← Eesti

3-09-3026/73

3-09-3026 KOHTUMÄÄRUS kaebuse esitamise tähtaegsuse hindamise ja menetluse lõpetamise kohta Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-3026 Haldusasi E. R´i kaebus Tõstamaa Vallavalitsuse 05.10.1999 korralduse nr 149-T tühistamise nõudes Menetlusosalised ja nende Kirjalikus menetluses Kaebaja E. R, nõustaja R. A Vastustaja Tõstamaa Vallavalitsus Kolmas isik B. P, esindaja K. L esindajad Asja läbivaatamise kuupäev
  2. juuli 2011 RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 12 lg 3: Lõpetada menetlus E. R´i kaebuses haldusasjas nr 3-09-
  3. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD 17.12.2009 saabus kohtusse E. R´i kaebus järgmiste nõuetega:
  4. tühistada Tõstamaa Vallavalitsuse 05.10.1999 korraldus nr 149-T;
  5. kohustada Tõstamaa Vallavalitsust kehtetuks tunnistatud korralduse tagajärgede kõrvaldamiseks ning kohustada R P´i ja Eesti riiki andma nõusolek kinnistusraamatu kande parandamiseks (tl 6-7). 10.02.2010 kohtunõudega paluti vastustajal esitada seisukohad kaebuse esitamise tähtaegsuse osas (tl 41). 1 3-09-3026 25.02.2010 esitas vastustaja seisukohad kaebuse esitamise tähtaegsuse ja kaebuse osas (tl 4344). 11.03.2010 määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (tl 82-83). 01.04.2010 esitas kaebaja täiendavad seisukohad (tl 85). 21.04.2010 määrusega eraldati kaebuses nõuded ning lõpetati menetlus nõude osas: kohustada Tõstamaa Vallavalitsust kehtetuks tunnistatud korralduse tagajärgede kõrvaldamiseks ning kohustada R P´i ja Eesti riiki andma nõusolek kinnistusraamatu kande parandamiseks (tl 86-87). Määrus on jõustunud. 30.07.2010 määrusega kaasati menetlusse kolmanda isikuna B. P (R P´i pärija) ning saadeti talle seisukohtade esitamiseks kaebus (tl 94-95). 17.08.2010 esitas kolmas isik seisukohad kaebuse esitamise tähtaegsuse osas (tl 102). Pärnu Maakohtu tsiviilasja nr 2-09-25392 materjalid (tl 104-107b) 05.10.2010 määrusega lõpetati asjas menetlus (tl 108-110). 19.10.2010 esitas kaebaja määruskaebuse (tl 115-119). 05.11.2010 esitas vastustaja seisukohad määruskaebusele (tl 123). 08.11.2010 esitas
  6. isik seisukohad määruskaebusele (tl 126-127). 29.12.2010 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus halduskohtu 05.10.10 määruse (tl 133-134). 25.02.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 138). 24.03.2011 kohtupäring vastustajale (tl 140). 31.03.2011 esitas vastustaja vastuse kohtupäringule (tl 143-144). 06.04.2011 tegi kohus vastustajale täiendava kohtupäringu (tl 145). 11.04.2011 vastas vastustaja kohtupäringule (tl 148-149). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED Kaebaja vaidlustab korraldust, millega tagastati R P´ile Tõstamaa vallas Värati külas 6, 39 ha ja Seliste külas 17, 86 ha K maaüksuse taastamiseks eraomandina vastavalt maaüksuse plaanile. Kaebaja leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuna kaebaja sai vaidlustatava korralduse kätte
  7. novembril 2009 Pärnu Maavalitsusest, kui talle väljastati K katastriüksuse moodustamise toimik. Vastustaja leidis kirjalikus seletuses, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Kaebaja oli teadlik temale maa erastamisel 1999.a. aastal, et K kinnistut läbiv tee ei ole avalikult kasutatav tee, kuna sama tee läbib ka temale erastatud J kinnistut. Maa erastamine on toimunud enne, kui K maaüksuse tagastamine. Mõlemat kinnistut läbiv tee ei ole olnud avalikult kasutatav tee. Täiendavalt selgitas vastustaja, et K maaüksus tagastati maa ümberkruntimiskava alusel, mis kinnitati Tõstamaa Vallavolikogu 07.09.1999 otsusega nr 23, mis avalikustati vallavalitsuse kantseleis. Samuti oli kaebajal võimalus tutvuda K maaüksust puudutavate andmetega alates
  8. aastast Maa-ameti koduleheküljel avalikult kasutatava kaardirakenduse vahendusel. Kolmas isik ei osanud anda seisukohti kaebuse esitamise tähtaegsuse osas (tl 102). KOHTU PÕHJENDUSED 2 3-09-3026 HKMS § 9 lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks esitada halduskohtule 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. HKMS § 9 lg 9 järgi kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. Käesolevas asjas on kaebaja 05.10.1999 korralduse tühistamiseks esitanud kaebuse kohtule 17.12.2009, seega rohkem kui 10 aastat peale vaidlusaluse korralduse vastuvõtmist. Kaebaja on seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 17.11.2009, kui talle väljastati Pärnu Maavalitsusest kaevatav korraldus (tl 85), mistõttu on kaebaja hinnangul kaebus esitatud tähtaegselt. Vaidlust ei ole selles, et pärast K katastriüksuse moodustamise toimiku väljanõudmist esitati kaebus halduskohtusse 30 päeva jooksul. Vaidlus seisneb selles, kas kaevatava korralduse väljanõudmine ja selle vaidlustamine toimus mõistliku aja jooksul. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt leidnud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib talle muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (Riigikohtu halduskolleegiumi
  9. jaanuari
  10. a otsus asjas nr 3-3-1-82-07). Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja Pärnu Maavalitsuse poole asjaolude selgitamiseks, kuna Pärnu Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr 2-09-25392 (M. K, J R avaldus juurdepääsu määramiseks üle E. R´ile kuuluva kinnistu tl 104-107) arutamise käigus suleti kaebaja poolt kasutatav juurdepääsutee tõkkepuuga. Kaebaja oli seda teed kasutanud teadmises, et tegemist on tema kinnistule juurdepääsuks määratud avaliku-õigusliku teega (V teega). K katastriüksuse moodustamise toimikust selgus kaebajale, et tegemist on erateega, mille järel esitas 17.12.2009 kohtusse kaebuse, vaidlustades korraldust, millega tagastati R P´ile K maaüksus. Vaidlusalune tee läbib nii K kinnistut kui ka kaebajale kuuluvat J kinnistut. Asjas esitatud tõendite ja Maa-ameti kaardiserveri väljavõtte kohaselt on vaidlusalune teelõik juurdepääsu tee kinnistutele Tõstamaa vallale kuuluvalt V teelt (riiklikus teeregistris nr 8260305). Seega ei ole vaidlusaluse teelõigu puhul tegemist avaliku teega. Samuti puuduvad asjas tõendid selle kohta, et kinnistuid läbiv teelõik on olnud avalikult kasutatav tee. J maaüksuse erastamise toimikust nähtub, et kaebajale erastati maaüksus
  11. aastal. Esitatud tõendite kohaselt teadis kaebaja, et maaüksusele jäi ka vaidlusaluse juurdepääsutee lõik, milline erastati talle koos maaga. K maaomandi tagastamise toimikusse on lisatud 30.09.1999 koostatud piiriprotokoll katastriüksuse piiride kättenäitamise kohta (tl 37). Piiriprotokollist nähtuvalt katastriüksuse piiride kättenäitamisest võtsid osa: maaomanik R P ning piirinaabrid H. U, E. R (kaebaja), L. U ning vallavanem T. R. Piiriprotokollil aga puudusid piirinaabrite allkirjad kohalviibimise ning märkuste esitamise kohta. Tõstamaa Vallavalitsus oma seisukohtades selgitas, et kuna K katastriüksus mõõdistati pärast naaberkatastrite mõõdistamist (piiriprotokollide allkirjastamist) ning uusi piirimärke juba mõõdistatud katastriüksuste piirile ei paigaldatud, ei olnud kehtiva korra kohaselt kohustust kutsuda piirinaabreid (tl 143). Eeltoodust tulenevalt ei peetud vajalikuks K katastriüksuse piiride kättenäitamise juurde kutsuda piirinaabrit E. R´i, kuna 21.08.2002.a. J katastriüksuse ( vt joonist tl 153) piiride kättenäitamisel viibisid nii R P kui kaebaja E. R. Kohalviibimist on 3 3-09-3026 kinnitanud isikud ka oma allkirjaga. Koostatud piiriprotokollist nähtub, et piirid on maastikul asjaosalistele kätte näidatud (tl 152). Seega pidi E. R juba 21.08.2002 olema teadlik, tema naaberkruntide, sh K kinnistu tagastamisest. Eelnimetatud tsiviilasja nr 2-09-25392 (algatatud 01.06.2009) esialgne avaldus koos täiendavate tõenditega on edastatud kaebaja esindajale tutvumiseks ning seisukohtade esitamiseks 25.09.2009 (tl 161). Avaldaja poolt esitatud tõendite hulgas leidub mitmeid tõendeid asjaolu kohta, et K kinnistu on eraomanduses (tl 159, 160). K kinnistu omanik B. P on kaasatud puudutatud isikuna tsiviilasja menetlusse, mistõttu andis arvamuse tsiviilasjas esitatud avalduse kohta (tl 152). Nimetatud arvamuse punktides 3 ja 4 selgitatakse, et K kinnistu kuulub B. Pile. Arvamus on kohtu poolt edastatud tutvumiseks E. R´i esindajale R.A´ile 15.10.2010 (tl 154). Samuti annab E. R´i esindaja 01.10.2009 Pärnu Maakohtu istungil selgitusi selle kohta, et „Pi kinnistul suleti tee“, seega oli kaebaja teadlik, et naaberkinnistu, kus asub vaidlusalune teelõik kuulub P-le. Tulenevalt eeltoodust ei ole usutavad kaebuse esitaja väited selle kohta, et ta sai kaevatavast korraldusest teada, sealhulgas asjaolust, et V tee on avalik õiguslikus kasutuses alles 17.11.2009 Pärnu Maavalitsuses katastriüksuste moodustamise toimikutega tutvudes. Kaebaja, teada saades, et K katastriüksus on tagastatud, pidi ta seejärel astuma vajalikke samme kaevatavast haldusaktist teada saamiseks. Tehes seda 17.12.
  12. a., oli selleks ajaks möödunud mõistlik aeg haldusakti vaidlustamiseks. Ka ei ole eluliselt usutav, et kaebaja kasutades aastaid oma kinnistule juurdepääsuks lähisugulaste kasutuses olevat vaidlusalust teelõiku, ei tundnud huvi ja/või ei olnud teadlik naaberkinnistul asuva teelõigu ning naaberkinnistu õiguslikust seisundist. Samuti leiab kohus, et oma õiguste kaitseks, st tee kasutamise võimaluse saamiseks on kaebajal otstarbekam sarnaselt piirinaabritega taotleda kinnisasjale juurdepääsu määramist üle võõra kinnisasja. Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest ning hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus esitatud tähtaega rikkudes ning taotlust ja mõjuvaid põhjuseid kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud. Kooskõlas HKMS § 12 lg 3 lõpetab halduskohus sellisel juhul määrusega asja menetluse. Annika Vendik Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.