Obsah (5)

§ 31§ 32§ 7§ 26§ 92

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 16.02.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-401 Haldusasi Menetlusosalised T.L., M.L.,

§ 31lg 1 ja 4).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil (

§ 32lg 5).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20.01.2010 väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi Amet) ehitusloa nr 42030 Tallinnas, xxxxxxxxx üksikelamu püstitamiseks ning kirjalikud nõusolekud nr 42031 väikeehitise (sauna) püstitamiseks ja nr 42032 piirdeaia püstitamiseks. Ehitusloa aluseks oli 2009.a. koostatud OÜ HTMd eelprojekt ja 20.05.1999 kehtestatud Merivälja tee 76 detailplaneering.
2. Kaebuse esitajad (va M.L.) on xxxxxxxxxx vahetult piirnevate kinnistute omanikud.
3. 16.02.2010 pöördusid kaebajad tühistamiskaebusega halduskohtusse. 23.02.2010 määrusega liitis kohus kaebused ühte menetlusse ja peatas kaevatava haldusakti kehtivuse kuni kohtuotsuse jõustumiseni. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Kaebajad on seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid (elamu ehitusluba ja sauna püstitamise kirjalik nõusolek) on õigusvastased ning need tuleb tühistada ning vastustajalt välja mõista kaebajate menetluskulud. Kaebus on esitatud põhjusel, et ehitusloa aluseks olev projekt ei vasta ehitamist reguleerivatele õigusaktidele ega detailplaneeringule ning Amet on jätnud selle kontrollimata, samuti on jäetud õiguspäraselt kaalumata xxxxxxxxx kinnistu naabrite huvid. 4.
5. Vaidlusaluse ehitusloaga tekitatakse kaebajatele kahjulikke mõjutusi loomuliku valguse kaotamisega, olemasolevate vaadete kadumisega, senise miljöö muutusega, sadevee valgumisega naaberkinnistutele. Ehitusluba riivab kaebuse esitajate õigust omandit vallata, kasutada ja käsutada, sest kahjulike mõjutuste tõttu nende elamute väärtus väheneb. Kehtivale detailplaneeringule mittevastava ehitusloa väljastamine rikub kaebuse esitajate õigupärast ootust üksnes planeeringule vastava ehitustegevuse lubamiseks. 4.
6. Projekti kohaselt tõstetakse krundil maapinda kuni 2,4 meetrit võrreldes olemasoleva maapinnaga ning püstitatakse projektiga kavandatavaid hooneid ühendav müür kõrgusega 44,5 meetrit olemasolevast maapinnast. xxxxxxxxxx krundi ehitusõiguse määrab 20.05.1999 kehtestatud detailplaneering (edaspidi DP). DP seletuskirja punkt 5 sätestab, et vertikaalplaneerimise eesmärgiks on elamukruntidel suurte täitemahtude vältimine. DP arvestab ümbruskonnas väljakujunenud maastiku – ja ehitusjoont. Projektiga on aga ette nähtud xxxxxxxxxxx krundi pinna tõstmine. Vastavalt kaebusele lisatud eriteadmistega isiku arvamusele, tähendab see krundile 1400 m³ pinnase vedamist (ca 280 autokoormat). DP-ga oli ette nähtud nii krundi maksimaalne ehitusalune pind, täisehituse protsent kui ka keeld vältida suuri täitemahte. Kehtiva DP olemasolul on puudutatud isikute õigustatud ootus, et DP-ga hõlmatud krundile väljastatakse ehitusluba tegevuste jaoks, mis on kooskõlas ja reguleeritud DP-ga. Amet on kaalutlusõigust teostades tõlgendanud vääralt nii DP-d kui ehitust reguleerivaid õigusakte ja head ehitustava. Amet on olnud seisukohal, et puudub kaebajate õiguste rikkumine. Kaebajad on Ametile esitatud vastuväidetes õiguste rikkumise välja toonud. Seal on selgitatud, et naabrite õigustatud ootusi rikub väljakujunenud ehitusjoone eiramine, ebamõistlikus mahus maapinna tõstmine ning planeeritavad topeltpiirded (müür pluss võrkaed). Väär on Ameti seisukoht, et DP ei käsitle maapinna tõstmist. DP seletuskirja punkti 5 kohaselt tuleb elamukruntidel suuri täitemahtusid vältida. Lisaks on Pirita linnaosa arhitekt eskiisprojekti läbivaatamisel 15.01.2009 teinud märkuse, mille kohaselt tuleb vältida 2 maapinna tõstmist olulisel määral. Käesoleval juhul toimuks maapinna tõstmine mahus 1400 m³, mis on otseses vastuolus DP nõuetega ning hea ehitustavaga Pirita rannapargis. Amet leiab, et kavandatav hoone varjab maapinna tõstmise enamustest vaatesuundadest ning seega ei saa oluliselt mõjutada vaataja linnaruumilist taju. Kaebajad on seisukohal, et maapinna tõstmine on vaadeldav kogu ulatuses eriti xxxxxxxxx kinnistult, millise suhtes tõuseb maapind esimese korruse akendeni. Amet möönab oma seisukohas sisuliselt, et maapinna tõstmise näol on tegemist naabrite huve kahjustava rajatisega, mis väärib selle „varjamist“ ning müürid on kogu tervikliku rajatise osa, sest mitte hoone(d) vaid müürid varjavad muldkeha. 4.
7. DP-ga on lubatud hoonete maksimaalne kõrgus 11 m. Kui eeldada pinnase tõstmise lubatavuse osas Ameti seisukoha õigsust, siis oleks DP-ga kooskõlas muuhulgas väljastada ehitusluba näiteks 2 m kõrgusele hoonele, mis on püstitatud 9 m kõrguse muldkeha otsa. Vastavalt lisatud eriteadmistega isiku arvamusele ei ole käesoleval juhul projekt kooskõlas Pirita rannapargi asumi projekteerimis- ja ehitustavadega, DP-ga ega vasta lähiümbruse eripärale. Lisaks on planeeritud muldkeha näol tegemist rajatisega ehitusseaduse tähenduses, mis tähendab, et oluliselt on ületatud DP-ga lubatud maksimaalset ehitusaluse pinna nõuet. 4.
8. Amet ei ole diskretsiooniõigust nõuetekohaselt teostanud, kuna ei ole ehitusluba väljastades kontrollinud kõiki asjaolusid piisava hoolega ning selle tulemusel ei ole kaebajate huve sisuliselt kaalutud. Kaebajad on juhtinud haldusmenetluses korduvalt Ameti tähelepanu ebaproportsionaalselt kõrgetele müüridele ning ebamõistlikule pinnase tõstmisele, samuti pole kaebajad projekti kooskõlastanud. Projekti joonised ei kajasta projekti realiseerimise järgset tegelikku olukorda. Amet oleks pidanud nõudma projekteerijalt jooniseid, mis oleksid tekkivaid kõrguste vahesid ja mahtusid reaalselt kujutanud. Seega oleks Amet pidanud esitatud projekti alusel ehitusloa väljastamisest keelduma muuhulgas ehitusseaduse (EhS) § 24 lg 1 p 1 alusel. Ehitusprojektile esitatavad nõuded tulenevad muuhulgas ka Tallinna linna ehitusmääruse (edaspidi ehitusmäärus) §-st
9. 4.
10. Kaebajad leiavad, et muldkeha on vastavalt EhS § 2 lg-le 3 rajatis. Vaidlust ei saa olla selles, et kavandatav muldkeha on inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi (omades seejuures olulist mahtu, kõrgust ning ehitusalust pinda). Seega on muldkeha näol tegemist ehitusalust pinda omava rajatisega. Muldkeha tekitamine on kahtlemata ka ehitamine EhS tähenduses, sest inimtegevuse tulemusena muutub oluliselt olemasolev olukord. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrusega nr 69 kinnitatud ehitise tehniliste andmete loetelu (edaspidi määrus nr 69) § 17 lg-le 1 on ehitise ehitisealune pind ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. Projekti seletuskirjale lisatud joonisel „Diagramm maapinnast, kui hoone arhitektuurse osa kompositsiooni osast“ kinnitab ka arhitekt, et kavandatav maapind on maja arhitektuuri loov osa, mis seob tervikuks erinevad hooned. Vastavalt EhS § 2 lg 3 võib funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Samas juhtis Amet juba märtsis 2009 projekteerija tähelepanu asjaolule, et krundi ehitusaluse pinna sisse arvatakse kõik ehitised, mis omavad pindala maapinna suhtes. Olenemata asjaolust, kas kavandatavat muldkeha käsitleda iseseisva rajatisena või projektis planeeritud üksikelamu, sauna ja müüridega ühe rajatisena, on muldkeha alune ehitusalune pind koos kõigi ehitistega kokku ligikaudu 1200 m², mis on otseses vastuolus DP-ga lubatud 3 maksimaalse ehitusaluse pinnaga 280 m². 4.
11. Isegi, kui kohus leiab, et kavandatava muldkeha näol ei ole tegemist ehitusalust pinda omava rajatisega EhS tähenduses, on DP-ga ettenähtud maksimaalse ehitusaluse pinna nõuet rikutud planeeritud müüriga, mis ühendab elamut saunaga. Maapinnast 4,5 m kõrguse müüri pikkuseks on 40 m. Nii xxxxxxxx, kui xxxxxxxxxx poolt vaadelduna moodustab ringmüür koos hoonetega visuaalselt ühtsena tajutava 4,5 kuni 9 m kõrguse ehitise, ning sellest tulenevalt kujuneb krundi täisehituse protsendiks ligikaudu 70 %. See on vastuolus DP-s sätestatud krundi täisehituse protsendiga, milleks on 15%. Projekti autor kinnitab ka projekti seletuskirja lk 5 (Arhitektuur), et krundile ehitatakse hoonetekompleks, mis koosneb suuremast elamust ning väiksemast saunaosast, mis moodustavad ristmahuga seotult ühise ruumilise terviku. DP üheks eesmärgiks on kehtestada krundi ehitusõigus, arvestades muuhulgas naabrite õigustatud ootust ümbruskonna hoonestusega kooskõlas olevate olemasolevate vaadete säilimisele. 4.
12. Ühtlasi üritab projekt läbi suruda lahendust, kus piirdemüürid ei ole projekti seisukohalt piirdeaiad (piirdeaia püstitamiseks on väljastatud eraldi kirjalik nõusolek nr 42032). Sellisel seisukohal ollakse samuti eriteadmistega isiku arvamuses. Projekt ei vasta heale projekteerimis- ja ehitustavale. 4,5 m kõrguste betoonmüüride rajamisega takistatakse õhu ja valguse levikut ning varjatakse oluliselt naabrite vaadet. Eriteadmistega isiku arvamuse ja seal toodud põhjenduste kohaselt on projekt detailplaneeringuga vastuolus, antud piirkonda mittesobiv, lahenduselt vastuolus Tallinna ja eriti Pirita rannapargi arhitektuuri ja ehitustavadega ning väljakujunenud ehituslaadiga. 4.
13. Eriteadmistega isiku arvamus lk 2, lõik 3 käsitleb sademetevee ärajuhtimise problemaatikat. Kokkuvõtlikult leiab arvamuse andja, et sisuliselt on lahendamata sadevee ärajuhtimine ja see valgub naaberkinnistutele (vt. projektile lisatud Hevac OÜ koostatud kütte, ventilatsiooni, jahutuse, veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti seletuskirja veevarustuse osa punkte 2.2 ja 2.3, mille kohaselt nii sadeveed ja drenaaživeed juhitakse kinnistul paiknevasse kraavi). 4.
14. Puudub Muinsuskaitseameti luba, kui ehitusloa väljastamise eeltingimus. Kinnistu xxxxxxxx asub Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis (Pirita Linnaosa Üldplaneeringu piirangute kaart). Vastavalt muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 25 lg 3 kehtivad muinsuskaitseala kaitsevööndis muinsuskaitseala põhimääruses kindlaksmääratud nõuded ja kitsendused. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse § 7 lg 1 kohaselt on Muinsuskaitseameti loata keelatud MuKS §-s 24 sätestatud tegevused, milliseks on muuhulgas mistahes ehitustegevus. MuKS § 35 lg 3 kohaselt tuleb muinsuskaitsealal paikneva kinnisasjaga seotud mulla- ja ehitustööde projektid kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 31, pärast ehitutööde projekti kooskõlastamist väljastab Muinsuskaitseamet tööde alustamise loa ning kui lõikes 3 nimetatud tööde teostamiseks on ehitusseaduse kohaselt nõutav kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek või ehitusluba, annab kohalik omavalitsus selle pärast Muinsuskaitseameti poolt tööde alustamise loa väljastamist. Muinsuskaitseamet ega halduslepingu alusel Tallinna Kultuuriväärtuste Amet projekti kooskõlastanud ei ole ega ole andnud projektiga ettenähtud ehitustegevuseks luba. Kooskõlastust ei nähtu projektist. Seega on ehitusluba väljastatud ilma seaduses ettenähtud eeldusi täitmata. Samuti rikub Muinsuskaitseameti loa puudumine kaebajate õigusi, kuna ehitusloa väljastamisel pole Amet arvesse võtnud võimalikke Muinsuskaitseameti ettekirjutusi projekti muutmiseks. 4 Õiguslikku alust ei ole Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 19.03.2010 kirjaga nr 5-2/276-1 ehitusprojekti tagantjärele kooskõlastatuks lugemisel. Haldusorgan ei saa tegutseda õigusliku aluseta ja teha toiminguid, milleks kehtiv õigus alust ei anna. Kirjas ei ole viidatud õigusaktile, mis võimaldaks anda kooskõlastust tagantjärele. Selline tegevus on vastuolus seadusega ja hea halduse põhimõttega.
15. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata ja menetluskulud kaebajate enda kanda. 5.
16. Kaebajad on detailplaneeringu seletuskirja p 5 sisu ning tegelikku eesmärki tõlgendanud meelevaldselt. Detailplaneeringu seletuskirja p 5 sõnastust tervikuna lugedes nähtub, et detailplaneeringus sätestatud suurte täitemahtude vältimine ei ole mitte eesmärk vaid vahend, et saavutada lõplikku (tegelikku) eesmärki – olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalset säilitamist. Seega pidi Amet ehitusloa menetluse käigus jälgima, et ehitusprojekt näeks ette olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalse säilimise. Ehitusprojekti arhitektuurse seletuskirja alapunkti „Vertikaalplaneerimine“ sõnastusest ning alapunkti „Haljastus“ sõnastusest nähtub, et ehitusprojektis on arvestatud detailplaneeringu seletuskirja p-s 5 sätestatud nõudega säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus ning seega on ehitusprojekt kooskõlas detailplaneeringu seletuskirja p-ga
17. 5.
18. Kaebuses on välja toodud, et ehitusloaga tekitatakse kaebajatele kahjulikke mõjutusi loomuliku valguse kaotamisega ja olemasolevate vaadete kadumisega. Kaebajad on leidnud, et detailplaneeringu üheks eesmärgiks on kehtestada krundi ehitusõigus arvestades muuhulgas naabrite õigustatud ootust ümbruskonna hoonestusega kooskõlas olevate olemasolevate vaadete säilimisele. Vastustaja ei nõustu nende seisukohtadega. Detailplaneeringu eesmärgid on sätestatud detailplaneeringu koostamise aluseks olevas lähteülesandes, mille p 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks maa-ala planeerimine, krundi piiride, sihtotstarvete ja hoonestustingimuste määramine. Ei lähteülesandes ega detailplaneeringuga ei ole kehtestatud olemasolevate vaadete säilimise tagamise nõuet. Ehitusprojekt ei saa olla vastuolus selle nõudega mida ei ole kehtestatud. Riigikohus on oma 02.03.2006 kohtumääruses haldusasjas nr 3-3-1-3-06 asunud seisukohale, et vaate halvendamine ja loomuliku valguse vähendamine ei ole aluseks ehitusloa vaidlustamisel, kuivõrd vastavad õigused ei ole avaliku õigusega kaitstud. Viidatud lahendis on Riigikohus väljendanud seisukohta, et sellise õiguse rikkumiseks peab esmalt kaebajale kuuluma servituudist tulenev õigus keelata naabril püstitada ehitist üle teatud kõrguse, saada piiramata mahus loomulikku valgust või keelata kõike, mis võib takistada väljavaadet kinnistult. Kaebajad ei ole osundanud oma subjektiivse õiguse õiguslikule alusele. Kaebuse lisas 7 sisaldub muuhulgas detailplaneeringu koostanud Aivo Schultsi arvamus, millest võib samuti lugeda, et „Tagumine naaber (xxxxxxxxx) omanik saaks sellisel juhul oma „väikese maailma“ teise korruse tasapinnalt võimaluse osalisele merevaatele, kuigi omaaegne detailplaneering sellist piirangut ette ei näinud.“ 5.
19. Pirita Linnaosa arhitekt Tiina Paalberg on ehitusloa aluseks oleva eelprojekti kooskõlastanud 25.05.2009 märkusteta. Järelikult oli eelprojektis arvestatud Pirita linnaosa arhitekti poolt 15.01.2009 seatud tingimusega ning ehitusprojektiga kavandatavas mahus maapinna tõstmine aktsepteeritav ning kooskõlas detailplaneeringuga. Kaebuses on eriteadmistega isiku arvamusele tuginedes väidetud, et kavandatav pinnase tõstmine nõuab xxxxxxxxxx kinnistule 1400 m³ pinnase vedamist. Eriteadmistega isik on aga arvamust koostades ära unustanud, et elamut püstitama hakates on vundamendi tarvis vajalik kaevata olemasolev pinnas välja. Ehitatava hoone vundament on pindalaga ca 250 m² ning 5 vundamendi jaoks kaevatava augu sügavus ca 1 m. See teeb ligikaudu 250 m³ pinnast, mis on olemas ja mida saab kasutada maapinna planeerimisel. Lisaks tuleks krundile aia rajamiseks igal juhul vedada kasvumulda. Seega ei ole eriteadmistega isiku poolt tehtud arvutustes arvestatud tegeliku olukorraga ning maapinna kavandatav tõstmine ei too endaga kaasa 1400 m³ pinnase juurdevedu. 5.
20. Ehitusprojekt ei ületa detailplaneeringuga lubatud ehitusalust pinda. Krundi ehitusaluse pinna suurus on detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõiguse näitaja. PlanS § 9 lg 4 p-st 3 tulenevalt on krundi ehitusõigusega määratud hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala. Kindlasti ei ole müüri puhul tegemist ehitisega, mis on hoone EhS § 2 lg 2 tulenevalt. Kuna krundi ehitusaluse pinnaga on määratud hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala ning kaebajad ei ole asunud seisukohale, et kavandatava maapinna puhul võiks olla tegemist hoonega, ei pea amet siinkohal vajalikuks selgitada, miks maapinna (ka kavandatava) näol ei ole tegemist ehitisega ehitusseaduse tähenduses. Seega ei ole ehitusprojektis rikutud detailplaneeringuga määratud maksimaalse ehitusaluse pinna – 280 m² nõuet. xxxxxxxxxxx kinnistu pindala on 1869 m². Ehitusprojektist nähtuvalt on ehitatavate hoonete alune pindala 280 m². See teeb täisehituse protsendiks 14,9 ning see ei ole vastuolus detailplaneeringus sätestatud krundi täisehituse protsendiga. Kaebuses on mõiste „krundi ehitusalune pind“ samastatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri
21. detsembri 2002 määruse nr 69 § 17 toodud mõistega „ehitise ehitisealune pind“. Vastavaid näitajaid ei ole aga võimalik samastada. Krundi ehitusalune pind on krundi ehitusõiguse üks komponentidest, ehitise ehitisealune pind aga üks ehitise tehnilistest andmetest. 5.
22. Sademeveed ei valgu naaberkinnistutele. Kaebuses esitatud väide, et sisuliselt on lahendamata sadevee ärajuhtimine ja see valgub naaberkinnistutele on meelevaldne, sest ehitusprojektiga on lahendatud sadevete ärajuhtimine xxxxxxxxx kinnistul. Ehitusprojekti arhitektuurse seletuskirja alapunkti „Vertikaalplaneerimine“ kohaselt: „Krundi sadeveed imbuvad murukattega maapinda, piki hoone välisperimeetrit jookseb drenaaž, mis juhib sadeveed xxxxxxxxxx aluse truubi kaudu mere poole“ ning Hevac OÜ poolt koostatud Veevarustus ja kanalisatsiooni projekti p 2.
23. „Drenaaž“ kohaselt: „Kinnistule projekteeritakse avadega plastiktorudest drenaažitorustik“ ja „Drenaaživeed juhitakse kinnistul paiknevasse kraavi.“ Kui sadeveed juhitakse kinnistul paiknevasse kraavi ja kraav paikneb xxxxxxxxxxxx kinnistul, siis ei valgu sademeveed naaberkinnistutele. 5.
24. Kaebuses on meelevaldselt tõlgendatud muinsuskaitseseadust ning Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärust. Kaebajad on õigesti märkinud, et xxxxxxxxxx kinnistu asub Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis. MuKS § 25 lg 3 kohaselt kehtestatakse muinsuskaitsealale avanevate kaugvaadete sulgemise või muinsuskaitseala piirile muinsuskaitseala hoonestuse suhtes sobimatute ehitiste püstitamise vältimiseks muinsuskaitseala kaitsevöönd, milles kehtivad muinsuskaitseala põhimääruses kindlaksmääratud nõuded ja kitsendused. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndi kitsendused sätestab Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse § 8, mitte § 7 nagu Kaebuses on ekslikult arvatud. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse § 8 lg 1 kohaselt tuleb muinsuskaitseala kaitsevööndi hoonestamisel vältida järske kontraste hoonestuse mastaapsuses muinsuskaitsealal ja vahetult selle piiri ääres ning tagada vanalinna silueti vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas ja vanalinnasuunalistelt tänavatelt. Selle eesmärgi tagamise osas annab ehitusprojektile hinnangu Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, kes oma 19.03.2010 kirjaga nr 5-2/276-1 on lugenud ehitusprojekti kooskõlastatuks. MuKS § 35 lg 3¹ kohane luba on vajalik ehitamisel muinsuskaitsealal, mitte selle kaitsevööndis. 6 5.
25. Vastustaja leiab, et teostas kaalutlusõigust nõuetekohaselt. Vastustaja luges ehitusloa taotluse menetluses menetlusosaliseks muu hulgas ka kaebajad. Vastustaja teavitas 02.12.2009 kirjaga nr 3-4/325 kaebajaid xxxxxxxxxx ehitusprojektist ning palus esitada oma arvamus või kirjalikud vastuväited. Sisulise arvamuse ja vastuväited ehitusprojektile esitasid vaid xxxxxxxx omanik J.L. ja xxxxxxx omanik T.L.. xxxxxxxx kinnistu omanik K.S. teatas ametile, et tal polnud võimalik tulla projektiga tutvuma. xxxxxxxxx omanik M.L. ja xxxxxxxxx omanik H.T. teatasid, et jäävad projekti suhtes eitavale seisukohale kuna projektis ei ole tehtud muudatusi võrreldes eskiisprojektiga. Eskiisprojekti kohta M.L. ja H.T. arvamust esitanud ei ole. Amet kaasas kaebajad menetlusse, et selgitada välja nende õiguste võimalik rikkumine ehitusloa väljastamisel. xxxxxxxxx omanik M.L. ning xxxxxxxx kinnistu omanik J.L. esitatud seisukohti on Amet ehitusloa andmise menetluses igati kaalunud. Kaalutlusõigust teostades hinnati kõiki menetlusosaliste esitatud arvamusi ja seisukohti ning jõuti järeldusele, et puuduvad alused ehitusloa väljastamisest keeldumiseks.
26. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata ja neilt välja mõista menetluskulu. 6.
27. Kaebusest ei selgu, millised nimetatud mõjutustest – võrreldes kolmanda isiku seaduslike huvide ja õigustega – on niivõrd olulised ja nii suurel määral rikuvad kaebuse esitajate õigusi, et ületavad kaebuse esitajate mõistliku talumiskohustuse. Kaebus on üles ehitatud põhimõttel, kus kaebuse esitajad ei ole selgitanud, kuidas vastustaja oleks pidanud oma kaalutlusõigust kasutama. Ei ole võimalik aru saada, millistes piirides kaebuse esitajad on kohustatud xxxxxxxx omaniku huvidega arvestama, s.t kaebajad pole määratlenud vastastikuste huvide ja kohustuste tasakaalu. Kaebajatel puudub õiguspärane ootus, et nende huvidega arvestataks rohkem, kui kolmanda isiku huvidega. Kuna kaebuse esitajad ei ole määratlenud nende õiguste piire, ei ole neil ka võimalik põhistada, kas vastustaja on kaalutlusõigust rikkunud või mitte. 6.
28. Ekslik on kaebuse esitajate viide detailplaneeringu p 5 rikkumisele. Detailplaneeringu nimetatud punkt käsitleb teede vertikaalplaneerimist ega sisalda maapinna täitmise keeldu, kui tagatakse kõrghaljastuse säilimine. Detailplaneeringute ülesanded kehtestab PlanS § 9, mille hulka maapinna täitmise sätestamine ei kuulu. Seega ei ole alust väita, et maapinna täitmine oleks vastuolus detailplaneeringuga. Detailplaneeringu järgi on xxxxxxxxx krundile lubatud püstitada maksimaalselt 11 m kõrgune hoone. Elamu kõrguseks on projekteeritud 9,1 m, seega ei ületata detailplaneeringus lubatud kõrgust. 6.
29. Paljasõnaline ja tõendamata on seisukoht, nagu ei tagaks xxxxxxx hoone projekt sadevete äravoolu selliselt, et vesi ei valguks naaberkinnistutele. Seda seisukohta ei kinnita vastava ala asjatundja uurimus, ei ole selge, millistest andmetest on lähtutud. Samuti ei ole antud hinnangut asjaolule, et sadevete jaoks xxxxxxx krundile projekteeritud kraav on, arvestades ka ümbritsevaid krunte, kõige madalam koht, jäädes ka alla xxxxxxx tee tänavapinna kõrgusele. Ekslik on kaebajate käsitlus nagu oleks maapinna täitmisel moodustunud rajatis, mis kuulub krundi ehitusaluse pinna hulka. Kaebajad on siinkohal viidanud Määrusele nr 69, kuid on samas jätnud tähelepanuta, et hilisema seadusega (planeerimisseadusega) on ehitusaluse pinna tähendust muudetud. PlanS § 9 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks krundi ehitusõiguse määramine. Sama § 9 lg 4 p 3 kohaselt on krundi ehitusõigusega määratletud hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala. Seega sätestatakse detailplaneeringus ainult krundi hoonete (mitte rajatiste) ehitusaluste pindade suurimat lubatud summat ning see ei ole xxxxxxxxx hoone projektis ületatud. Krundi piirded, müürid, 7 pinnase täitmine vms ei kuulu hoonete hulka ning nende alune pind ei ole detailplaneeringuga piiratud. 6.
30. Põhjendatud ei ole etteheited, et ehitusloa alusel tekitatakse kaebajatele kahjulikke mõjutusi loomuliku valguse ja olemasolevate vaadete kadumisega. Kaebusest ei selgu, milline on see oluline vaade, mis xxxxxxxxxx hoone ehitamisega kaob, samuti ei ole põhjendatud, et uus hoone varjutaks päiksevalgust olulisel määral või tekitaks muu olulise valguse halvenemise. xxxxxxxx krundile on planeeritud hoone kõrgusega 9,1 m, s.t vastavalt detailplaneeringule. Hoone ulatub 19,9 m pikkuses piki xxxxxx teed ja varjutab igal juhul teatud määral kaebaja L. (xxxxxxxxx) vaate mereäärsele metsale (kuigi kaebusest see ei selgu, eeldab kolmas isik, et see on mõistlikult ainus vaade, mille suhtes võiks kaebaja L. olla huvi). Kaebajatel puudub seaduslik huvi nõuda, et seda elamut ei püstitataks. Samas ei selgu kaebusest, kuidas saab elamust madalam 21,1m pikkune müür (mis on planeeritud kaebaja L. krundi piiri lähedusse, kuid mitte ehituskeelualasse) tekitada tema jaoks olulise ja ebaproportsionaalse kahjuliku mõjutuse. Põhjapoosest küljest on xxxxxxxx krundile planeeritud kaks hoonet – elamu pikkusega 26,0m ja saunahoone pikkusega 3,2m ning kõrgusega 3,7m. Nende vahele jääb 0,8m kõrgune sokkel pikkusega 17,7m ja pikk sillusetala (et hoida kinni mattklaasi ja ronitaimestikku) mis moodustab suure ava pikkusega 17,7m ja kõrgusega 2,4m. Ava on mõeldud naabrile soodsa olukorra tekitamiseks, kuigi tegelikult tõenäoliselt varjab vaate ja päikese naabri eest olemasolev kuusehekk. Idavaates on saunahoone täienduseks samuti suure avaga müür, mille üheks eesmärgiks on krundi kaitsmine Merivälja tee müra eest. Seda eesmärki aitab saavutada ka xxxxxxxxx krundile istutatav tihe hekk. Et mitte varjata naabri eest päikesevalguse hilisõhtusi liikumisi, on seina tehtud suur mattklaasiga ava 2,4 x 7,6 m. 6.
31. Detailplaneeringu kohaselt määratakse kruntidel ehituskeelualad, kus hoonestus ei ole lubatud. Nimetatud keelualad on muuhulgas kehtestatud ka naabrite huvidest lähtudes, et ära hoida olukorda, kus hooned ehitatakse segavalt lähedale naabrite krundile. xxxxxxxx ehitusluba arvestab selle ehituskeelualadega. Ehituseks lubatud alale võib püstitada kõiki rajatisi, mis ei ole detailplaneeringuga keelatud. Kaebuse esitajatel puudub õiguspärane ootus ning ülekaalukas huvi selles, et nende senine vaade üle tühja krundi säiliks. Siinkohal puudub mõistlik selgitus, miks peaks kaebuse esitajate huvi oma kinnisasja valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks olema kuidagi suurem või tähelepanuväärsem, kui kolmanda isiku huvi rajada oma omandile elamu. On ilmne, et linnaruumis, kus majad asetsevad kruntide piiratud mõõtmetest tulenevalt üksteise kõrval, on võimatu leida selliseid projekteerimislahendusi, mis võimaldaksid varjamatu vaate igasse suunda. 6.
32. Kaebuse esitajate väidete kohaselt rikub nende õigusi ebamõistlikus mahus maapinna tõstmine. Siinkohal on kaebuse esitajad jätnud arvestamata, et xxxxxx krunt on praegusel hetkel valdavalt madalam, kui seda ümbritsevad krundid ning madalam xxxxxx pinnast. Otstarbekas on maapinnaks võtta tinglik joon, mis seob kõrguslikult olemasoleva xxxxxx ja xxxxxxx maapinna omavahel. Suurimad kõrgusmärgid xxxxxxx krundil on 3,94 ja 3,92m. Kui planeerida seal maapind selliselt, et veelahe jääks xxxxxxx ja xxxxxxx vahele (mis on antud kohas ainumõeldav, et mitte lasta vetel voolata üle naaberkruntide) võiks kruntide kokkupuutekohas olla kõrgusmärgiks 4,00m, mis on ka kajastatud asendiplaanil. Ka on planeeritud kruntide piirile rajada aiale väike betoonist sokkel, maapinnast näiteks kõrgusega 10 cm, mis iseenesest 8 väldiks nii vete valgumist kui ka umbrohtude levimist. xxxxxxxx suurimateks kõrgusmärkideks vaadeldava krundi juures on 3,82m. Kui pidada mõistlikuks ka jalutajatele rajatavat kõnniteed, mis võiks olla autoteest 10-15 cm kõrgemal, oleks krundi nr 26 läänepoolseks kõrgusmärgiks 3,80 – 3,
33. Sellisel juhul oleks kogu ühtlaselt planeeritud xxxxxxx krunt väga väikese kaldega mere suunas, keskmise kõrgusega 3,
34. Sellest tinglikust joonest arvestades on maapinda täidetud L-kujulise hoone „õndlas” 1,6 m, et pääseda esimeselt korruselt ilma treppideta otse aeda ja saunahoone ümber (suurem osa nö tõstetavast alast) – 0,8 m. Ka tõstetud maapinnata oleks lõunapoolt vaade piiratud ehitatava elamu tõttu. Tõstetud lõunapoolse - olemasoleva kõrgusega - osa suunas on ette nähtud rajada lõunapoolse kaldega lilleaed/kiviktaimla. Ülejäänud krundil on säilitatud maapinna looduslik reljeef ja iseloom. Kaasaegne aiakujundus on eemaldunud omaaegsest tarbeaia mudelist ning kasutusele on võetud erinevaid maastikku kujundavaid võtteid ja elemente. Selline käsitlus, kus maapinna teisenevad kõrgused ja kalded võimaldavad mitmekesistada aiaruumi, on seal kvartalis juba ka kasutusel. Kaebuses puudub selgitus ja arvutus, millest tulenevalt on leitud, et senist krundi pinda on ette nähtud täita 1400 m³ . 6.
35. Arusaamatu on kaebuse esitajate seisukoht, et vaidlusaluse ehitusloaga lubatud hoone ehitamisega tekitatakse kaebajatele kahjulikke mõjutusi senise miljöö muutusega ja väljakujunenud ehitusjoone eiramisega. Kehtiv detailplaneering ei kehtesta xxxxxxx tee paarisarvulistele kruntidele ehitusjoont. Aerofotolt on näha, et ühtset ehitusjoont ei ole seal piirkonnas välja kujunenud. Kaebusest ei selgu, milles seisneb kaebuse esitajate arvates ehitatava hoone tõttu senise miljöö muutus. Aerofotolt selgub, et xxxxxx tee vaidlusaluses piirkonnas ei ole ühtset miljööd välja kujunenud, ehitatud on traditsioonilisi viilkatusega ühepereelamuid, endisi (ümberehitatud) taluhooneid, kuid ka suuremaid elamuid ja korterelamuid. Põhjuseks on ka see, et ei ole tegemist vana ega traditsioonilise ehituspiirkonnaga, vaid alaga, kus elamuid on hakatud ehitama viimase 15 aasta jooksul. Linnaehituslikus mõttes ei saa sellise lühikese perioodi tõttu rääkida ühtsest ega väljakujunenud miljööst, erilisest ühtsest arhitektuurist ega väljakujunenud ehituslaadist. Kaebajate eneste kinnistutel asuvad hooned on erinevatest ajastutest ja erineva arhitektuuriga. Jääb arusaamatuks, milline ühtne arhitektuuriline laad või miljöö nende hoonete vahel valitseb. 6.
36. Asjakohane ei ole kaebajate seisukoht, et ehituseks puudub vajalik Muinsuskaitseameti luba. Vastavalt MuKS §-le 25 lg 3 kehtivad muinsuskaitseala kaitsevööndis muinsuskaitseala põhimääruses kindlaksmääratud nõuded ja kitsendused. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus (vastu võetud Vabariigi Valitsuse
37. mai 2003 määrusega nr 155) eristab muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis kehtivaid kitsendusi (vastavalt põhimääruse § 7 ja 8). Kaebuse esitajad on viidanud põhimääruse § 7 lg 1 rikkumisele, kuid nimetatud säte kehtib muinsuskaitseala kohta. xxxxxxxxxx krunt asub muinsuskaitseala kaitsevööndis, mille piirangud on sätestatud põhimääruse §-s
38. Kaitseala kohta käivate nõuete rikkumist ei ole kaebuse esitajad väitnud, seetõttu ei ole õige seisukoht, et vajalik oli ka muinsuskaitseameti kooskõlastus. KOHTU PÕHJENDUSED
39. Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi (

§ 7lg 1, § 26 lg 1 p 1).

9 7.1. M.L. subjektiivsete õiguste rikkumine. M.L. kinnistu asub Tallinnas xxxxxx ega külgne vahetult xxxxxxx kinnistuga. Kaebaja esindaja möönis kohtuistungil, et M.L. puhul ei teki kahjulikke mõjutusi seoses vaate varjamisega ning tõenäoline ei ole ka vaidlusaluselt kinnistult pinnavee valgumine M.L. kinnistule. Kaebaja esindaja sõnul seisneb M.L. õiguste rikkumine selles, et olles piirkonnas kinnistu omanik, on tal õigus oodata, et ehitusluba väljastatakse seaduslikult ning kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga. (tlk 180, II kd) Kohus on seisukohal, et kuna ehitusluba ei saa vaidlustada populaarkaebusega ning kaebaja ei ole välja toonud oma subjektiivsete õiguste rikkumist, tuleb tema kaebus

§ 26lg 1 p 6 alusel jätta rahuldamata.

7.2. T.L., J.L., H.T. ja K.S. subjektiivsete õiguste rikkumine. T.L. kinnistu asub xxxxxxx ja jääb kolmanda isiku kinnistust lõunasse. Kaebaja kinnistu poolses servas ei ole projektiga drenaaživee juhtimiseks kraavi ette nähtud, milles vaidlus puudub. N.Nõmme arvamuses (tlk 110-111, II

1. kd)märgitakse, et pinnase olulisel tõstmisel üksikelamu ja sauna vahelises osas jõuab pinnasevesi kaebaja kinnistu poolsesse ossa suuremal hulgal kui seni ning valgub sealt ka edasi kaebaja kinnistule. Seega on kaebaja seisukohal, et kui praegune olukord võimaldab pinnasevett ühtlaselt ära juhtida, siis peale projekti realiseerimist valgub vesi kaebaja kinnistule. J.L. kinnistu asub xxxxxxx, mis jääb kolmanda isiku kinnistust idasse. Kaebaja kinnistu poolsesse külge tuleb tõstetud maapinnale lisaks kõrge müür, mis muudab vaadet, varjab valgust ja takistab õhu levimist. H.T. ja K.S. kaasomandis olev kinnistu asub xxxxxxx, mis jääb kolmanda isiku kinnistu põhjakülge. Kinnistu sellesse külge jääb kaebajate kinnistult vaadatuna üle 4-meetrine betoonmüür, mis muudab vaadet, valguse ja õhu levimist. Kaebuse esitajad on seisukohal, et nende detailplaneeringuga ja ehitamist reguleerivate õigusaktidega tagatud õigusi ja omandiõigust (vara väärtuse vähenemine) on kaevatavate haldusaktidega rikutud. Halduskohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine. Antud juhul ei saa teha järeldust xxxxxxxx kinnistuga vahetult külgnevate kinnistuomanikest kaebuse esitajate kaebeõiguse ilmselge puudumise kohta. Kohus nõustub kaebajatega (kirjalikus kaebuses ja kohtuistungil väljendatud esindaja seisukohtadega), et projektikohaselt valmivad ehitised tõenäoliselt halvendavad naabrite olukorda, nii vaadete (senise valdavalt võrkaedadega piiratud kinnistute rohelus asendub kõrge betoonmüüriga ümbritsetud täisehitatuse mulje jätva kinnistuga), valguse (naaberkinnistule langev päikesevalgus väheneb), pinnasevee naaberkinnistutele suurema valgumise, kui ka õhu levimise osas. Kinnistu suhtes kehtiv detailplaneering kaitseb negatiivsete mõjutuste eest ning peab tagama planeerimismenetluses naaberkinnistute omanike vahel huvide kaalumise tagajärjel saavutatud kompromissi järgimise. Subjektiivsete õiguste tegeliku rikkumise väidet tuleb antud juhul hinnata haldusaktide õiguspärasuse kontrollimisel. 10 8. Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Käesolevas asjas on vaidlus, kas ehitusprojekt vastab kehtivale detailplaneeringule (sh kas vastustaja on planeeringut tõlgendanud kolmanda isiku huvides, kitsendades põhjendamatult kaebajate õigusi ja huve) ning ehitamist reguleerivatele õigusaktidele. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-64-02) märgitakse, et: „Ehitusloa andmine on diskretsiooniotsus, mille langetamisel tuleb muuhulgas arvestada naabri õigusi ja huve. Ehitusluba ei tohi anda, kui see põhjustab ebaõiglaselt suure kahju naabrile, kusjuures riik ja omavalitsused ei tohi võimaldada omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve. Naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda tingivad. Naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane. Ehitusloa andmisel ei saa aga olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu. Ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu.“ Puudub vaidlus, et ehitusloa väljastamine on kaalutlusotsus. Vaidlus on kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasuse üle. 8.1. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti kooskõlastus Kaebajad loobusid kohtuistungil väitest, et MuKS § 35 lg 3 alusel oleks tulnud projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga ja taotleda tööde alustamiseks Muinsuskaitseameti luba (MuKS § 35 lg 3¹ kohaselt), kuna viidatud säte reguleerib tegevust muinsuskaitsealal, mitte selle kaitsevööndis, kuhu jääb vaidlusalune kinnistu. Pooltel jäi vaidlus projektil Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti kooskõlastuse puudumise osas. xxxxxxxxx kinnistu asub Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis, milles ehitamise kitsendused sätestab Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus, mille § 8 lg 1 kohaselt muinsuskaitseala kaitsevööndi hoonestamisel tuleb vältida järske kontraste hoonestuse mastaapsuses muinsuskaitsealal ja vahetult selle piiri ääres ning tagada vanalinna silueti vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas ja vanalinnasuunalistelt tänavatelt. Kooskõlastus Tallinna Kultuuriväärtuste Ametilt võeti peale ehitusloa väljastamist. Projekti kooskõlastamine on menetlustoiming, mis sooritatakse Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti põhimääruse § 6 p 19 alusel (kaitsevööndis uusehitusprojektide kooskõlastamine). Ehitusloa andmise ajal kooskõlastuse puudumise tõttu on haldusaktid õigusvastased, kuid see ei pea kaasa tooma vaidlustatud haldusaktide tühistamist tulenevalt HMS §-st 58 (menetlusnõude rikkumise tagajärjeks ei ole haldusakti tühistamine kui see ei võinud mõjutada asja otsustamist). Kooskõlastus projektile anti tagantjärele (tlk 20, II kd), mistõttu saab järeldada, et projekt ei olnud ehitusloa andmise ajal sisuliselt vastuolus viidatud Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse normiga. Kaebajad ei ole sisulist vastuolu ka väitnud. Seega ei mõjutanud antud rikkumine asja otsustamist. 8.2. Projektiga ettenähtud maapinna tõstmine Arhitekti jooniselt (diagramm maapinnast, tlk 105, I
2. kd)on näha maapinna tõstmine hoonestusalas. Uus, projektikohane maapinda asub elamu soklikorruse lae kõrgusel ning see tõuseb kuni krundi keskosani. Eelprojekti asendiplaani (tlk 123, I
3. kd)kohaselt on projektijärgselt tõstetud maapind krundi keskosas 5,60 meetrit. Soklikorruse põrand asetseb 11 projekti jooniste järgi praktiliselt olemasoleva maapinna kõrgusel (vt nt eelprojekti joonis lõige 1-1, 2-2, tlk 140, 134, I
4. kd)ning soklikorruse suurimaks kõrguseks (so mitte kogu korruse ulatuses) on eelprojekti jooniste (lõige 2-2, 3-3, tlk 134, 135 I
5. kd)kohaselt 2,1 ja 2,37 meetrit. Samas on projekti joonistel olemasoleva maapinnana käsitletud tasandatud maapinda, mida tuleb käsitleda vertikaalplaneerimisena. Kohus nõustub N.Nõmme 21.12.2010 arvamuses (kohtumenetluses dokumentaalne tõend, tlk 109 pöördel, II
6. kd)tooduga, et Tallinna Linnavolikogu 20.05.1999 otsusega nr 123 kehtestatud xxxxxxx kinnistu detailplaneeringu seletuskirja p 5 (tlk 201, I
7. kd)käsitleb vertikaalplaneerimist teede ehitamiseks ega käsitle maapinna tõstmist hoonete või rajatiste ehitamiseks. Samuti puudub vaidlusaluse kinnistu osas planeeringujoonisel projekteeritud kõrgusmärgi tingmärk. Asjaolust, et krunt 8 osas oli planeeringus projekteeritud kõrgusmärk ettenähtud, ei saa järeldada, et ka kolmanda isiku kinnistul oli maapinna tõstmine lubatav. Antud juhul ei ole projektis maapinna tõstmist ette nähtud seoses tee rajamisega (tegemist on hoonetekompleksi arhitektuurse lahenduse elemendiga lähtudes arhitekti käsitlusest ja faktilistest asjaoludest), mistõttu projekt ei vasta detailplaneeringule. Kohus on seisukohal, et ehitusõiguse olulised aspektid, sh naaberkinnistutele mõju omavad, tuleb reguleerida detailplaneeringus. Avalikus õiguses ei saa eeldada, et lubatud on kõik, mida otsesõnu ei keelata (antud juhul detailplaneeringuga). Detailplaneering, mis lubab sellises mahus maapinna tõstmist, peaks vähemalt käsitlema maapinna olulise tõstmise tagajärjel tekkivat sadevete mõju naaberkinnistutele, millist käsitlust antud detailplaneeringust ei nähtu. Kohus nõustub ka N.Nõmme arvamuses toodud seisukohaga (tlk 116 pöördel, II kd), et kui maapinna tõstmine oleks võimalik ilma, et see oleks näidatud detailplaneeringus, puuduks mõte märkida detailplaneeringusse hoone kõrgusi lähtuvalt maapinna kõrgusest. Lähtealuseks olevat maapinna kõrgust ei saa määrata projekti koostaja suvaotsusega. Kui maapinna tõstmine on põhjendatud naaberkinnistute maapinna väidetava tõstmise tõttu (milline väide käesolevas asjas tõendamist ei vajanud), on võimalik detailplaneeringut muuta. Detailplaneeringu muutmine ehitusprojektiga, lähtudes otstarbekuse kaalutlusest, ei ole õiguspärane. Kohus seab kolmanda isiku väite siiski ka kahtluse alla, kuna ehituskeelualas on maapind säilitatud endisena, milleks puudunuks vajadus, kui eesmärgiks oli tõsta kolmanda isiku kinnistu naaberkinnistutega ühele kõrgusele. EhS § 24 lg 1 p 1 alusel oleks haldusorgan pidanud keelduma ehitusloa väljastamisest, kuna selle aluseks olev projekt ei vasta detailplaneeringule. 8.3. Elamu korruselisus DP näeb ette võimaluse kuni kahe täiskorrusega hoone ehitamiseks. DP kehtestamise ajal kehtinud EV ehitusministeeriumi 19.06.1991 käskkirja nr 63 (kehtis kuni 31.12.2002) p 2.5 kohaselt nimetatakse hoone korruselisuseks kõigi maapealsete korruste arvu. Korruseks loetakse ka tehnilised korrused, mansard- ja katusekorrus ning soklikorrus, kui ta lagi on ümbritsetavast keskmisest maapinnast vähemalt 2m kõrgusel. Maa-alune korruselisus esitatakse eraldi. Ehitusprojekti koostamise ja ehitusloa andmise ajal kehtinud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määruse nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ § 22 lg 1 näeb ette, et ehitise korruste arvu määramisel võetakse arvesse ehitise kõikide korruste arv. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt jaotatakse korrused maapealseteks ja maaalusteks ning soklikorrus kuulub maapealsete korruste hulka juhul, kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt kahe meetri kõrgusel. 12 Kohus leiab, et kuigi DP määras maapealsete korruste arvuks kaks korrust, ei saa sellest järeldada, et juhul kui soklikorruse lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt kahe meetri kõrgusel, tuleks selline soklikorrus ehitusloa andmise ajal lugeda maa-aluseks korruseks. Kehtiva (projekti koostamise ja ehitusloa andmise ajal) määruse nr 69 kohaselt tuli ehitise tehnilistes andmetes märkida selline korrus maapealseks korruseks. Kohus käsitles kohtuotsuse eelmises punktis soklikorruse kõrgust. Soklikorruse ümber maapinna tõstmine ei muuda soklikorrust maa-aluseks korruseks. Kolmanda isiku poolt Tallinna Linnaplaneerimise Ametile esitatud jooniste (tlk 104, I kd, diagrammid maapinna kõrguslikust loogikast) ja detailplaneeringu seletuskirja p 3 (tlk 199, I
8. kd)kohaselt on krunt reljeefilt tasane ning nagu kohus eelnevalt leidis, krundil maapinna tõstmist detailplaneering ette ei näinud. Soklikorrust ümbritseva olemasoleva maapinna keskmine kõrgus tuleb arvutada geodeetilise alusplaani põhjal (Maa-ala plaan tehnovõrkudega, OÜ Geobüroo töö nr 1122, tlk 88, I kd, aritmeetilise keskmisena jättes arvesse võtmata juurdepääsu tee kõrguse), mitte lähtudes sellest, millist maapinna kõrgust projekteerija peab mõistlikuks ja põhjendatuks arvestades ümbritsevaid teid, kraave ja naaberkinnistuid. Kui soklikorruse põrand asetseb projekti jooniste kohaselt (arvestamata seda, et olemasoleva maapinna kõrgusjoon on neil kujutatud arvestamata maapinna tasandamist) praktiliselt olemasoleva maapinna kõrgusel ning soklikorruse kõrgemad osad on 2,1 ja 2,37 meetrit, on ilmne, et soklikorruse näol on tegemist maapealse korrusega. Seega on projekteeritud elamu kolme maapealse korrusega, mis ei vasta detailplaneeringule ning ehitusluba elamule tulnuks EhS § 24 lg 1 p 1 alusel jätta andmata. 8.4. Krundi täisehituse protsent ja ehitusaluse pinna suurus Elamule väljastatud ehitusloa (tlk 16, I
9. kd)kohaselt on ehitisealune pindala 264 m², suletud netopind 453,3 m². Suurim korruste arv 3. Väikeehitisele väljastatud kirjaliku nõusoleku (tlk 18, I
10. kd)kohaselt on sauna ehitisealune pindala 15,4 m² ja suletud netopind 9,2 m². OÜ HTMd üksikelamu eelprojekti kohaselt (tlk 32, I
11. kd)on krundi pindala 1869 m² ja ehitistealune pind 280 m² ning krundi täisehituse protsent 15. Hoonel on 3 korrust (2 maapealset ja soklikorrus). Ehitisealune pind on 264,6 m², suletud brutopind 576,5 m² ja suletud netopind 453,3 m². Sauna ehitisealune pind on 15,4 m², suletud brutopind 15,4 m² ja suletud netopind 9,2 m². Detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigus näeb ette maksimaalseks ehitusaluseks pinnaks 280 m² (tlk 200, I kd). Hoone korruselisus on detailplaneeringu kohaselt 2, täisehituprotsent 15 ning hoone maksimaalne lubatav kõrgus 11 meetrit. Vaidlus puudub hoone kõrguse detailplaneeringule vastavuse üle. Kaebajad väidavad, et projektis on ületatud krundi täisehituse protsenti ja ehitusalust pinda. Ehitusaluse pinnana tuleb mõista ehitiste lubatud suurimat ehitusalust pinda tulenevalt detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 9 lg 4 p-st 3. PES § 9 lg 4 p 3 sätestas, et krundi ehitusõigus sisaldab ehitiste lubatud suurimat ehitusalust pinda. Ehitiseks loeti hoone ja rajatis (PES § 38 lg 1). Seega, lähtudes detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud PES-st, ei tohi krundil olevate hoonete ja rajatiste ehitusalune pind kokku olla suurem kui 280 m². Ehitiste aluse pinna arvutamisel tuleb lähtuda majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrusest nr 69, mille § 17 lg 1 kohaselt on ehitise ehitisealune pind ehitise horisontaalprojektsiooni pind. Planeerimisseaduses (§ 9 lg 4 p 3) sätestati krundi ehitusõiguse määramine hoonete suurima 13 lubatud ehitusaluse pinna kaudu. Kohus on seisukohal, et detailplaneeringut tuleb tõlgendada selle kehtestamise ajal kehtinud õigusnormi (PES § 9 lg 4 p 3) kohaselt ehk lähtuda ehitiste ehitusalusest pinnast. Projektikohase elamu ja sauna kui ehitiste alune pind on 280 m². Vaidlus on selles, kas kinnistul on projekti kohaselt veel ehitisi (hooneid või rajatisi), mida tuleb arvesse võtta detailplaneeringuga määratud ehitusaluse pinna suuruse arvutamisel. Kaebajad leiavad, et projekt näeb ette ehitiste süsteemi, kuhu kuuluvad lisaks elamule ja saunale ka piirdemüürid, terrass (osaliselt pergolaga kaetud ja osaliselt kasutatav basseinina), muruga kaetud tõstetud maapinna osa elamu ja sauna vahel, mida toestavad tugimüürid. Elamu soklikorruse ehitusalune pind on kaebajate esitatud N.Nõmme arvamuse kohaselt 888,64 m² (tlk 112 pöördel, II kd). Kohus nõustub, et projektiga kavandatu näol on tegemist ehitiste süsteemiga (kompleksiga), mis arhitektuurselt moodustavad ühtse terviku. Kohus ei nõustu seisukohaga, et elamu koos sauna ja neid ühendavate terassidega (sh nn muruterrass või murukattega muldkeha) oleks õiguslikult käsitletav ühe hoonena. Hoonetena EhS § 2 lg 2 tähenduses on nähtuvalt elamu esimese korruse plaanilt (tlk 146, I
12. kd)käsitletavad elamu (sh hoidla, kuur) ja saun (väikeehitis EhS § 15 lg 1 p 1 kohaselt). Kohus on seisukohal, et ehitisena tuleb käsitleda muruterrassi koos müüridega, kuna see hõlmab prügikonteinerite hoiukoha, tõstetud maapinnas asub maaküttesüsteemi osa, muldkeha toestamiseks on projekteeritud tugimüür, muldkeha ühendab hooneid ning võimaldab elamule treppideta juurdepääsu. Lisaks ka haljastuse funktsiooni täitmine ei anna kohtu arvates alust käsitleda kõnealust rajatist lihtsalt muruna. Maakütteala (mis asub tõstetud maapinnas, muruterrassi osas) pindalaks on näidatud tehnovõrkude plaanil (tlk 128, I
13. kd)660 m², mistõttu on ilmne, et hoonete ja rajatise ehitusalune pind ületab detailplaneeringus lubatut, mis pidanuks kaasa tooma EhS § 24 lg 1 p 1 alusel keeldumise ehitusloa andmisest. Isegi kui mitte nõustuda kohtu tõlgendusega PES § 9 lg 4 p 3 osas, on muruterrassi näol tegemist ehitisega (rajatisega), millele on vajalik taotleda ehitusluba. Krundi täisehituse protsent saadakse projekteeritud ehitiste aluste pindade summa suhte arvestamisel krundi pinda. Kuna ehitiste alune pind oli oluliselt suurem 280 m²-st, siis tuleneb sellest ka krundi täieehituse protsendi oluline ületamine, mistõttu ei vasta projekt ka selles osas detailplaneeringule. Menetlusosalistel oli vaidlus ka projekteeritud müüride kõrguse üle. Kuna maapinna tõstmine lubatav ei olnud ning rajatist ei saa käsitleda ehitusaluse pinna suurusest lähtuvalt väikeehitisena (mistõttu oli sellele vajalik ehitusluba), siis müüride kõrgus eraldiseisvana tähtsust ei oma. Kohus peab samas õigeks N.Nõmme arvamuses toodut (tlk 114, II kd), et elamu ja saunaosa vahelise tugimüüri kõrgus on olemasolevast maapinnast arvates üle 5 meetri, mistõttu ka seda müüriosa eraldi käsitledes ei oleks tegemist väikeehitisega. 8.5. Hoonete suletud bruto- ja netopinna vastavus alusdokumentides Kohus nõustub N.Nõmme arvamuses (tlk 120 pöördel, II
14. kd)tooduga, et ehitiste suletud brutopind on ehitusprojekti asendiplaani kohaselt 591,9 m² (maapealne brutopind 400,5 ja maa-alune brutopind 191,4, tlk123, I kd), mis on vastuolus detailplaneeringus ettenähtuga (maksimaalne hoonete suletud brutopind 560 m²). Detailplaneeringu kehtestamise ajal 14 kehtinud EV ehitusministeeriumi 19.06.1991 käskkirja nr 63 p 3.3 ap 3.1 kohaselt loeti suletud brutopinnaks korruste suletud brutopindade summa; ap 3.2 reguleerib, mida ei arvatud brutopinna hulka (fassaadi konstruktiivsed elemendid, alla 1,8 m kõrgune tehniline kelder jm). Kuna soklikorrus ei ole käsitletav alla 1,8 m kõrguse tehnilise keldrina, vaid korrusena, seda ka viidatud määruse p 2.5 kohaselt, tuli see suletud brutopinna arvutamisel arvesse võtta. Suletud netopind on elamul ehitusloa kohaselt 453,3 m², kuid ehitusprojekti kohaselt on elamu suletud netopind korruste kaupa (sh soklikorrus) arvutatuna 462,5 m² (tlk 123, 145a, 146, 147, I kd). Seega ei ole elamu ehitusluba ja projekt vastavuses. 8.6. Kaalutlusõiguse teostamine arhitektuurse lahenduse piirkonna ehitustavale (heale projekteerimistavale, mis on head ehitustava toetav projekteerimine) vastavuse hindamisel Kohtumenetluses on vastustaja tuginenud väitele, et kuna Pirita LOV on projekti kooskõlastanud, siis järelikult on tegemist piirkond sobiva ehitisega. Kolmas isik väitis, et piirkonnas on väga erineva arhitektuurse lahendusega objekte ning samas puudub ühtne miljöö, kuna antud piirkonda on elamuid ehitatud alles viimase 15 aasta jooksul. Kolmas isik on esitanud fotod piirkonnas olevatest elamutest (tlk 29, 31, 33, II kd). Kohtunõudele vastuseks vastas Pirita LOV (tlk 47, II kd), et ei näinud alust kooskõlastuse mitteandmiseks, kuna ehitusprojekt vastas detailplaneeringule ning piirkonnas on teisigi samas suuruses ja stiiliga hooneid kui xxxxxxxx krundile kavandatu, mistõttu vastuolu piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga puudub. Kaebajad on esitanud dokumentaalse tõendina detailplaneeringu koostanud arhitekti arvamuse (e-kiri, tlk 152, I kd), milles leitakse, et elamu mõjub xxxxxxx teelt vaadatuna kolmekorruselisena; müürid on naaberkinnistutelt vaadates ca 5 meetrised; ehitiste kompleks mõjub massiivse ja raskepärasena ning ajalooliselt väljakujunenud maastiku säilitamisel sobituks elamu piirkonda paremini. Kaebajad on esitanud dokumentaalse tõendina ka arhitektuuribüroo Emil Urbel OÜ arvamuse (tlk 168-170, I kd), milles leitakse kokkuvõtvalt, et projekt ei vasta detailplaneeringule ja heale projekteerimistavale. Kohus saab kaalutlusõiguse teostamise kontrollimisel hinnata, kas haldusorgan on kaalutlusõigust teostanud ning kas järeldus ei ole ilmselgelt meelevaldne. Lähtudes asja materjalidest kohus leiab, et võrreldes naaberkinnistutega asuvad kolmanda isiku elamu projektis nimetatud maapealsed korrused kõrgendikul ning soklikorrus on soovitud muuta osaliselt maa-aluseks korruseks selle ümber pinnase olulise tõstmisega. Hoone mõjub xxxxxxxx teel vaadatuna kolmekorruselisena. Naaberkinnistuid eraldab lisaks võrkaiale ehituskeeluala piiril paiknev ca 5 meetrine betoonmüür. Krundi pinda on oluliselt tõstetud praktiliselt kogu kinnistu ulatuses, millist vertikaalplaneerimist ei ole kasutatud vahetult külgnevatel kinnistutel ega nähtuvalt eelmärgitud fotodest ka antud piirkonnas. Kuigi kolmanda isiku esindaja tegi kohtuistungil märkuse kaebajate esitatud 3D piltide kohta (puuduva mõõtkava tõttu), siis projekti koostanud arhitekti jooniste (maapinna diagramm) ja eelprojekti jooniste järgi võib järeldada, et reaalne olukord ehitiste valmimisel on visuaalselt 3D pildil kujutatule vastav. Vaataja linnaruumilist taju ei mõjuta maapinna tõstmine eraldiseisvana vaadatuna kinnistutelt, mille vahele jääb projekti kohaselt müür. Küll mõjutab nende puhul linnaruumilist taju, tekitab liigselt täisehitatuse mulje, kinnistu ehituskeeluala piiril asuv hooneid ühendav betoonmüür. Kohus nõustub kaebajatega, et selline arhitektuurne lahendus ei ole antud piirkonnas tavapärane. Esitatud fotodelt ei nähtu ühtegi ehitist, mille ümber oleks naaberkinnistult vaadatuna nii kõrge betoonmüür või kinnistul asuvaid hooneid ühendav müür 15 moodustaks poolkinnise territooriumi, mis asub kõrgendikul ja jätab kinnistu täisehitatuse mulje. Kuna kolmanda isiku kinnistu ei külgne vahetult Merivälja teega, ei saa võrdlusena tuua Merivälja tee äärseid kinnistuid, kus müüri vajaduse tingib tiheda liiklusega teest tulenev liiklusmüra. Asjaolu, et detailplaneeringus ei ole antud müüri maksimaalset kõrgust ega keelatud tugimüüride rajamist ei võta haldusorganilt kohustust objektiivselt hinnata olukorda ja teha õiguspärane kaalutlusotsus. Detailplaneeringus ettenähtud piirete lahendus tagab ümbritseva metsa ja rohelusega kokkusulava üldmulje. Kuigi müüri ei ole projektis käsitletud kinnistu piirdena, jätab valitud lahendus mulje topeltpiirdest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et selline lahendus oleks piirkonnas isegi uute elamute puhul levinud. Kahtlusi kinnitavad ka arhitekt E.Urbeli 15.02.2010 hinnangus (kohtumenetluses käsitletav dokumentaalse tõendina) esitatud seisukohad (tlk 168, 169, I kd), et projekt ei arvesta piirkonnas väljakujunenud olukorraga ega olemasoleva naaberhoonestusega ega ole kooskõlas hea projekteerimistavaga. Seega ei saa vastustaja haldusaktide õiguspärasust väites tugineda vaid Pirita LOV poolt projekti kooskõlastamisele. Load väljastanud haldusorgan peab tõendama ja põhjendama oma väiteid, et valitud lahendus ei ole vastuolus piirkonnas väljakujunenud ehitustavaga ning kaalutlusotsus on õiguspärane. Kohtu hinnangul asjas esitatud fotod ei kinnita vastustaja seisukohta ning esitatud põhjendused ei võimalda kohtul järeldada, et haldusorgan on kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud. Kolmanda isiku põhjendus, et xxxxxx teega külgnev ala on hoonestatud alles viimase 15 aasta jooksul, mistõttu ei saa rääkida väljakujunenud ehitustavast, on asjakohatu. Ühtset ja ehitustava järgitakse ka uuselamurajoonide puhul, mistõttu ei ole oluline, kui pika aja jooksul on mingi elamupiirkond välja kujunenud. Piirkonna ehitustava käsitledes ei ole põhjendatud arvestada ka juhtumitega, kus haldusorgan ei ole ise suutnud väljakujunenud ehitustava mõistlikku järgimist tagada. Tallinna linna ehitusmääruse § 24 p 2 kohaselt peab ehitis oma lahenduselt arvestama Tallinnas väljakujunenud arhitektuuri- ja ehitustavadega ning oma välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujunduslikule stiilile. Ehitusmääruse § 3 lg 1 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud hea ehitustava kohaselt ja olema ohutu. Sama nõude sätestab EhS § 3 lg 1. Antud juhul ei ole küsimus, mitte lähiala hoonete arhitektuursete stiilide sobimatuses (kohus nõustub, et piirkonnas on mitmeid funktsionalistlikus stiilis hooneid), vaid selles, et arhitektuurne lahendus jätab tervikuna massiivse ja krundi praktiliselt kogu ulatuses täisehitatuse mulje, mistõttu ei saa ilmselgelt väita, et tegemist oleks vaid teataval määral erineva arhitektuurse lahendusega. Antud kinnistu puhul kasutatud sarnast krundi vertikaalplaneerimist ei nähtu üheltki kohtule esitatud fotolt. 8.7. Drenaažiprojekt Menetlusosaliste seisukohad projektiga (Hevac OÜ, tlk 58-71, I
15. kd)pinnasevee ärajuhtimise lahendamise osas omavad tähtsust kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumise hindamise kontekstis. Kuna krundi maapinna tõstmine lubatav ei olnud, siis ei oma ehitusloa sisulise õiguspärasuse (projekteerimisnormidele vastavuse) seisukohalt tähtsust, kas projektis toodu oli maapinna olulist tõstmist arvestades piisav, et vältida pinnasevee valgumist naaberkinnistutele ja selle tagajärjel tekkivat liigniiskust. Projekti arhitektuurse seletuskirja (tlk 209, I
16. kd)kohaselt imbuvad krundi sadeveed maapinda; piki hoone välisperimeetrit jookseb drenaaž, mis juhib sadeveed xxxxxxxx tee aluse truubi kaudu mere poole. Hevac OÜ veevarustuse- ja kanalisatsiooniprojekti (tlk 219, I
17. kd)p 2.2. kohaselt sadeveed juhitakse kinnistul paiknevasse kraavi; p 2.3. kohaselt kinnistule projekteeritakse avadega plastiktorudest drenaažitorustik, mis paigaldatakse kaldega ning 16 drenaaživeed juhitakse kinnistul paiknevasse kraavi. E.Urbeli arvamuse kohaselt (tlk 169, I
18. kd)sadevete ärajuhtimine kinnistul paiknevasse kraavi naaberkinnistutel tekitab tõenäoliselt olukorra, kus vesi tungib nende kinnistutele, samas Kommunaalamet ei ole kinnistusisest olukorda hinnanud, kuna see ületab nende pädevust. N.Nõmme arvamuses leitakse, et pinnasevesi valgub suuremal määral võrreldes senisega xxxxxxxxx kinnistule. xxxxxxxxx drenaažilahendus ei juhi pinnasevett kraavidesse xxxxxxxxxx poolses küljes, küll aga teistes külgedes. Maapinna tõstmine mõjutab otseselt pinnaveerežiimi ning suurendab naaberkinnistutele juurdetulevat sadevett. (tlk 110 pöördel, 120 pöördel, II
19. kd)Kohus leiab, et eelnevast tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et maapinna olulises mahus tõstmine xxxxxxxxx kinnistul ei mõjuta naaberkinnistute pinnaveerežiimi (seda eriti xxxxxxxxx kinnistul) ehk et kahjulikke mõjutusi naaberkinnistutele ei kaasne. 8.8. Kohus leiab, et T.L., J.L., H.T. ja K.S. kaebused tuleb eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 26

lg 1 p-st 1 rahuldada ning tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 20.01.2010 väljastatud ehitusluba nr 42030 ja kirjalik nõusolek nr 42031. 9.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

9.1. Kaebuse esitajatest on menetluskulusid (õigusabikulu, dokumentaalse tõendi saamise kulu) kandnud J.L. ja T.L., vastavalt summades 6178,82 ja 5991,35 eurot. Kulude kohta on esitatud kuludokumendid ja kohtukulude nimekiri. Kulud on kantud.

§ 92

ja § 93 lg 5 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et täies ulatuses tuleb välja mõista dokumentaalse tõendi saamiseks tehtud kulud ning õigusabikulude summat tuleb vähendada. T.L. poolt tasuti õigusabi eest 3596,75 eurot. J.L. poolt tasuti õigusabi eest 4396,04 eurot. Kuna asjas esitatud materjalid on ühised, mistõttu ei saanud sama õigusabi andmiseks erinevate isikute puhul olla õigusabi maht erinev, vähendab kohus asja keerukust ja mahtu arvestades mõlema kaebaja õigusabikulu summat võrdse summani. Kohus leiab, et antud vaidluse puhul saab pidada põhjendatud õigusabikulu suuruseks 1800 eurot, milline summa tuleb vastustajalt mõlema kaebaja kasuks välja mõista. Kuna tõendi saamise kulud on kaebajate poolt kantud ebavõrdsetes osades, tuleb mõlema kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista nende kantud osa, so T.L. kasuks 2394,60 eurot ja J.L. kasuks 1782,78 eurot. Vastustajalt tuleb seega T.L. kasuks välja mõista dokumentaalse tõendi ja õigusabi kulu summas 4194,60 eurot ja J.L. kasuks 3582,78 eurot. Mõlema eelnimetatud kaebaja kasuks tuleb vastustajalt välja mõista ka tasutud riigilõiv (250 krooni kaebuse eest, 200 krooni esialgse õiguskaitse taotluse eest), kehtivas vääringus 28,76 eurot. Samas summas tuleb vastustajalt riigilõiv välja mõista ka K.S.le ja H.T.le. 9.2. Kuna M.L. kaebus jääb rahuldamata, siis tema menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotle. Kolmanda isiku menetluskulude suurus on kokku 4122,30 eurot ning menetluskulu nõude 17 saab esitada

§ 92lg 7 alusel.

Kohus leiab, et asja keskmist mahtu ja keerukust arvestades ning kolmanda isiku esindaja tehtud töö hulka objektiivselt hinnates tuleb menetluskulu summat vähendada. Kohus peab esindaja töö mahtu arvestades sellise vaidluse puhul põhjendatud õigusabikulu suuruseks 2300 eurot. Kolmanda isiku kasuks tuleb M.L.lt välja mõista 460 eurot (2300:5=460). Kristina Maimann Kohtunik 18