) § 44 lg 2 sätestab, et vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja projekti koos ohutuse analüüsiga esitab raudteeveo-ettevõtja või muu raudteeveeremi omanik või valdaja eelnevalt heakskiitmiseks TJA-le. TJA keeldub vedurjuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja heakskiitmisest, kui eeskiri ei taga vedurijuhiabita juhitava raudteeveeremiga sõitmisel ohutust. Eeskiri jõustub pärast selle heakskiitmist TJA poolt. Vastustaja oleks pidanud osundatud sätte alusel keelduma vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja heakskiitmisest, sest AS „Edelaraudtee“ pole vastustajale esitanud sisulist ohutuse analüüsi. Dokument nimetusega ohutuse analüüs on küll käskkirjale lisatud, kuid see pole oma sisu poolest ohutust hindav analüüs, vaid pigem tegevuskava. Puuduvad selgitused selle kohta, kas vedurijuhiabita juhitava raudteeveeremiga sõitmine on sõitjale, reisijatele ja teistele raudteel liiklejatele ohutu. Samuti pole teada kas see on ohutu AS „Edelaraudtee“ vedurijuhtidele. Teede- ja sideministri 9.07.1999.a. määrus nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“(edaspidi „määrus nr 39“) p 89 sätestab, et autostopp peab peatama automaatselt rongi keelava näiduga foori ees. See on väga oluline raudteeohutust tagav nõue, sest keelava näiduga foori alt läbisõit võib tuua endaga kaasa raudteeõnnetuse kokkupõrke teise raudteeveeremiga. Käskkiri ega sellele lisatud dokumendid ei käsitle nimetatud küsimust ega seda, kuidas vedurijuhi kontrollseade VEKS peaks tagama rongi igakordse peatumise keelava näiduga foori ees. Määruse nr 39 p 216 ja p 217 järgi on vedurijuhil ja vedurijuhi abil veduri juhtimisel niivõrd palju kohustusi, et vedurijuht üksinda võib jääda nende täitmisega hätta. Sellises olukorras tähelepanu hajub ning realiseerub risk sõita keelava näiduga foori alt läbi. Jääb arusaamatuks, kuidas toimub ohutult määruse nr 39 p-s 221 nimetatud rongi piiramine jaamavahel üksnes vedurijuhi poolt, sest see tähendab rongist väljumist või kuidas teostatakse vedurijuhi abi puudumisel rongi tehnilist kontrolli sõidu ajal, sest määruse nr 39 p 152 järgi on keelatud jätta töötavaid vedureid või mootorrongiveeremit ilma järelevalveta. Vedurijuht ei tohi vedurist väljuda, kui teda asendavat vedurijuhi abi enam ei kasutata.
sätestab, et vedurimeeskonnale antakse 45-minutiline tööpäevasisene vaheaeg, kui tema tööaeg ületab 8 tundi või 30-minutiline vaheaeg, kui tema tööaeg kestab 6-8 tundi. Faktilised asjaolud, käskkiri ja eeskiri ei võimalda
§-s 667 sätestatut täita. Puhkusevõimaluse takistus tekitab vedurijuhil üleväsimuse, mis võib kaasa tuua raudteeõnnetuse. Vastustaja on rikkunud kaebajate õigust olla menetluses ära kuulatud, mis on viinud sisult ebaõige ja õigusvastase haldusakti kehtestamiseni. Vastustaja pole andnud kaebajatele enda õiguste kaitseks haldusmenetluse seaduse(HMS) §-s 40 lg 1 sätestatud võimalust esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Lisaks pole vastustaja täitnud HMS §-st 6 tulenevat uurimiskohustust, on asunud asjaolusid iseseisvalt eeldama ning jätnud need tegelikult tuvastamata. Pole teada, kuidas ja missuguste tõendite baasil on vastustaja leidnud, et AS „Edelaraudtee“ vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskiri tagab ohutuse. Koos kaebustega esitatud esialgse õiguskaitse taotlustes paluvad kaebajad peatada käskkirja kehtivus. AS „Edelaraudtee“ ei rakenda veel vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimist, mistõttu ei teki esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisest talle sellest kahju. Samuti ei teki kahju vastustajale. Avaliku huvi seisukohast on aga esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine hädavajalik, kuivõrd käskkiri on õigusvastane ning selle alusel rakendatav AS „Edelaraudtee“ vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskiri võib tuua endaga kaasa traagilisi õnnetusi raudteel. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei sea mitte ühtegi isikut tänasest halvemasse olukorda, kuid aitab samas säilitada ohutust raudteel ning väldib kaebajate õiguste ja huvide rikkumist. Käskkirja mittepeatamisega kaasneks olukord, kus kohtuotsuse täitmine osutuks võimatuks, sest käskkirja hilisem tühistamine kohtu poolt ei muudaks olematuks vedurijuhiabita raudteeveeremi kasutamist lähiajal. Kaebajatele kaasneks sellega korvamatu kahju, kuivõrd käskkirja kehtivus sunnib neid töötama eluohtlikus olukorras. Vastustaja palub jätta taotlused rahuldamata, sest kaebused on perspektiivitud. Kaebajatel pole käskkirja suhtes kaebeõigust. Käskkirja kehtestamisega ei tekkinud käskkirja adressaadil automaatselt õigust ühemehejuhtimist rakendada. Vastav õigus tekib käskkirjaga heaks kiidetud eeskirja kohaselt alles peale iga rongikoosseisu individuaalset tehnilist ülevaatust selle tarbeks määratud komisjoni poolt, mille liikmeks on muuhulgas vastustaja esindaja. Seega ei saanud ainuüksi käskkirja kehtestamisega tekkida kaebajatele õiguste riivet. V. T. pole tööalases suhtes käskkirja adressaadiga ega juhi temale kuuluvaid ronge. Seetõttu on välistatud, et käskkiri võiks kasvõi teoreetiliselt tema subjektiivseid õigusi riivata. Isikul ei saa tekkida kaebeõigust pelgalt abstraktsest ohust kohtuda oma tööülesannete täitmisel raudteeveeremiga, mida juhitakse üheisikulise koosseisu poolt. Käskkiri ei riku ka R. R. ja N. S. õigusi. Käskkiri ja eeskiri ei muuda vedurijuhtidele seadusega või seaduse alusel kehtestatud määrustega sätestatud õigusi ja kohustusi. Tegemist on populaarkaebusega, kuid halduskohtumenetluse seadustik(HKMS) ei anna isikule õigust esitada halduskohtule kaebust avalikes huvides. Kaebajad on korduvalt rõhutanud, et käskkirja tühistamine ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine on hädavajalik avalikkuse huve silmas pidades. Vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimine saab toimuda ainult raudteeveeremil, mis on seadistatud vedurijuhi terviseseisundit ajas pidevalt jälgiva seadmega VEKS. Kaebajad kui kogenud vedurijuhid teavad, et samaaegselt peab veerem olema 2 määruse nr 39 p-de 138 ja 144 kohaselt varustatud turvaseadmetega(vedurijuhi valvsuse kontrollseade ja rongi pidurisüsteemi õhutoru katkemise signalisaator) ning nendega koos toimivate piduriseadmetega, mis peavad tagama ning praktikas ka tagavad rongi peatumise keelava näiduga signaali ees. VEKS on ainult eraldiseisev täiendav turvaseade, mis jälgib kitsalt vedurijuhi terviseseisundit ning katab seeläbi vedurijuhiabi kõige olulisema funktsiooni, milleks on vedurijuhi ootamatu terviserikke korral rongi peatamine. VEKS-seade reageerib vedurijuhi töövõime langemisele alla kriitilise piiri tunduvalt operatiivsemalt kui inimene ning annab vahetult rongi turvaseadmetele käsu käivitada raudteeveeremi autostopp-pidurdus. Kirjeldatud meede on oluliselt tõhusam täna käibel olevast lahendusest, mille kohaselt veendub sisuliselt vedurijuhi abi rongijuhi terviseseisundis. Määruse nr 39 p-s 221 sätestatud raudteeveeremi ootamatul peatamisel täidab raudteeveeremi piiramise nõuete täitmiseks vedurijuhi abi kohustusi vastavalt eeskirja p-le 9.1 klienditeenindaja. Kuna see toiming pole ülemäära keeruline, suudab seda läbi viia ka nimetatud ametikohal töötav isik vastava väljaõppe läbimisel. Vedurijuhil on ajas läbivalt olnud kohustus täita kõiki määruses nr 39 loetletud ülesandeid sõltumata sellest, kas vedurijuhi abi abistas vedurijuhti määruse nr 39 p-s 216 toodud ülesannete täitmisel või mitte. Vedurijuhi töökohustused eeskirja rakendamisega ei suurene. Kaebajate viide vedurijuhi tööajanormide reguleerimisel
§-le 667 pole asjakohane, kuna see reguleerib vedurimeeskondade töö- ja puhkeaega, kes osutavad Euroopa Liidu liikmesriikide piires piiriüleseid koostalitlusteenuseid. Kaebajad teadaolevalt nende teenuste osutamisega kokku ei puutu. Esialgse õiguskaitse taotluse võimalikul rahuldamisel on laiem mõju, kuna ühemehejuhtimise rakendamine on seotud käimasoleva uue reisiveeremi projekteerimise ja hankimisega riigi poolt. Kaasaegse tehnoloogia kasutamise tulemusel läksid mitmed raudteeveo-ettevõtjad Euroopas(sh AS „Elektriraudtee“ Eestis) üle ühemehejuhtimisele ning see on täna laialt levinud praktika. Sellest ajendatuna on hangitav uus reisiveerem projekteeritud ja osaliselt ehitatud, silmas pidades ainult ühemehejuhtimise võimalust. Kaebajate põhjendamata taotluse pinnalt tehtav otsus seab kahtluse alla uue reisiveeremi soetamise õigeaegse realiseerimise. Kolmas isik AS „Edelaraudtee“ palub jätta esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata ja kaebused läbi vaatamata. V.T. on AS „EVR Cargo“ töötaja (vedurijuht), kes ei juhi kolmanda isiku ronge. Kaebusest ei nähtu, millist tähendust omab väide V.T. AS „EVR Cargo“ usaldusisikuks olemise kohta käsitletavas vaidluses. Võib oletada, et see viitab võimalikule hüpoteesile, nagu seisaks V.T. kaebust esitades laiema huvigrupi õiguste või huvide eest. Sellele viitab ka rõhutamine, et taotluse lahendamisel tuleb arvestada avalikku huvi. Järelikult on tegemist populaarkaebusega, mis pole vastavalt HKMS §-le 7 lg 3 lubatud.
Kaebuses pole näidatud V.T. subjektiivsete õiguste rikkumist, mis on kaebeõiguse eelduseks. Rong on tõesti suurema ohu allikas ja rongiliiklus kätkeb endas potentsiaalset ohtu kõikidele selles osalevatele vedurijuhtidele, mis aga iseenesest ei saa olla automaatselt aluseks kõikide haldusaktide või toimingute vaidlustamisele, mis rongiliiklusega seoses antakse. HKMS § 7 lg 1 kohaselt on kohtusse pöördumise eelduseks siiski väide subjektiivsete õiguste rikkumise kohta, mitte pelk soov lasta ka kohtul kontrollida seda, mida TJA pädeva ametiasutusena juba kontrollinud on. R.R. ja N.S. on AS „Edelaraudtee“ töötajad, kelle töötingimusi iseenesest võib mõjutada see, kui senine 2-liikmeline vedurimeeskond asendatakse 1-liikmelise meeskonnaga ning rakendatakse uusi tehnoloogilisi tööalaseid meetmeid. See asjaolu pole aga halduskohtusse pöördumise aluseks. Käskkirja näol on tegemist eelhaldusakti laadse aktiga, mis ei anna veel iseenesest automaatselt õigust ühe rongijuhiga veeremite kasutamiseks. Analoogiliselt eelhaldusaktiga ei anna käskkiri seega veel iseenesest lahendust neile õigussuhetele, mille raames on kaebajad kaebused esitanud. Käskkiri regu3 leerib lõpphaldusaktina üksnes kolmanda isiku ja TJA haldusõigussuhet, kuivõrd just AS „Edelaradutee“ raudteeveo-ettevõtjana(ja mitte kaebajad rongijuhtidena) on
Käskkirja andmisele eelnes mahukas dialoog kolmanda isiku ja TJA vahel, mille käigus eeskirja ka täiendati. AS-l „Edelaraudtee“ pole seetõttu TJA-le etteheiteid ärakuulamisõiguse või selgitamiskohustuse väidetava rikkumise osas. Kaebajate hinnangul ei tohiks 1-liikmeliste vedurimeeskondadega raudteeveeremeid üldse kasutada, ometigi on see raudteeliiklusalases praktikas laialdaselt aktsepteeritud.
näeb sellise võimaluse ette, Eestis sõidavad alaliselt ühe vedurijuhiga AS „Elektriraudtee“ rongid ning alates 2015.a. läheb kogu reisirongiliiklus Eestis üle 1-liikmelise vedurimeeskonnaga rongidele. Vastav rongide hange on juba riigi poolt läbi viidud ning 2012.a. on kavandatud riigihange uutele rongidele operaatori leidmiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjustaks kolmandale isikule olulist kahju, sest ta on 3.10.2011.a. sõlminud lepingu summas 461 816 eurot rongide viimiseks eeskirjaga vastavusse. Lepingu katkemisega kaasneksid aktsiaseltsile kahju hüvitamise nõuded tarnijalt. Reisijatevedu toimub täna kasutuses olevate rongidega veel kuni 2014.a. 2015.a. alustatakse vedu tänaseks juba tellitud uute rongidega. Kaebusest ei nähtu, kuidas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine raskendaks või muudaks võimatuks kohtuotsuse täitmise. Kaebuste rahuldamise korral käskkiri tühistatakse ja kolmas isik kaotab õiguse 1-liikmelise vedurimeeskonna kasutamiseks. Väide, et 1liikmelise vedurimeeskonna kasutamine muudab kaebajate töö eluohtlikuks, on täielikult põhistamata ja motiveerimata. Kohus leiab, et kaebused tuleb jätta läbi vaatamata. HKMS § 23 lg 3 p 1 kohaselt jätab halduskohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Vaidlustatud käskkirjaga kiideti heaks AS „Edelaraudtee“ peadirektori juhend „Eeskiri diiselrongi käitamiseks üksnes vedurijuhiga“ koos ohutuse analüüsiga. Eeskirja p 1.1 kohaselt on selle eesmärk tagada rongiliikluse ohutus. Juhendis on sätestatud nõuded diiselrongi varustuse, käitamise ja juhtimise kohta, kui diiselrongi käitab üksnes vedurijuht reisijateveol koostöös klienditeenindajaga ja tühikoosseisu(reservrongi) ainuisikuliselt(p 1.2). R.R. ja N.S. leiavad, et käskkiri kahjustab neid seetõttu, et nende töötingimused AS-s „Edelaraudtee“ muutuvad eluohtlikuks; V.T. töö muutub eluohtlikuks sellepärast, et tal tuleb vedurijuhina liigelda samal raudteeinfrastruktuuril, kus hakkaksid sõitma AS „Edelaraudtee“ vedurijuhiabita raudteeveeremid. TJA käskkiri on antud TJA ja AS „Edelaraudtee“ vahelises avalik-õiguslikus suhtes. Vastavalt
§-le 44 lg 2 esitab raudteeveo-ettevõtja või muu raudteeveeremi omanik või valdaja vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja projekti koos ohutuse analüüsiga eelnevalt heakskiitmiseks TJA-le. Kui eeskiri ei taga vedurijuhiabita juhitava raudteeveeremiga sõitmisel ohutust, keeldub TJA eeskirja heakskiitmisest. Seega on vaidlustatud käskkirja otseseks adressaadiks AS „Edelaraudtee“. Kaudselt võib käskkirja adressaatideks pidada ka isikuid, kelle subjektiivseid õigusi otsus võib puudutada ehk ettevõtte vedurijuhte. Käskkirjal puudub aga vahetu mõju nende isikute õigustele. Eeskirja heakskiitmisega ei tekkinud AS-l „Edelaraudtee“ kohe õigust rakendada diiselrongi käitamist üksnes vedurijuhiga. Eeskirja p 2.5 sätestab ühe eeldusena rongi tehnoseisundi kontrolli komisjoni poolt. Alles peale iga rongikoosseisu tehnilist ülevaatust antakse diiselrong AS „Edelaraudtee“ käskkirja alusel pidevasse käitusse üksnes vedurijuhiga. Kaebajatel puuduvad halduskohtus kaitstavad õigused, mida vaidlustatud käskkiri oleks saanud rikkuda. Eeskirja heakskiitmine omab R.R. ja N.S. õigustele üksnes kaudset mõju, mis avaldub läbi nende eraõiguslike suhete AS-ga „Edelaraudtee“. Eraõiguslikes suhetes saavad töötajad oma õigusi kaitsta tsiviilkohtume4 netluse korras. V.T. õigusi ei saa käskkiri ka kaudselt mõjutada, sest tal puuduvad lepingulised suhted AS-ga „Edelraudtee“. Kaebajad ei saa vaidlustada käskkirja ka sellel alusel, et vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimine võib nende arvates tekitada eluohtliku olukorra ja kahjustada seetõttu kaebajate õigusi. Nende küsimuste vastu võib küll kaebajatel olla huvi, kuid sellest ei tulene veel halduskohtusse pöördumise õigust. Kaebustest ei nähtu kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist, pigem on kaebajatel abstraktne huvi kontrollida, kas eeskiri täidab kõiki määruses nr 39 sätestatud nõudeid. Riigikohus on 20.12.2001.a. otsuses nr 3-3-1-15-01 märkinud, et isiku põhjendatud huvist võib välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. Põhjendatud huviks pole piisav kaebajate kartus, et eeskirja kehtestamisega muutuvad nende töötingimused eluohtlikuks. Selline motiiv ei saa olla automaatselt aluseks, et vaidlustada kõiki rongiliiklust puudutavaid haldusakte, mis kaebajate arvates nende õigusi võiksid rikkuda.
lg 1 ja lg 2 eesmärgiks on raudteealane ohutus ja selle tagamiseks on TJA kohustatud keelduma vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja heakskiitmisest, kui eeskiri ei taga vedurijuhiabita juhitava raudteeveeremiga sõitmisel ohutust. Raudteealase ohutuse tagamine on oluline avalik huvi, kuid sellest ei tulene kaebajatele subjektiivset õigust vaidlustada kõnealust käskkirja. Kuna kaebajatel puudub kaebeõigus, puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Tasutud riigilõivu kogusummas 86,25 eurot ei tagastata, kuna kaebajatel ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust(HKMS § 84 lg 4 p 3). Kohtunik: D.Maastik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.