3-10-597/17

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-597 Haldusasi OÜ Optifine kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse
2. novembri 2009 maksuotsuse nr 12.23/99-8 tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja: OÜ Optifine Esindaja: v.adv Kaspar Lind Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON
3. Jätta OÜ Optifine kaebus rahuldamata.
4. Jätta kummagi menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4). ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS
5. OÜ Optifide deklareeris
6. aasta novembrikuus 18%-lise käibemaksuga maksustatava käibe hulgas 236 000 krooni (sh. käibemaks 36 000 krooni) kinnisvara vahendusteenuse eest OÜ-le Tallinna Kinnisvara Arendus. Samal perioodil deklareeris OÜ Optifine sisendkäibemaksu arvestuses OÜ-lt Belenga kinnisvaratehingute vahenduse ja konsultatsiooni teenustelt tasutud sisendkäibemaksu summas 36 000 krooni. 1
8. novembri 2009 maksuotsusega nr 12.2-3/99-8 otsustas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus vähendada OÜ Optifine
9. aasta novembrikuu maksustatavat käivet 200 000 krooni võrra, vähendada sama perioodi sisendkäibemaksu, mis on seadusega lubatud maha arvata 36 000 krooni võrra ning määrata tasumisele kuuluvat tulumaksu 66 564 krooni.
10. Maksuhaldur asus esiteks seisukohale, et OÜ Optifine ei ole tegelikkuses soetanud OÜ Belenga poolt esitatud arvel kajastatud kinnisvara vahendusteenuseid ning tal puudus seega õigus OÜ Belenga arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Samuti leidis maksuhaldur, et OÜ Optifine ei osutanud kinnisvaravahenduse teenust ka OÜ-le Tallinna Kinnisvara Arendus ning nii Saku vallas Tänassilma külas asuva Piirimäe 14 kinnistuga seotud OÜ Belenga poolt OÜ-le Optifine kui ka OÜ Optifine poolt OÜ-le Tallinna Kinnisvara Arendus esitatud arved on fiktiivsed. Maksuotsuses asuti ka seiskohale, et OÜ Optifine arveldusarvelt
11. novembril 2007 tehtud 236 000 krooni suurust väljamakset tuleb käsitada ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena, mis tuleb maksustada tulumaksuga. Seda seisukohta põhjendatakse maksuotsuses järgmiselt: o Piirimäe 14 kinnistut müüs/kuulutas 1 Partner Kinnisvara Tallinn OÜ, kellega oli
12. septembril 2007 sellekohase maaklerlepingu sõlminud AS Svedbergs Estonia ning kes oli kuulutuse sisestanud juba
13. septembril 2007 ning seega polnud OÜ-l Belenga ja OÜ-l Optifine vajadust kinnistu müügiga tegeleda ning OÜ-l Belenga ja OÜ-l Optifine ei olnud vajadust müüa kinnistu müügi vahendusteenust ja konsultatsiooni
14. aasta novembris; o OÜ Optifine ei ole väidetava vahendusteenuse eest tasu sisse nõudnud, kuna 236 000 krooni suurusest arvest on tasutud vaid 40 000 krooni; o J.M., E.V. ja N.K. andsid kontrolli käigus üldisi, vastuolulisi ja mitteusaldusväärseid selgitusi. Näiteks selgitas J.M., et OÜ-s Belenga tegeleb kinnisvaratehingutega N.K., viimane kinnitas aga, et tema ei ole kinnisvaravahendusega tegelenud ning E.V. kinnitas, et tegu oli kahe tööstusmaa-krundi vahendusteenusega Saku vallas Tänassilma külas, mida pakkus OÜ Belenga juhataja J.M. ning mille OÜ Optifine vahendas omakorda OÜ-le Tallinna Kinnisvara Arendus; o OÜ-l Belenga puudub reaalne majandustegevus, kuna tema kontole laekuv raha võetakse kohe sularahas välja; o OÜ Belenga ei esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et kinnisvara tehingu vahendus ja konsulteerimine oleks toimunud; o OÜ Belenga kontrolli käigus on selgunud, et J.M. oli teadlik, et OÜ Belenga arvetel kajastatud teenuseid ei ole osutatud OÜ Belenga poolt; o Üksnes nõuetekohaselt vormistatud dokument (arve) ei tõenda käibe toimumist ning maksustamisel tuleb juhinduda majandusliku tõlgendamise reeglist, mille kohaselt lähtutakse maksustamise objektiks olevate majandustehingute tõlgendamisel eelkõige tehingu majanduslikust sisust, mitte juriidilisest vormist. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
15. OÜ Optifine esitas
16. märtsil 2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
17. novembri 2010 maksuotsuse nr 12.2-3/99-8 tühistamist. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur on valesti aru saanud tehingute ajalisest järjestusest ning selgitab, et OÜ Belenga pakkus talle Tänassilma külas asuvat kinnistut ja OÜ Optifine pakkus seda kinnistut omakorda Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ-le ning alles seejärel pani V.P. üles kuulutuse. Hiljem, kui kinnisasja müügi osas oli sisuline kokkulepe 2 olemas, väljastas OÜ Belenga arve OÜ-le Optifine ja OÜ Optifine omakorda OÜ-le Tallinna Kinnisvara Arendus. Kaebuse esitaja hinnangul on seega väär maksuhalduri järeldus, et OÜ Optifine poolt kinnisasja vahendamine leidis aset ajaliselt pärast seda, kui V.P. sisestas kuulutuse. Kaebuse esitaja selgitab, et kinnisasja vahendamise teenuse eest ei saanud esitada arvet enne, kui ostja oli leitud ja tehingu tingimused, eelkõige hind, teada. Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri väitega, et OÜ Optifine ei ole väidetava kinnisvara vahendusteenuse edastamise eest tasu sisse nõudnud. Kaebuse esitaja väitel on Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ arve täies ulatuses pangaülekandega tasunud. Kaebuse esitaja ei nõustu ka maksuhalduri järeldusega, et asjaomased isikud on andnud vastuolulisi selgitusi ja leiab, et OÜ Optifine esindaja E.V.i, Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ esindaja V.P.i ja N.K. ütlused ühtivad. Samuti leiab kaebuse esitaja, et J.M. seletust „Ma ei mäleta täpselt, võib-olla olid isegi Ukrainas tehingud“ ei saa käsitleda vastuolulise teabe andmisena ning üksnes asjaolu, et üks asjaosaline isik ajas poolteist aastat tagasi toimunud tehingu segamini mõne teise tehinguga või ei suutnud täpseid asjaolusid meenutada, ei ole piisav selleks, et seada kahtluse alla kõikide teiste osapoolte ütlused ning teha järeldust, et kõik asjaosalised isikud andsid üldiseid, vastuolulisi ja mitteusaldusväärseid selgitusi.
18. Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri hinnanguga, et OÜ-l Belenga puudus majandustegevus, kuna OÜ Belenga oli tehingu tegemise ajal registreeritud äriregistris ja tal oli seaduslik esindaja ning ta oli käibemaksukohustuslasena registreeritud.
19. Kaebaja selgitab, et üksiku kinnisasja vahendamine on oma olemuselt teenus, mille osutamine ei nõua mingisuguseid erilisi vahendeid või tööjõudu, samas kui ükski tõend ei kinnita, et OÜ Belenga ei pakkunud OÜ-le Optifine Tänassilma külas asuvat kinnistut. Kaebuse esitaja kahtleb selles, kas maksuhalduril üldse on mingi ettekujutus sellest, milliste täiendavate tõenditega oleks võimalik vaidlusalust tehingut tõendada, kuivõrd asjas on pooled andnud selgitusi ja kinnitanud tehingu toimumist, esitatud on arved, tehingud on deklareeritud käibedeklaratsioonil, tõendatud on arve tasumine ning vaidlus puudub vahendatava tehingu omaniku muutuse osas.
20. Ebaselgeks peab kaebuse esitaja tulumaksu määramise õiguslikku alust. Kuigi kaebuse esitaja ei ole nõus järeldusega, et tehingut ei toimunud, leiab ta, et maksuotsus on õigusvastane ka juhul, kui tehingut poleks reaalselt toimunud, kuna antud juhul on tõendatud, et 236 000 krooni, mille kaebaja maksis OÜ-le Belenga, laekus kaebajale OÜ-lt Tallinna Kinnisvara Arendus, mis tähendab, et tegemist ei ole kaebuse esitaja kasumiga, mille arvelt väljamakse tehti, ning kaebajal puudus seega igasugune võimalus toimunud tehingu kaudu vähendada oma tulumaksukohustust. Kaebuse esitaja selgitab, et ta deklareeris 36 000 krooni tasumisele kuuluvat käibemaksu ning 36 000 krooni sisendkäibemaksu ning järelikult käibemaksu arvelt kaebaja rikastuda ei saanud, kaebuse esitaja pangakontole laekus 236 000 krooni ning väljamakse suuruseks oli samuti 236 000 krooni, mis tähendab, et tal ei olnud võimalik vähendada ka tulumaksukohustust. VASTUSTAJA SEISUKOHT
21. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus peab OÜ Optifine kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja viitab maksukorralduse seaduse § 85 lõikele 1 ning märgib, et antud juhul tekkis maksuhalduril kahtlus kinnisvara vahendusteenuse osutamise tehingute reaalse toimumise osas, mistõttu asuski maksuhaldur täiendavaid tõendeid koguma, et selgitada välja, kas ja kuidas väidetavad tehingud aset leidsid. 3 Vastustaja rõhutab, et arved ja seletused ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimiseks piisavad ning vajalik on ka tehingu tegeliku toimumise sisuline tõendamine. Arve väljastamine ja rahaliste vahendite liikumine väidetavale müüjale ei kinnita vastustaja hinnangul veel käibe toimumist ega ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ning maksukohustuslane peab maksuhalduri nõudmise korral olema võimeline esitama tõendeid tehingute reaalse toimumise kohta. Vastustaja leiab, et kuivõrd käesoleval juhul ei ole peale arvetel märgitud summade tasumist muid tehingut tõenditega toetavaid asjaolusid tuvastatud, on põhjendatud ka maksuhalduri kahtlus tehingute reaalse toimumise osas. Vastustaja viitab oma seisukoha kinnituseks asjaolule, et OÜ Belenga puhul on tegemist reaalset majandustegevust mitte omava äriühinguga, V.P. ja E. V. olid omavahel tuttavad, maksuhaldurile antud ütlused olid vastuolulised ning tehingu toimumist tõendavaid dokumente ei ole esitatud.
22. Tulumaksu määramise osas viitab vastustaja Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale kohtuasjas nr 3-06-650 tehtud otsuses ning selgitab, et käesoleval juhul on tuvastatud, et arvetel on kajastatud tegelikkuses mittetoimunud tehinguid ning maksumaksja oli teadlik sellest, et arve esitaja ei ole arvetel näidatud kaupu isikule tegelikult müünud ega teenuseid osutanud, mistõttu on tulumaksu määramine TuMS § 51 alusel igati õige ning põhjendatud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
23. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leiab et OÜ Optifine kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et tehinguid, mida on kajastatud OÜ Belenga poolt OÜ-le Optifine
24. novembril 2007 esitatud arvel nr BE 11/07-077 (tl. 90) ning OÜ Optifine poolt Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ-le
25. novembril 2007 esitatud arvel nr 27311 (tl. 91) ei ole reaalselt toimunud ning seetõttu ei olnud OÜ-l Optifine alust kajastada oma käibemaksuarvestuses 200 000 krooni suurust käivet Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ arve alusel ega vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu 36 000 krooni suuruse sisendkäibemaksu võrra OÜ Belenga arve alusel. Kuivõrd tõendamist ei ole leidnud OÜ-le Belenga tehtud väljamakse seotus kaebuse esitaja ettevõtlusega, on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et nimetatud väljamakse tegemine tuleb tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 alusel.
26. Käesolevas asjas on vaidluse esemeks maksuhalduri seisukoht, et eelnimetatud arvetel kajastatud teenuseid ei ole tegelikult osutatud, tegemist on fiktiivsete arvetega ning kaebuse esitaja poolt OÜ-le Belenga välja makstud summa näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega. Põhimõtteliselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et käibemaksukohustuslasena registreeritud isik ei tohi käibedeklaratsioonides kajastada tehinguid, mida majanduslikus mõttes tegelikult toimunud ei ole ega ka selles, et ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed kuuluvad maksustamisele tulumaksuga. Eeltoodu tõttu ei ole põhjust käesolevas kohtuotsuses hakata analüüsima asjassepuutuvate õigusnormide sisu.
27. Kohus leiab, et kaebuses (kaebuse lk 2 viimane lõik) esitatud selgitus OÜ Belenga, OÜ Optifine ja Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ vaheliste tehingute ja nendega seotud toimingute toimumise ning ajalise järjestuse kohta ei ole usutav ning on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Vaidlust ei ole selles, et Tänassilma külas asuva Piirimäe 14 kinnistu omanik ning müüja oli Svedbergs Estonia AS. Kaebuse esitaja selgituse kohaselt pakkus talle seda kinnistut OÜ Belenga ning kaebuse esitaja pakkus seda omakorda Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ-le. Viimast väidet kinnitab iseenesest ka V.P., kes on maksuhaldurile
28. märtsil 4 2009 antud selgituses (tl. 43) öelnud, et Svedbergs Estonia AS oli klient, kelle tõi talle kaebuse esitaja. Samas vastas Svedbergs Estonia AS-i esindaja (tl. 62) maksuhalduri korraldusele, et Piirimäe 14 kinnistu müümiseks võttis Svedbergs Estonia AS esiteks pakkumised erinevatelt kinnisvarabüroodelt nagu Uus Maa, Arco Vara jt. ning valikust osutus sobivaimaks 1Partner Kinnisvara, muuhulgas vahendusteenuse sobiliku hinna tõttu. Seejuures vastas Svedbergs Estonia AS küsimusele „Millal ja kellele rääkisite, et soovite Piirimäe 14 kinnistut müüa“. Svedbergs Estonia AS-i seletusest ei nähtu, et Piirimäe 14 kinnistu müügitehingu korraldamisega oleks mistahes moel tegelenud OÜ Optifine või mõni sellega seotud isik või OÜ Belenga või mõni sellega seotud isik või et kontakt V.P.iga oleks tekkinud mingisuguste ühiste tuttavate kaudu. Viidatud seletusest selgub üheselt, et müüja pöördus Eesti suuremate kinnisvarabüroode poole ning V.P.iga saadi kontakt läbi kinnisvarabüroo 1Partner Kinnisvara. Selline selgitus on vastuolus V.P.i seletusega, mille kohaselt tõi kliendi (Svedbergs Estonia AS) talle OÜ Optifine ning et kontakti aluseks oli asjaolu, et E.V.il oli keegi tuttav, kes tundis Svedbergsi omanikke.
29. OÜ Optifine ja Tallinna Kinnisvara Arenduse vahelise tehingu tegeliku toimumise seab põhjendatud kahtluse alla ka see, et väidetavalt tehingut OÜ Optifine poolt korraldanud E.V. ei osanud maksuhaldurile
30. mail 2009 antud seletuses meenutada ühtegi konkreetset asjaolu ei selle tehingu ega ka varasemate tehingute kohta Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ-ga. E.V.i seletuse kohaselt (tl. 69) ei mäletanud ta, kus ja kelle juuresolekul ta V.P.ile Tänassilma külas asuvat objekti tutvustas, samuti ei mäletanud ta, kas on V.P.ile ka mõne muu kinnistu kohta infot vahetanud ega olnud kursis ka sellega, kas Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ on OÜ Optifine poolt esitatud arve tasunud. Seejuures oli eelnimetatud seletuse andmise ajaks väidetava tehingu tegemisest möödunud üksnes umbes poolteist aastat. Arvestades, et Piirimäe 14 kinnistu näol oli tegemist suure ja kalli kinnistuga, ei ole usutav, et selle vahendamisega seotud isik vahendamisega seotud asjaolusid ei mäleta. Samas tuleb tähele panna, et V.P. väitis end väidetavate kohtumiste ja seal viibinud isikutega seotud asjaolusid üsna täpselt mäletavat. Eeltoodu tõttu on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et asjas selgitusi andnud isikute seletused on vastuolulised.
31. Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada kaebuse esitaja selgitust, et vahendusteenuse eest ei saanud esitada arvet enne kui ostja oli leitud ja tehingu tingimused, eelkõige hind, teada. Piirimäe 14 kinnistu broneerimisleping sõlmiti alles
32. märtsil
33. Igal juhul ei saanud väidetavalt asjassepuutuvatel isikutel olla mingisugust kindlust müügitehingu tegeliku toimumise osas, veel enam aga kinnistu eest makstava hinna osas, enne broneerimislepingu sõlmimist. Niisiis ei saanud vahendusteenuste eest arvete esitamise aeg tuleneda kuidagiviisi sellest, et ostja oli leitud ja tehingu tingimused teada. Tähele tuleb panna ka seda, et V.P.i selgituste kohaselt sai ta müügitehingu toimumisel Sverbergs Eesti AS-ilt vahendustasu umbes 400 000 krooni ning pidi selle OÜ-ga Optifine pooleks jagama. Vastavasisulise arve 200 000 kroonile on OÜ Optifine esitanud Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ-le aga juba
34. novembril 2007, seega enam kui kolm kuud enne tegeliku müügitehingu toimumist. Liiatigi on 1Partner Kinnisvara OÜ ja Svedbergs Estonia AS veel
35. jaanuaril 2008 sõlmitud lepingu lisa (tl. 63), milles lepiti kokku, et Svedbergs Estonia AS võib Piirimäe 14 kinnistu müümiseks kasutada ka teisi kinnisvaramaaklereid (agente). See asjaolu viitab üheselt sellele, et
36. jaanuaril 2008 ei olnud Piirimäe 14 kinnistule veel ostjat leitud ning müügi tingimused ei saanud teada olla. Seetõttu tuleb kaebuses esitatud selgitust, et vahendusteenuste arved esitati alles pärast ostja leidmist, pidada põhjendamatuks ja ilmselgelt otsituks ning see asjaolu kinnitab maksuhalduri seisukohta, et tegelikult mingisugust vahendusteenust ei osutatud. 5
37. Kinnisvaraportaal AS-i tõendi (tl. 58) kohaselt sisestati kinnisvaraportaali city24 Piirimäe 14 kinnistu müügikuulutus
38. septembril
39. Maaklerilepingu (tl. 63 pöördel) on 1Partner Kinnisvara OÜ ja Svedbergs Estonia AS sõlminud
40. septembril
41. Piirimäe 14 kinnistu müügi eelkokkulepe (broneerimisleping) on sõlmitud
42. märtsil
43. Mitte ükski asjas kogutud tõend ei kinnita, et Piirimäe 14 kinnistu müügiprotsessis oleks toimunud mingisuguseid pöördelisi muutusi
44. aasta novembris, mil esitati vaidlusalused arved. Seejuures on väljaspool kahtlust, et E.V. ja V. P. olid omavahel ammu tuttavad ning samas ei ole ükski OÜ-ga Belenga seotud isik konkreetselt nimetanud, millise kinnisvaraobjektiga väidetav vahendusteenus seondus. Eeltoodust jääb üheselt mulje, et väidetavate vahendustehingute puhul ei olnud mingit seost Piirimäe 14 kinnistuga.
45. Vastuolulised on ka Tallinna Kinnsvara Arenduse OÜ poolt OÜ-le Optifine väidetava vahendusteenuse eest tasu kindlaksmääramise ja maksmisega seotud asjaolud. Ühelt poolt on V.P.
46. märtsil 2009 selgitanud, et Svedbergs Eesti AS-ilt saadud vahendustasu jagas ta OÜga Optifine pooleks, samas on ta
47. aprillil 2009 selgitanud, et E. oli kokku lepitud konkreetne summa ning ta (V.P.) võttis endale riski seda summat kokku leppides, samas oli tõenäosus, et tehingut ei toimu, väga väike. Olukorras, kus veel enam kui kaks kuud pärast Optifine OÜ arve esitamist ning seega pärast V.P.i ja E.V.i vahelist vahendustasu kokkuleppe sõlmimist on 1Partner Kinnisvara OÜ, mille nimel V.P. Piirimäe 14 kinnistu müügiga tegeles, sõlminud kinnistu omanikuga (müüjaga) kokkuleppe selle kohta, et müüja võib kasutada kinnistu müümisel ka teisi kinnisvaraagente, ei ole põhjust väita, et Optifine OÜ-ga väidetavat vahendustasu suurust kokku leppides oli müügitehingu tegelik toimumine teada või aimatav.
48. Põhjendatud on ka maksuhalduri järeldus, et majanduslikus mõttes ei ole toimunud ka tehingut OÜ Belenga ja OÜ Optifine vahel. Siinkohal ei oma kohtu hinnangul tähtsust mitte niivõrd see, kas või millise majandustegevusega OÜ Belenga muidu tegeles, vaid see, et puuduvad igasugused usaldusväärsed andmed selle kohta, et OÜ Belenga oleks kuidagimoodi olnud Piirimäe 14 kinnistu müügitehingu vahendamisega seotud. Põhimõtteliselt õige on küll kaebuse esitaja väide, et mõlemad tehingupooled on maksumenetluses tehingu toimumist kinnitanud, ent nii kaebuse esitaja kui OÜ Belenga esindajate seletuste pinnalt tuleb selliseid kinnitusi pidada paljasõnalisteks ning asuda seisukohale, et need ei kinnita tehingute toimumist. Maksuhaldurile antud seletuses on E.V. kinnitanud, et OÜ Belenga poolt tegeles kinnisvara vahendamisega J.M., kellega tutvumise asjaolusid või ka seda, kuidas jõuti vaidlusaluse vahendustehinguni, ei suutnud ta samas meenutada. J.M. omakorda ei osanud maksuhaldurile esmakordselt seletuste andmisel (tl. 48) vaidlusaluse tehinguga seotud asjaolusid üldse meenutada ning väitis, et kinnisvaratehingutega tegeles hoopis N.K.. Viimatinimetatud isik omakorda on aga maksuhaldurile väitnud, et tegeles küll info hankimisega, mitte aga tehingute vahendamisega (tl. 51). Seejuures ei teadnud K. enda väitel ei E.V.it ega T. V.. Samuti nimetas K. enda seotust Jõelähtme vallas ja Harku vallas asuvate kinnistute kohta info kogumise/edastamisega, ent vaidlusalune suur ja hinnaline kinnistu asus Saku vallas. Seega ei osanud ükski OÜ-ga Belenga seotud isik vaidlusaluse tehingu asjaolude kohta mitte midagi öelda ning samavõrd paljasõnalise kinnituse tehingu toimumise kohta andis ka kaebuse esitaja nimel väidetavas tehingus osalenud E.V..
49. Kaebuse esitaja on tõstatanud küsimuse, milliste tõenditega teoreetiliselt oleks võimalik vaidlusaluste tehingute toimumist tõendada. Kohus möönab, et tehingu kohta, mille sisuks on tasu eest mingisuguse informatsiooni edastamine, ei pruugi asjaomased ettevõtted mingisuguseid dokumente vormistada ning täiesti lubatav ja mõeldav on nii teabe edasiandmine kui ka selle eest tasustamises kokku leppimine suuliselt. See aga ei tähenda, et 6 kahtluse korral vabaneks maksukohustuslane tehingu tegeliku majandusliku sisu tõendamise kohustusest. Eelkõige saanuksid vaidlusaluste tehingute toimumist tõendada tehinguid teinud isikute ja/või nende esindajate kokkulangevad ning muude tuvastatud asjaolude kõrval usutavad selgitused tehingute asjaolude kohta. Kaebuse esitaja taotles kaebuses küll E.V.i, J.M.i ja V.P.i täiendavat ülekuulamist, täpsustamata siiski, milliseid konkreetseid väiteid sooviks ta nende ütlustega tõendada. Kaebuses on küll leitud, et vastuolusid maksumenetluses selgitusi andnud isikute ütlustes ei esine, ent konkreetselt ühelegi vastuolule, millele maksuotsuses viidatud on, ei ole kaebuse esitaja mingisugust mõistlikku seletust andnud. Kohtu hinnangul kinnitab maksuhalduri seisukohta, et OÜ Belenga ja OÜ Optifine arvetel kajastatud tehinguid tegelikult ei toimunud, eelkõige just asjassepuutuvate isikute poolt antud seletuste vastuolulisus ja see, et isikud, kes eelduslikult peaksid tehingute asjaolusid mäletama, väidavad, et nad neid ei mäleta.
50. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja seisukohaga, et OÜ-l Optifine puudus nö. põhjus maksuarvestuses fiktiivseid arveid kajastada. Maksuotsuse kohaselt on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ Belenga pangakontodelt võetakse sinna laekuv raha koheselt sularahas välja. Kohus nõustub põhimõtteliselt kaebuse esitaja seisukohaga, et see asjaolu eraldivõetuna ei kinnita seda, et OÜ-l Belenga üldse mingisugust reaalselt majandustegevust ei olnud, ent samas tuleb asuda seisukohale, et selline tegevus viitab väga otseselt võimalusele, et ettevõte tegevuse sisuks on fiktiivsete arvete väljastamine ning nende alusel tasutud raha tagastatakse arve saajale või temaga seotud isikutele. Sellisel tegevusel on üldjuhul kaks peamist eesmärki. Esiteks vähendada arve saaja käibemaksukohustust, suurendades fiktiivse arve alusel sisendkäibemaksu osa ning teiseks viia arve saanud ettevõttest raha maksuvabalt välja. Sageli osalevad sellises maksupettuse skeemis mitu ettevõtjat ning üksteise järel tehakse mitu tehingut, et varjata seda, kes pettusest tegelikult kasu saab. Käesoleval juhul tuleb põhimõtteliselt nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga, et vaidlusaluste arvete tõttu ei vähenenud kaebuse esitaja käibemaksukohustus. Küll aga tegi kaebuse esitaja OÜ Belenga arveldusarvele ettevõtlusega mitteseotud väljamakse. Kuivõrd OÜ Belenga arvel kajastatud tehingut ilmselgelt ei toimunud ning ei ole ka tuvastatud, et OÜ Belenga oleks kaebuse esitajale osutanud mingisuguseid muid teenuseid või et OÜ Belenga arvel näidatud teenuse oleks osutanud mõni teine isik ehk et kaebuse esitaja oleks arvel näidatud teenuse tegelikult saanud, on maksuhaldur õigesti leidnud, et OÜ-le Belenga tehtud väljamakse näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega. On tõenäoline, et OÜ-le Belenga makstud raha jõudis hiljem tagasi kaebuse esitajaga seotud isikuteni ning tõenäoline on seegi, et maksupettuses osales lisaks kaebuse esitajale ka Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ, kellele samal otstarbel esitas fiktiivse arve kaebuse esitaja. Siinkohal on märgib kohus, et maksumenetluses ei pea maksuhaldur tõendama, et kaebuse esitaja on osalenud maksupettuses, vaid piisab kui ta põhjendab oma sellekohaseid kahtlusi ning kahtlust, et maksuarvestuse aluseks olevatel raamatupidamisdokumentidel kajastatud tehinguid tegelikkuses toimunud ei ole. Sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel tõendada tehingute tegelik toimumine ja maksuhalduri kahtlused hajutada. Kui maksukohustuslane seda teha ei suuda, on maksuhalduril õigus lähtuda sellest, et tehingut toimunud pole ning kohaldada maksukohustuslase suhtes vastavaid maksuõiguslikke järelmeid. Antud juhul ei ole kaebuse esitaja suutnud tehingute toimumist tõendada ning maksuhaldur on õiguspäraselt leidnud, et kaebuse esitaja on vääralt kajastanud käibemaksuarvestuses 200 000 krooni suuruse käibe Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ arve alusel ning on OÜ Belenga arvelduskontole teinud väljamakse, mida ei saa pidada ettevõtlusega seotuks ning mis kuulub seetõttu maksustamisele tulumaksuga. Kaebuse esitaja arutlus, et tegemist ei olnud kasumiga, ei ole siinkohal 7 asjassepuutuv, kuivõrd ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed kuuluvad tulumaksuga maksustamisele sõltumata sellest, kas need on tehtud ettevõtte kasumi arvelt või mitte.
51. Tehingute mittetoimumist kinnitab kohtu hinnangul ka nende majanduslik mõttetus kaebuse esitaja jaoks. Nimelt on kaebuse esitaja väidetavalt OÜ-lt Belenga ostetud teenuse Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ-le edasi müünud täpselt sama hinnaga, millega ta selle ostis. Tõsi, ettevõtjal ei ole iseenesest keelatud teha majanduslikult ebamõistlikke tehinguid, ent olukorras, kus ka muud asjaolud viitavad üheselt sellele, et tehingut tegelikult ei toimunud, peaks ettevõtjal olema mingisugune hea selgitus sarnase tehingu vajalikkuse kohta. Antud juhul on olukord seda kummalisem, et väidetavad tehingud seisnesid sisuliselt omavahel heades ja usalduslikes suhetes olevate isikute vahel teabe edastamises. Olukorras, kus OÜ Optifine teabe ostmisest ja edasimüümisest mingisugust kasu ei saanud, tekib õigustatult küsimus, miks sellise tehingu tegemine sootuks vajalik pidi olema. Kui eesmärk oli pelgalt anda heale tuttavale V.P.ile tööd, oleks samavõrd võinud seda teavet edastada ka inimeste tasandil või viia omavahel kokku OÜ Belenga ja Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ. Ettevõtja jaoks majanduslikult mõttetu tehingu vormistamine õigustab kohtu hinnangul igal juhul kahtlust, et tehingu vorm ei vasta selle tegelikult majanduslikule sisule.
52. Mis puudutab kaebuse esitaja poolt vaidemenetluses esitatud tõendeid, et Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ on OÜ-le Optifine viimase arvel näidatud 236 000 krooni tasunud, siis esiteks ei lükka see fakt ümber seda, et kaebuse esitaja tasus OÜ-le Belenga 236 000 krooni, ilma et see väljamakse kaebuse esitaja ettevõtlusega kuidagi seotud oleks. Teiseks tuleb tähele panna, et enamalt jaolt (va. 40 000 krooni) on summa tasutud pärast OÜ Optifine kontrolli alustamist. Nii kaebuse esitaja nimel tegutsenud E.V. kui ka V.P. on kinnitanud, et tunnevad teineteist 10 aastat ning on sõbrad. Nendevahelisi usalduslikke suhteid kinnitab ka asjaolu, et OÜ Optifine väidetavalt ei nõudnud Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ-lt arve tasumist. Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ poolt arve tasumine pärast OÜ Optifine kontrolli alustamist viitab pigem sellele, et ka Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ osales maksupettuses ning OÜ Optifine maksumenetluse ajal tehtud ülekannetega soovitakse OÜ Belenga kaudu OÜ-st Optifine välja võetud raha OÜ-sse Optifine tagasi viia ning sellega maksupettuse tagajärgi likvideerida.
53. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole enda kasuks menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Kristjan Siigur kohtunik 8