Obsah (4)

§ 11§ 7§ 10§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-1591 Haldusasi Menetlustoiming M.S. kaebus Tallinna Linnaplaneeri

§ 11lg 3).

1. Tagastada M.S. kontole nrxxxxxxxx AS SEB Pank kaebuselt tasutud riigilõiv Kohtute Raamatupidamise Keskuse kaudu summas 15,97 eurot.
2. Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale ja Kohtute Raamatupidamise Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (

§ 11lg 8, § 47¹ lg 2 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1. 27.06.2011 esitas M.S. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt väljastatud projekteerimistingimuste nr PT136130 tühistamist. Nimetatud projekteerimistingimused väljastati Tallinnas xxxxxx üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja xxxxxx kinnistuga külgneva kinnistu omanik ning kaebus tugineb eelkõige väitele, et enne projekteerimistingimuste väljastamist ei küsitud projekteerimistingimuste eelnõu kohta naaberkinnisasjade omanikult nõusolekut, nagu nähakse ette planeerimisseaduse § 9 lg 10 punktis
2. kaebaja taotles EÕK, kuid kohus määrusega jättis taotluse rahuldamata. 1
3. Kohus jättis kaebuse korduvalt käiguta, kuna kaebaja ei suutnud selgitada, milline eesmärk on kaebusel, va et kaebuse esitaja sooviks oli projekteerimistingimuste tühistamine põhjusest, et tema ei olnud saanud projekteerimistingimuste menetluses osaleda. Asja materjalid kinnitasid samal ajal, et kaebaja ei olnud projekteerimistingimuste väljastamisel naaberkinnistu omanik, seega objektiivselt oli võimatu teda menetlusse kaasata. Veel väitis kaebaja, et teisi naaberkinnistu omanikke ei kaasatud, mis osutus valeks, samas ei saaks kaebuse esitajal olla kaebeõigust, kui ta soovib esitada kaebust teiste isikute eest. Isik, kes oli kaebuse esitaja poolt omandatud kinnistu eelmine omanik (A.P.) oli andnud nõusoleku A.E. taotlusele projekteerimistingimuste väljastamiseks asendiskeemile projekteerimistingimuste taotluse juurde 20.03.11.a. (tlk 32). Kaebuse andmetel oli xxxx omanik E.H. andnud seisukoha, et nõustub naaberkinnistule xxxxxxx ehitamisega ja esitas lisaks kirjalikud omapoolsed tingimused (tlk 34). Samuti andis nõusoleku xxxxxx omanik. Materjalidest nähtus ka, et E.H. esitatud nõusoleku juurde esitatud tingimusi järgiti (tlk 21). Seega asuti määratud tingimusi täitma, et koostada projekt ja väljastada ehitusluba. Kuivõrd kaebuse esitaja ei olnud menetluse ajal naaberkinnistu omanik, ta ka ei väida, et ta teavitas TLPA-it , et on asjast huvitatud isik, siis ei ole võimalik rikkuda kaebaja õigusi tema menetlusse mittekaasamisest ja sellel põhjusel ei ole ka TLPA talitanud kaebaja õigus rikkuvalt. Kaebaja on ka möönnud viimases vastuses, et ta ei olnud planeerimismenetluses naaberkinnisasja omanik ja temaga ei oleks saanud TLPA projekteerimistingimusi kooskõlastada. Vaatamata sellele kordab kaebaja taas, et naaberkinnisasjade omanikud ei saanud projekteerimistingimuste eelnõu kohta oma seisukohta avaldada. Eksitavalt märgib kaebaja veel seda, et vaidlust ei ole küsimuses, et TLPA ei olnud enne projekteerimistingimuste väljastamist esitanud haldusakti eelnõu, kuna see jäi koostamata. Seega viitab kaebaja taas teiste isikute õiguste väidetavale rikkumisele, kuigi kaebaja pidi teatama kaebuse eesmärgi ja subjektiivsete õiguste rikkumise enda suhtes. Eksitav on veel ka väide, et nn eelnõu puudumine muudab kaebuse veelgi enam menetletavaks, kuna selle puudumine veel ei tähenda, et projekteerimistingimusi oleks saanud jätta välja andmata. Kaebaja oli esitanud näite teise omavalitsusüksuse tegevusest. Tegelikult ärakuulamisõigusega kui hea halduse põhimõtte ühe komponendiga arvestamata jätmine on oluliseks menetlusveaks diskretsiooniotsuste puhul ning juhtudel, mil langetatav otsus on rangeim võimalikest (vt Riigikohtu 17.11.
4. a otsust nr 3-3-1-74-03 ja 25.11.
5. a otsust nr 3-3-1-70-03). Kuid käesolevas asjas ei jäänud ülesse küsimust, et kaebaja jäeti ära kuulamata, kuna kaebaja ka ise tunnistab, et teda sellel ajal ei saanud objektiivsetel põhjustel TLPA menetlusse kaasata. Kohus märgib veel, et haldusorgan ei pea HMS §-s 40 sätestatud ärakuulamise õiguse tagamiseks esitama isikule haldusakti projekti, vaid andma võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Seega ei selgita kaebuse esitamise põhjuseid ja eesmärki ka kaebaja väide haldusakti nn projekti esitamata jätmisest. Naaberkinnistute omanikud kasutasid need võimalused nende soovitud piirides. Riigikohus ongi sellises küsimuses märkinud, et ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. See ei tähenda, et peaks olema esitatud ilmtingimata või koostatud nn eelnev kirjalik projekt. Iga omavalitsus korraldab vastava tegevuse nii, et isikute õiguste järgimine oleks tagatud. Antud juhul nähtub, et kaebajale on saanud teatavaks, mille kohta naabrid andsid arvamuse, ning kaebaja üksnes oletab, mis üks või teine isik asjast tegelikult võiks arvata. Kui naabrid leiavad, et nende õigusi rikuti, siis lasus/lasub neil kohustus oma subjektiivsete õiguste kaitse realiseerimiseks midagi ette võtta, seda kaebaja nende eest teha ei saaks. Vaidlust ei ole selle üle, et menetlusosalisel on HMS § 37 alusel õigus tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga. Kaebusest ei 2 nähtu probleemi, mis võiks kinnitada, et kaebajale jäi mõni dokument kättesaamatuks ja et ta selle tõttu pöördus kohtusse. Küll aga nähtub edasistest vastustest ja kaebuse materjalidest, et kaebaja oli pöördunud taotlustega TLPA-i poole, sj taotlenud DP läbiviimist. Nimelt oli kaebaja soovinud ise naabri kinnistule DP koostamist ilma naabri vastavat tahteavaldust ja volitust omamata. Vastuseks sellele taotlusele teatas TLPA 26.09.11.a., et xxxxxx üksikelamu eskiisprojekti muudatuse menetlus on algatatud ja see kooskõlastatakse kaebuse esitajaga ja teiste piirinaabritega. Kaebajale esitati ka eskiisprojekti muudatus, et ta saaks esitada oma seisukohad, kuid kaebaja on kohtule vastamisel 04.10.11.a. märkinud, et ta ise ei ole neid veel esitanud. Seega astus kaebaja planeerimismenetlusse ja pigem nähtub, et ta ei soovi ise esitada oma seisukohti, ka ei väida kaebaja, et ta oleks palunud kohtueelselt uuesti läbi vaadata projekteerimistingimused ja konkreetsete ettepanekutega, et haldusorgan saaks vajadusel asja uuesti läbi vaadata või et haldusorgan oleks sellest keeldunud. Seega nähtub kohtule, et kaebuse esitaja on kaasatud menetlusse arvates ajast, mil ta sai kinnistuomanikuks ning oli teada tema kaasamise vajadus ja kaebaja huvi naaberkinnistul toimuva vastu. Sellest ajast on kaebajal kaebeõigus ja võimalus pöörduda kohtusse, kui tema subjektiivseid õigusi rikutakse. Kaebaja ei soovi märkida, milliseid subjektiivseid õigusi rikutakse, vaid eksitavalt kordab samu väiteid, mis kehtivad kolmandate isikute väidetavate õiguste rikkumise kohta või on sisult eksitavad. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ei saa selgitada läbi kaebeõiguse küsimuse kohtusse, mis tal on tekkinud, kui ta suudab esile tuua, et tema õigusi rikutakse. Kuigi kaebusest võiks veel ehk aru saada, et kaebaja ei pea nn eel-projekti puudumisest või veel esiletoomata asjaoludel väljastatud projekteerimistingimusi õiguspärasteks ja võiks viidata haldusakti tühisuse alustele, nähtub kohtule, et probleemi ei saaks tekkida selles küsimuses, kas projekteerimistingimused kehtivad või mitte. Riigikohus selgitas 07.03.2003 määruses nr 3-3-1-21-03, et kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise nõude vaid juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lg-s 2 sätestatud puudused ja need on ilmselged. Kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele, seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab. Antud juhul ei ole haldusaktil tühisuse tunnuseid ja see tuleb vaidlustada, mida kaebaja on ka antud juhul tegema asunud. Kui haldusakt ei ole tühine, tuleb õigusi kaitsta tühistamis-, kohustamis-, hüvitamis- või õigusvastasuse tuvastamise kaebusega. Kuigi kaebaja endiselt nimetab, et projekteerimistingimused on naabrite kaasamata jätmise tõttu „olemuslikult õigusvastased“, ei selgita see kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise seisukohalt midagi enamat ja isegi kui kaebaja peab siinkohal silmas, et tegemist võiks olla tühise haldusaktiga, siis kohus sellega ei nõustunud. Kaebaja kordab mitmeid kordi, et kui ta väidab, et subjektiivseid õigusi rikutakse, siis juba tuleb kohtul asi menetlusse võtta. Nii see ei ole, kuna üksnes sellise väite alusel kohtumenetluse alustamine ei ole võimalik, kuna kohus peab eelmenetluses väljas selgitama, missuguste kaebajale kuuluvate subjektiivsete õiguste rikkumise kaitseks kaebus esitatakse ja missugune on kaebuse eesmärk. Kui kaebus on perspektiivitu, siis kaebust ei pea menetlema. Ka ei saa korrastamata kaebusele esitada oma seisukohti teised isikud, kes tuleks kaasata menetlusse. Kaebaja senimaani ei ole märkinud, missugused projekteerimise tingimused on sisuliselt valed, kuivõrd nähtus, et menetluslikult kaebaja õigusi ei saadud rikkuda ning teiste isikute poolt ei ole vaidlusi algatatud, haldusakt ei ole tühine menetluslikel põhjustel. Kaebaja peab arvestama, et TLPA on võimalik tagasi pöörduda nn algetappi kaalumise tulemusel, st teise isiku kahjuks juba tehtud otsuse langetamiseks peavad olema mõjuvad põhjused. Samuti ei saa kohus lugeda haldusakti õigusvastaseks, kui neid põhjusi ei esine või üldsegi ei nimetata. Kaebaja viide Riigikohtu määrusele nr 3-3-1-9-08 ei selgita asjas midagi enamat, kui kaebaja keeldub jätkuvalt nimetamast, missugused konkreetsed projekti tingimused on tema õigusi rikkuvad. Kohus oli 3 mitmel korral selgitanud, et EÕK määruses ei välistanud kohus kaebajal kaebeõiguse olemasolu, kuid see veel ei tähenda, et kaebuse esitaja tohiks jätta kaebuse puudused kõrvaldamata. EÕK määruses esitatud mõte näeb ette ikkagi vajadust kaebust täpsustada, st et kaebaja esitaks määruses märgitud põhistuse ja viitaks tõenditele. EÕK taotlus lahendatakse piiratud teabe tingimustes ja kohus oli 21.07.2011 märkinud, et kohtu hinnangul on PlanS § 9 lg 10 p 2 mõte selles, et naaberkinnistute omanikud saaksid teha võimalikult palju konkreetseid ettepanekuid tingimuste kohta, mis projekteerimistingimustes sätestada tuleks. Kaebaja ei ole juhiste kohaselt esile toonud kaebuse asjaolude selginemisel, millised projekteerimise tingimustes märgitud tingimused ei arvesta kaebaja õigustega ja mis seavad õigusvastased piiranguid ning rikuvad kaebaja õigusi. Kaebajale on käesolevalt tehtud TLPA poolt võimalikuks oma seisukohtade avaldamine. Ka Planeerimisseadusest ei tulene, et haldusmenetlust tuleb igal juhul alustada juba kehtiva haldusakti tühistamiseks, kui keegi isik lisandub planeerimismenetlusse hiljem ja lihtsalt väidab, et tema õigusi rikutakse. Isiku väited saavad kuuluda kaalumisele, kui need kannavad mingit sisu ehk informatsiooni. Kaebaja väited üksnes teatavad, et ta soovib haldusakti tühistamist, nimetamata, mis piirangud tema kinnistu suhtes kaasnevad. Kaebuse esitajal ei ole tegelikult nõudeid ja ettepanekuid käesoleva ajani. Kui seadusnorme mõista teistsuguselt, st et iga isiku pöördumisel kohtusse, mitte isegi haldusorganisse, tuleks juba hakata asja menetlema, siis ei oleks mingit mõtete

§ 7

. Sellisel juhul peatuks planeeringumenetlus teadmata ajaks ja see ei oleks lubatav teiste isikute õigusi arvestades. Kuna kaebaja ei ole esitanud kaalumiseks haldusorganile ühtegi ettepanekut, siis ei saa kaebus olla ka esitatud põhjusest, et kaalumine teostati kaebaja õigusi rikkuvalt. Kaebajale on sj antud käesoleva ajani ka TLPA-is võimalus esitada oma seisukohad ja ettepanekud ning kui kaebaja temale antud tähtaja ületab, siis ilmselt ei saaks ka haldusorgan neid kaaluda, kuna kaebaja neid ei esita. Käesoleval ajal nähtub, et kaebajale anti see võimalus ning kohtusse pöördumine on ennatlik. Kuivõrd aga ka kohus ei saa menetleda kaebust, milles ei ole märgitud subjektiivset õigust mis temal on ja mida juba rikutakse, kaebaja lihtsalt väidab, et tal on naaberkinnistu omanikuna õigus pöörduda kohtusse ja tema subjektiivseid õigusi rikuvad projekteerimistingimused, siis on kaebus sisutu, kuna kaebaja ei avaldanud kohtule etteantud tähtajal, mis ettepanekud ta sooviks esitada või millised projekteerimise tingimused kahjustavad kaebaja õigusi. Kohtukaebuse esitamise ajaks sai kaebaja esitada oma nõudmised ka A.E.le, kuid kaebaja ei avalda kohtule, kas ja mis sellest suhtlusest sai, kuid nähtub, et kaebaja ei väida, et nendega ei arvestatud. Kuna haldusorganile ei olnud kaebuse esitaja samuti esitanud ühtegi ettepanekut, siis ei ole vaidlust ka selles, et haldusorgan on jätnud asjaolud kaalumata. Teiste naabrite ettepanekud ta võttis kaalumisele ja nendega arvestati, kaebaja muid andmeid ei esitanud. Kohtul ei ole sellise kaebuse alusel võimalik kontrollida ühegi ettepaneku kaalukust, et otsustada haldusakti mittevastavuse üle seaduse normidele, kuna kaebaja neid kohtule teatavaks ei teinud. Kohus palus asjaolud esitada ja võimalusel viidata ka tõenditele, mida saaks ja tuleks uurida. Kaebaja on planeerimismenetlusse kaasatud, seega ei saa rikkuda TLPA tema õigusi ka kaebaja nimetatud menetluslikes küsimustes ja kohus on eelnevalt need momendid ära nimetanud, mis kaebuses oli välja toodud, kuid on ekslikud. Kohtul puudub haldusakti sisu kontrolli võimalus. Kaebuse esitaja ei saa loota, et haldusakt tühistatakse menetluslikel põhjustel, kui tegelikkuses kaebaja ise möönab, et TLPA pidi lahendama kolmanda isiku taotluse. Kuna seadus näeb ette, et taotlus tuleb lahendada muuhulgas ka teatud tähtajal, siis nii ka tehti, kuna kaebajast kui huvitatud isikust ei olnud siis veel keegi TLPA-le teatanud. Muud menetluslikku osa oli kohus kaebajale korduvalt selgitanud, et kaebaja eksitavalt käsitleb neid küsimusi menetlusnormide rikkumisena. Need sellistena ka ei saaks kaasa tuua 4 haldusakti tühistamist. Kohus selgitas vajadust anda kaebusele eesmärk, kuna haldusakti tagantjärgi tühistamine on erandlik ja selleks peab esinema mõjuv kaebaja õigusi piirav põhjus. Kaebaja ei ole järginud ei kohtu poolt väljatoodud juhiseid ega vajadust kaebus korrastada kooskõlas

kaebuse esitamisele kehtivate normidega. Kohus ka ei saa antud juhul jätta kaebust käiguta, see oleks tulutu ning kaebajale ei pea andma lõputult neid võimalusi, mille täitmist sai kaebaja järgida koheselt. Kohus ei saa ka anda kaebajale juhiseid ja soovitusi, kas esitada teist liiki kaebus, kuna kohtule ei ole teada, mis eesmärgid kaebajal on, va et kaebaja soovib blokeerida teise isiku kinnistule elamu ehitamise nõudega tühistada haldusakt. Kaebuse esitajale on tagatud võimalus esitada oma seisukohad, vastavalt kinnitab seda kaebajale TLPA saadetud vastus. Kaebaja on korduvalt hoidunud täpsemalt selgitamast, mis nimelt on jäänud reguleerimata ja miks ta ei soovi neid vajakajäämisi TLPA-le teatavaks teha. Kohus oli ka soovitanud, et kaebaja saaks vajadusel esitada TLPA –le haldusmenetluse uuendamise taotluse, kuid kaebaja ka efektiivsemat õiguskaitse võimalust ei ole kasutanud ja samas ta ka ei väida, et see esitati ning kaebaja vajab kohtu abi selle lahendamiseks. Kokkuvõttes nähtub, et kaebuse esitaja on selgelt möönnud, et temale on antud võimalus käesoleval ajal planeerimismenetluses avaldada oma seisukoht ja et ta seda ka teeb lähemal ajal. Seega nähtub kohtule, et kui kaebuse esitajale lõpuks selgub, kas tal üldse on mingeid konkreetseid ettepanekuid, siis ta saab need esitada TLPA-le. Kaebusel on kohtu varem toodud asjaoludel ja selgitustel ühtlasi ka perspektiivitu kaebuse tunnused, kuna need asjaolud, mida kaebaja senimaani oli suutnud välja tuua, muutusid. Kohus ei välistanud, et kui kaebaja annaks kohtule tõese ja asjakohase informatsiooni, et siis ehk võiks kaebus ka olla menetletav, selleks kohus andis kaebajale korduvalt võimalusi, kuid kaebaja jättis täitmata kohtu juhised (

§ 10

nõuded kaebusele) ja ta kordas üle ebaolulise, mis menetluse jätkamiseks ei päde. Kaebusest ei selgu subjektiivsete õiguste rikkumine, kaebust ei saaks esitada teiste isikute õiguste rikkumise motiivil, kaebaja toodud asjaolud nn menetluslike vigade suhtes olid eksitavad ja kaebaja möönis, et TLPA sai asja taotluse ajal otsustada ja kaebaja saab pöörduda kohtusse sellest ajast, kui ta saab teada õiguste rikkumisest. Kuna kaebaja ei soovinud kohtule avaldada, missugused sisulised vead võiksid väljastatud projekteerimistingimustes esineda, siis puudub kohtul võimalus kontrollida, kas haldusakt anti välja selle sisu nõudeid järgides ja et midagi olulist jäeti kaalumata, sj kaebaja kinnistu suhtes. Kaebaja ei ole kohtule vastamisel märkinud, et tema kinnistul saabuvad konkreetsed kahjulikud tagajärjed, kui naaber ehitab enda kinnistule elamu. Kohus andis kaebuse esitajale piisava aja, et kaebust täpsustada. 3. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale kaebuse oluliste puuduste tõttu, mis takistavad selle edasist menetlemist-

§ 11lg 3.

Kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega ettenähtud korras pöörduda uuesti halduskohtusse (

§ 11

lg 7).

§ 84

lg 4 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. M.S. on tasunud kaebuselt riigilõivu 27.06.2011 summas 15,97 eurot. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis tuleb Kohtute Raamatupidamise Keskusel tagastada M.S. kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15,97 eurot. Karin Kalmiste Kohtunik 5