Obsah (5)

§ 104§ 107§ 108§ 88§ 105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-11-121 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.02.2012, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm Tsiviilas

§ 104

lg 1 alusel ning lugeda tööleping mitte lõppenuks ja kohustada kostjat töölepingut viivitamatult edasi täitma

§ 107lg 1 alusel.

Töösuhte jätkumise korral

§ 108

alusel mõista välja kahju hüvitamiseks saamata jäänud töötasu alates 03.12.2010 kuni kohtulahendi jõustumiseni. 2. 12.06.2010 alates töötas hageja kostja juures koka ametikohal töölepingu nr 0015 alusel. 03.12.2010 anti hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus, mille kohaselt tööleping lõppes 30.11.2010

§ 88lg 1 p 1 alusel.

03.12.2010 kutsuti hageja tööandja juurde, kus hagejale teatati, et hagejaga lõpetatakse tööleping töötajast tuleneval põhjusel. Hagejale ei selgitatud, miks hagejaga lõpetatakse tööleping ülaltoodud tingimustel. Samuti ei näidatud hagejale mingit eelnenud hoiatust. 06.12.2010 kanti hageja kontole lõpparve summas 9700 krooni. 3.

§ 105

lg 1 kohaselt tuleb hagi ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitada 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 03.12.2011, seega on hagi esitatud tähtaegselt õigeaegselt.

1. Kostja ei ole töölepingu erakorralisel ülesütlemisel järginud kõiki seaduses sätestatud nõudeid, mistõttu on töölepingu ülesütlemine ebaseaduslik ja tühine. Väär on ülesütlemisavalduses märgitud kostja väide, et 2010.a oktoobris ja novembris tegi kostja hagejale suulisi hoiatusi toitude valmistamise kohta, et hagejal puuduvad vajalikud itaaliapäraste toitude valmistamise oskused ning esitati kaebusi hageja valmistatud toidu kvaliteedi suhtes. Hagejal on suur kogemus itaaliapäraste toitude valmistamises. Tööandja võib lepingu töötaja rikkumise või töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus, mida antud juhul kostja ei ole teinud. Hageja oli veendunud, et hageja teeb oma tööd hästi ja nõuetekohaselt.
2. Asjakohatu on kostja väidet, et tööandjal ei olnud pakkuda hagejale teist tööd, ega korraldada täiendusõpet ega muuta töötingimusi, kuna see on enne töötaja isikuga seotud põhjusel töösuhte ülesütlemist tööandja kohustus, mitte hea tahe. Töölepingus ei ole märgitud, et hageja tööülesanded on seotud vaid itaaliapäraste toitude valmistamisega. Seega oleks kostja võinud hagejale pakkuda teist tööd, mida kostja ei ole teinud. Ametijuhendi p-s 4.
3. on sätestatud, et kokal on õigus saada vajadusel täienduskoolitust, mida kostja on järelikult rikkunud, öeldes hagejaga erakorraliselt töölepingu üles. Kostja vastuväited
4. Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5. Kostja palus kohaldada aegumist.

§ 105

lg 1 järgi peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. ITLS § 6 lg 2 kohaselt töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Väär on hageja väide, et töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus anti hagejale üle 03.12.2010 ja et ülesütlemisavalduse kuupäev on vale. Hageja töölepingu ülesütlemisavaldus koostati 15.11.2010 ja esitati hagejale samal kuupäeval, mida hageja omakäeliselt kinnitas, andes ülesütlemisavaldusele allkirja, kinnitades, et on avalduse kätte saanud 15.11.2010 ning on nõus töölepingu ülesütlemise avalduses märgitud põhjusega (

§ 88lg 1 p 2), kuna ei sobi restorani koka töökohale.

Nimetatud 15.11.2010 töölepingu ülesütlemisavalduse järgi oli töötaja viimaseks 2 tööpäevaks 30.11.2010, millise seisuga makstakse töötajale ka lõpparve. Seega, töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaeg algas 01.12.2010 ja lõppes 30.12.

1. Hagi on esitatud 03.01.2011, seega on esitatud hagi aegunud, mille kohta palus kostja teha vaheotsuse. Maakohtu otsus
2. 22.06.2011 otsusega Harju Maakohus rahuldas kostja taotluse aegumise kohaldamiseks, jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3. TsMS § 449 lg 4 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
4. Hagi on aegunud. Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 15.11.2010, mille kohaselt oli tema viimaseks tööpäevaks 30.11.
5. Seda tõendab tema sellekohane kinnitus ülesütlemisavaldusel. ITVS § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Seega oli hageja hagi esitamise viimaseks tähtajaks 30.12.
6. Sama sätestab ka

§ 105

, mille kohaselt kohtule peab hagi ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Vastasel juhul on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Hagi esitati 03.01.2011. Seega on hagi ülesütlemise vaidlustamiseks aegunud, tööleping kehtivalt lõppenud ja hageja nõue

§ 108järgi kahju hüvitamiseks alusetu. Ts

ÜS

1. peatükk ei näe ette aegumistähtaja ennistamise võimalust.
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjus otsus tehakse. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebus
3. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda. Juhul, kui ringkonnakohus peab vajalikuks, saata asi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.
4. Kohus ei hinnanud piisaval määral hageja esitatud seisukohti ja väiteid. Vaidlusalune dokument oli hageja poolt allkirjastatud tegelikkuses 03.12.2010, mitte 15.11.2010, nagu kostja väidab. Hageja, kirjutades alla dokumendi vale kuupäevaga ei võinud oletada, et see tekitab hagejale kahjulikke tagajärgi. Hageja ei oma juriidilisi teadmisi ja ta ei võinud teada, et see asjaolu omab antud asja lahendamisel tähtsust.
5. Hageja on püüdnud kohtumenetluse jooksul tõendada oma seisukohta. Hageja esitas kohtule taotluse tema ütluste vande all kohtuistungil ärakuulamiseks. 13.06.2011 toimunud kohtuistungil kohus otsustas jätta hageja taotluse rahuldamata ning rahuldas kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks ning hageja hagi jäeti rahuldamata. Kohus rikkus menetlusõiguse norme, kuna hageja õigused on jäänud kaitsmata. Hagejal ei olnud teist võimalust, kui oma ütlustega tõendada asjaolu, et dokument oli allkirjastatud teise kuupäevaga, kuid vaatamata sellele, kohus jättis hageja sellest võimalusest ilma.
6. Antud dokumenti ei saa käsitleda ülesütlemise avaldusena, kuna kostja ei ole täitnud seaduses ettenähtud eeldusi selleks, et käsitleda antud dokumenti ülesütlemise avaldusena. Kohus jättis hageja arvamuse tähelepanuta ja ei võtnud seisukohta selle väite suhtes.
7. Hageja esitas 13.06.2011 kohtuistungil taotluse, et kohus jätaks TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda, mis oli fikseeritud kohtuistungi protokollis. Kohus jättis antud hageja taotluse tähelepanuta. 3 Vastus apellatsioonkaebusele
8. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele menetluskulud hageja kanda. vastu, palus jätta selle rahuldamata ja Ringkonnakohtu seisukoht
9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on hagi rahuldamata jätmise osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsust selles osas tühistada. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
10. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõue kostja vastu on aegunud. Maakohtu hinnang aegumist puudutavatele asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud seadusekohane ning kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut ega võtta nende pinnalt nõude aegumise suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevat seisukohta.
11. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad tuginevad hageja paljasõnalisele väitele, et hageja on tööandja poolt esitatud töölepingu ülesütlemise avalduse allkirjastanud 03.12.2010 ja mitte 15.11.2010 nagu dokumendil olevast kuupäevast nähtub (tl 48). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kaebuse etteheide, et maakohus on keeldunud hagejalt vande alla üle kuulamast, ei ole põhjendatud, kuna kolleegiumi hinnangul ei saa dokumendil märgitud kuupäevast nähtuvat fakti ümber lükata hageja enda ütlused ka juhul, kui need on antud vande all. Hageja väide, et ta ei osanud näha seost, mille kohaselt tähendab dokumendile allkirjastamise kohta tegelikust kuupäevast varasema kuupäeva märkimine ka aegumistähtaja lühenemist, on asjassepuutumatu. Sellest arusaamist, et tegemist oli töösuhte lõpetamist kaasa toonud dokumendiga, hageja allkirjale lisatud omakäelisest tekstist järelduvalt mõistis ning seetõttu oli hagejal võimalus asjatundmatuse korral pidada allkirjastamise õiguslike tagajärgede osas nõu asjatundjaga.
12. Kuna nõue on aegunud, ei pidanud kohus peatuma nõude sisulise põhjendatuse küsimusel. Vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, jäetakse hagi aegumise tõttu rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kuna aegumise tagajärjel kaotab hageja TsÜS § 142 lg l alusel õiguse nõuda kostjalt nõude rahuldamist, siis puudub tarvidus nõude põhjendatuse osas sisulise seisukoha võtmiseks. Selline kohtupraktika tugineb protsessiökonoomika põhimõttele, võimaldades kokku hoida aega ja kulutusi ning on kooskõlas TsMS §-s 3 sätestatud asja võimalikult kiire ja õige lahendamise eesmärgiga. Esitades aegumise vastuväite, ei soovi kostja nõude sisulist arutelu.
13. Kaebuse etteheide, et maakohus on jaganud menetluskulud ebaõigesti, on samuti põhjendamatu. Protokollist nähtub küll taotlus jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuid ühtegi TsMS § 162 lg 4 järgi nõutavat põhjendust selleks maakohtule esitatud ei ole. Seetõttu on maakohus õigesti lähtunud TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsust tehakse. Põhjendusi, mis annaks alust lugeda menetluskulude jätmist hageja kanda äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks ei sisaldu ka apellatsioonkaebuses.
14. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 4