Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1 Hageja nõuded 16.11.2011 esitatud hagi kohaselt on kostja ühistu liikmena kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, elamu majandamise jooksvate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid. Kostja on jätnud tausmata arveid alates jaanuarist 2011. Hageja tugineb nõude esitamisel KÜS §-dele 5, 15-1, 13 ning palub välja mõista kommunaalvõlgnevuse katteks seisuga 31.10.2011 võla 401.66 eurot. Vastuseks kostja poolt menetluse käigus esitatule, kinnitab hageja 24.02.2012 edastatud meilis ja suuliselt 27.02.2012 istungil, et hageja nõude suuruseks on jäänud 72 eurot + menetluskuluna riigilõiv 150.23 eurot. Kostja vastuväited Kostja on 27.12.2011 esitatud kirjalikus vastuses teatanud, et tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus tasuma põhivõla ja Kostja poolt 17.02.2012 esitatud kirjalikus seisukohas leiab ta, et on põhivõlgnevuse hagejale tasunud. 27.02.2012 kohtule edastatud meilis kinnitab, et nõus tasuma ka haginõudest seni vaidlustayud 72 eurot. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täielikult rahuldamisele. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Tulenevalt KÜS § 151lgst 1 peab korteriomanik seega tasuma korteriühistule oma osa majandamiskuludest. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriühistus on vastavateks kokkulepeteks majandamiskulude jagamisel üldkoosoleku otsused ning eelkõige ühistu põhikirjas selleks sätestatud kord. Kostjale esitatud arveid vaidlustatud ei ole. Kohus leiab, et tulenevalt KÜS § 13 ja 151 sätestatust on hageja nõue põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks võlgnevuse katteks väljamõistmisele 72 eurot, kuna ülejäänud osa haginõudust on kostja /üürniku poolt tasutud.
Hageja nõuet kinnitavateks tõenditeks, lisaks hageja poolt esitatud arvetele, on võlgnevuse ja viivise arvestus ning KÜ põhikiri.
lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Hageja on taotlenud menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu 150.23 euro väljamõistmist. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse saab hageja
kohaselt esitada 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Marika Leimann Tea Toming Kohtuotsus jõustus 04. aprillil 2012. a. 2 Nooremreferent Lea Herne 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.