KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Virkus, Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 18.01.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-1673 Hald

) § 57 lg-s 1 viidatud korrast või

§ 58

lg-s 1 viidatud teates sätestatud tingimustest; 2) AS Eesti Krediidipank pakkumise kohaselt oli pakutud hind

§ 72lg 3 mõistes 8112 eurot.

Kaebaja pakkumises oli pakutav üürihind määratletud vahemikuna: minimaalselt 3150 eurot või 100 eurot rohkem, kui kõrgeima pakkumise teinud pakkuja. Seega saab kaebaja pakutavaks hinnaks

§ 72

lg 3 mõistes lugeda 8212 eurot; 3)

§ 17

lg 3 kohaselt arvestatakse parima pakkumise väljaselgitamisel nii pakutud hinda kui ka lisatingimuste täitmist. Lisatingimused oli järgmised: pakkuja pidi täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid riigilõivu kogumiseks ning liikluskindlustusega seotud toimingute tegemiseks. Kaebaja pakkumine oli lisatingimuste osas selgelt kolmanda isiku pakkumisest parem. Vastustaja aga valikpakkumise võitja väljaselgitamisel lisatingimusi ei arvestanud; 4) käskkiri nr 303 on vastuolus

§ 8

lg-ga 4, mille järgi peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju. Ainuüksi üüritulu laekub käskkirja nr 303 alusel sõlmitud lepingu kohaselt 1200 eurot aastas vähem. Lisaks suurendaks lepingu sõlmimine kaebajaga üüripinnal osutatavate teenuste tasemest ja kvaliteedist tulenevat kasu; 5) kaebaja pakkumise nõuetele mittevastavaks lugemine oli alusetu ja meelevaldne. Valikpakkumise teade ei näinud ette, et üürihind tuleks pakkumises väljendada konkreetse summana. Samuti on praktikas juhul, kui sellist nõuet on soovitud kehtestada, see valikpakkumise teates eraldi välja toodud.

§ 72

lg 3 sätestab võimaluse pidada hinna üle läbirääkimisi, mis viitab sellele, et hinna väljendamine konkreetse arvulise summana ei ole pakkumise esitamisel vajalik; 6) kolmas isik ei vastanud valikpakkumisel osalemise tingimustele, kuna valikpakkumise teate p 9.2 kohaselt oli pakkumismenetluses õigustatud osalema kindlustusandja või kindlustusmaaklerina tegutsemise õigust omav isik. Kolmas isik saab kindlustusega seotud toiminguid teha vaid ulatuses, mis tuleneb AS Salva Kindlustus agendina tegutsemisest; 7) vastustaja on pakkujaid ebavõrdselt kohelnud, jättes kaebaja pakkumise arvestamata ning jättes samas tähelepanuta, et kolmas isik ei vasta pakkumises osalejate ringile kehtestatud tingimustele. Samuti jättis vastustaja kasutamata võimaluse pidada pakkujatega läbirääkimisi ega andnud

§ 68

lg 8 nõudeid rikkudes kolmandale isikule teavet pakkumismenetluse asjaolude kohta. AS Salva Kindlustus töötaja võttis kaebaja töötajaga ühendust juba 27.06.2011 ning teatas, et neile on suuliselt teada antud, et nemad on enampakkumise võitjad. 3. Maanteeamet palus jätta kaebuse rahuldamata, leides järgmist: 2

üldise mõttega kooskõlas. Vahemiku puhul on tegemist ebaselge pakkumisega ning see ei taga konkurentsi.

§ 68

lg 2 p 2 viitab selgelt võimalusele, et vastustajal on pakkumise nõuetele vastavust õigus kontrollida; 2) põhjendamatu on viide

§ 72lg 1 rikkumisele seoses lisatingimuste mittearvestamisega.

Vastustajal ei ole mingit põhjust kahelda kolmanda isiku poolt pakutava teenuse kvaliteedis; 3) valikpakkumise teate punkti 6.1 mõtte kohaselt tuli pakkumine esitada konkreetse arvulise summana. See on igati kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega ning üürilepingu olemusega. Puudus punkt, mis oleks lubanud mitme pakkumise esitamist, mida kaebaja sisuliselt tegi; 4)

§ 72lg 3 näeb ette õiguse, mitte kohustuse pidada läbirääkimisi.

Läbirääkimiste mittetoimumist ei saa seega vastustajale ette heita. Läbirääkimisteks ei olnud mingit vajadust; 5) otsitud on kaebuse väited, mille kohaselt ei vastanud kolmas isik valikpakkumisel osalemise tingimustele; 6) vastustaja ei ole

§ 68

lg 8 nõudeid rikkunud ega ole enne korralduse nr 303 andmist kellelegi mingit teavet andnud.

1. AS Eesti Krediidipank palus jätta kaebuse rahuldamata, rõhutades järgmist: 1) nõustuda ei saa kaebajaga, et valikpakkumise kutses ei sisaldunud konkreetse pakkumuse esitamise nõuet. Kaebaja pakkumine oli ebaselge ning sisaldas ühe üüri pakkumise asemel kaks; 2) kolmanda isiku pakkumine vastas nõuetele.
2. Tallinna Halduskohtu 23.09.2011 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused: 1) vastustajal oli õigus tunnistada pakkumine nõuetele mittevastavaks. Kuigi õigusaktid ei sisalda konkreetset normi pealkirjaga „pakkumise nõuetele mittevastavaks tunnistamine“, puudub nimetatud sätte järgi otsene vajadus, kuna on ilmselge, et pakkumist, mis ei vasta teates esitatud tingimustele, ei saa arvestada; 2) kaebaja pakkumine ei vastanud valikpakkumise teates nõutule. Valikpakkumise teatest tulenes konkreetse pakkumise esitamise nõue. Teade ei lubanud esitada alternatiivset ja tingimuslikku pakkumist. Valikpakkumise teate p-s 7 on viidatud sõlmitava üürilepingu tingimustele ning lepingu projekt oli tehtud kõigile kättesaadavaks. Seega pidi pakkumine sisaldama tasumisele kuuluvat üürisummat viisil, mis oli üheselt mõistetav ning märgitav lepingusse ilma alternatiivide vahel kaalumiseta. Kui lugeda aktsepteeritavaks tingimuslikult esitatavad pakkumised, oleks pakkumise võitja väljaselgitamine välistatud ning selle tulem võiks välja viia absurdini juhul, kui kõik pakkujad hakkavad pakkumises lubama erinevaid tingimusi. Kirjaliku enampakkumise erinevuseks suulisest enampakkumisest ongi see, et nö ülepakkumist ei toimu; 3) kuna kaebaja pakkumine oli mittevastav, ei saa kolmanda isiku pakkumise võitjaks tunnistamine rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Samas on ka teised kaebuse väited põhjendamatud. Valikpakkumise teate kohaselt pidi pakkuja esitama nõusoleku ruumide rendile võtmiseks pakkumises ja üüriprojektis kehtestatud tingimustel, sh riigilõivu maksete vastuvõtmiseks nii sularahas kui kaardimaksetena ning vastuvõetud maksete edastamiseks riigilõivu arveldusarvetele reaalajas. Vastava kinnituse kolmas isik vastustajale ka andis. Kaebaja on kitsendanud pakkumise teate punkti 9.
3. Sellest ei järeldu, et pakkuja pidi omama kas kindlustusandjana tegutsemise tegevusluba või olema kantud kindlustusmaaklerina vahendajate nimekirja. Kolmas isik omab krediidiasutusena tegevusluba ning on kantud Finantsinspektsiooni poolt peetavasse kindlustusagentide 3

sätteid silmas pidades ei ole võimalik asuda seisukohale, et riigivara kasutusse andja võib menetluses esitatud pakkumise arvestamata jätta, kui valikpakkumise tingimused sellist õigust ette ei näe. Seega on halduskohus materiaalõigust vääralt kohaldanud, jättes arvestamata põhiseaduse § 3, § 87 p 6 ja § 114 ning

§ 57lg 1 ja § 58 lg-d 1 ja 2.

Kohus on jätnud lisaks arvestamata, et käesoleval juhul on tegemist valikpakkumisega, mille puhul näeb

§ 72

lg 3 expressis verbis ette võimaluse pidada pakkujatega läbirääkimisi lisatingimuste ja hinna üle. Arvestamata on ka jäetud, et analoogses riigihangete menetluses näeb riigihangete seaduse (RHS) § 47 lg 2 otseselt ette hankija õiguse tunnistada vastavaks ka hanketingimustele täielikult mittevastav pakkumine, ning RHS § 67 lg 1 näeb läbirääkimistega menetluses ette esitatud pakkumiste kohandamise hankedokumentides ettenähtud nõuetele; 2) halduskohtu poolt viidatud

§ 68

lg 2 p 2 sätestab vaid enampakkumise nurjunuks tunnistamise aluse ning sellest normist ei saa iseenesest tuleneda pakkumise arvestamata jätmise alust; 3) valikpakkumise menetluses ei keela seadus üürihinna väljendamist muul viisil kui konkreetse summa esitamisega, sest lõplik üürisumma on määratav läbirääkimiste käigus. Halduskohus on jätnud vääralt

§ 72lg 3 kohaldamata.

Samuti on halduskohus antud juhul jätnud hindamata valikpakkumise teate, mis ei nõua konkreetse üürisumma esitamist. Kohus ei ole otsuse tegemisel viidanud ühelegi valikpakkumise teate punktile, mida kaebaja oleks rikkunud; 4) ühelegi õigusnormile ei ole rajatud halduskohtu väited, et kirjalikus enampakkumises nö ülepakkumist ei toimu ning et alternatiivse ja tingimusliku pakkumise lubatavuse korral muutuks kogu valikpakkumise regulatsioon sisutühjaks; 5) halduskohus on jätnud kohaldamata HMS §

1. Nimelt ei ole käskkiri nr 303 antud kehtiva õiguse alusel; 6) otsusest ei nähtu, miks ei ole kohus arvestanud kaebaja tõenditega, et riigilõivu laekumise nõuete osas ei vastanud kolmanda isiku pakkumine nõuetele; 7) otsuses on jäetud käsitlemata kaebuse punktides 3.2, 3.3 ja 3.6 esitatud kaebaja väited ja seisukohad, konstateerides vaid, et need ei ole asja lahendamisel tähtsust. Kaebaja nimetatud kohtu seisukohaga ei nõustu. Samuti ei oma kohus põhjendanud oma seisukohta, et pakkumise teate p-st 9.2 ei saa järeldada, et pakkuja pidi omama kas kindlustusandjana tegutsemise luba või olema kantud kindlustusmaaklerina vahendajate nimekirja.
2. Maanteeamet ja AS Eesti Krediidipank paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes halduskohtus esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub täies ulatuses halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea 4

§ 72

lg 3 näeb küll ette pakkujatega hinna üle läbirääkimiste pidamise võimaluse, kuid tegemist on kaalutlusnormiga. Kuna seal ei ole välja toodud mingeid kriteeriume, millal läbirääkimisi peetakse, on vastustajale jäetud läbirääkimiste toimumise vajalikkuse üle otsustamisel suur kaalutlusruum. Pakkujatel puudub subjektiivne õigus nõuda läbirääkimisi. Käesoleva kaasuse puhul tuleb veel rõhutada, et valikpakkumise teate p-d 5 ja 6, mis reguleerivad pakkumise läbiviimise viisi, aega ja kohta, ei sätesta, et valikpakkumise läbiviijal on kavas pidada läbirääkimisi. Seega ei saanud kaebaja läbirääkimiste toimumist eeldada. Halduskohus on õigesti leidnud, et alternatiivsete ja tingimusliku pakkumise esitamine ei ole võimalik. Taoline pakkumine, eriti kui see on tingimuslikult seotud teiste osalejate pakkumistega, moonutab konkurentsi.

§ 8

lg 4, mille järgi tuleb riigivaraga toiminguid tehes juhinduma kasu suurendamise ja kahju vältimise põhimõttest, ei tähenda, et igal juhul tuleb eelistada summaliselt suuremaid, sh ka nõuetele mittevastavaid pakkumisi. Nimetatud säte hõlmab endas ka kohustust valida välja pakkumine, mis tagab riigivara eesmärgipärase ja järjepideva kasutamise. Tehtav hinnapakkumine iseloomustab muuhulgas pakkuja hinnangut oma võimele tasuda riigivara kasutamisel üüri. Olukorras, kus tehakse pakkumine, mille puhul pakkuja ei tea, kui suureks tema kohustused võivad tegelikult kujuneda, esineb oht, et pakkuja võime kõrget üürihinda tasuda ei ole püsiv. Nii on ka käesoleval juhul kaebaja konkreetse pakkumise ning edukaks tunnistatud pakkumise üürihinna vahe umbes 2,5 kordne.

1. Paikapidav on halduskohtu seisukoht, et kuna kaebaja pakkumine ei olnud nõuetekohane, ei ole tal subjektiivset õigust vaidlustada kolmanda isiku pakkumise edukaks tunnistamist. Samas leiab ka ringkonnakohus, et puudub alus pidada kolmanda isiku pakkumist pakkumise teate nõuetele mittevastavaks. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid, mis halduskohtu vastava käsitluse ümber lükkaksid. Kuna apellatsioonkaebuses uusi sisulisi väiteid ei esine, ei hakka ringkonnakohus halduskohtu põhjendust kordama.
2. Halduskohus on andnud õigusliku hinnangu kõigile asja lahendamiseks olulistele väidetele. Samuti ei ole kohus jätnud tähelepanuta asjas kogutud tõendid. Apellatsioonkaebuse sellekohased väited on põhjendamatud.
3. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kaire Pikamäe Virgo Saarmets Ruth Virkus 5