) § 619 alusel, mille kohaselt hageja osutas kostjale õigusteenust. Lepingu esemeks oli kostja esindamine tsiviilasjas nr 2-08-23711. Antud tsiviilasjas rahuldati kostja hagi SB’i vastu ning kostja kasuks mõisteti vastaspoolelt välja põhivõlg summas 4 857.29 eurot, viivised summas 4 857.29 eurot ning menetluskulud jäeti vastaspoole kanda. Riigikohus mõistis määrusega kohtuasjas nr 3-2-1-19-10 SB’ilt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1 917.35 eurot (30 000 krooni). Hageja on esitanud kostjale õigusteenuste osutamise eest viis arvet. Kostja on arved tasunud osaliselt. Kostja on tasunud hagejale osutatud teenuste eest kokku 2 330.61 eurot. Kostja ei ole esitatud arvetest tasunud arvet nr 200806016 summas 1 633.63 eurot ega arvet nr 200904002 summas 610.87 eurot. Kokku on kostjal hageja ees tasumata arveid summas 2 244.50 eurot. Viivituse korral on kostja kohustatud tasuma põhivõlalt seadusjärgset viivist
Seisuga 19.09.2011 on sissenõutavaks muutunud viivis summas 584.35 eurot. Hageja nõuab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 tulenevalt viivist kuni põhinõude täitmiseni. Hageja esitas kostja tasumata arvete osas Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasi nr 2-10-26002). Pärnu Maakohus tegi nimetatud tsiviilasjas 09.11.2010 maksekäsu, millega kohustas kostjat tasuma hagejale põhivõla summas 2 244.50 eurot ja hüvitama riigilõivu 67.33 eurot. Hageja esitas 11.11.2010 kohtutäitur Kaire Põlts’ile täitmisavalduse Pärnu Maakohtu 09.11.2010 määruse täitmisele pööramiseks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23.08.2011 määrusega Pärnu Maakohtu 09.11.2010 maksekäsu 2 2-11-44501 määruse. Kohtutäitur Kaire Põlts mõistis hagejalt välja täitemenetluse alustamise tasu 19.17 eurot ning pool menetluse põhitasust 120 eurot, kokku 139.17 eurot. Hageja on seisukohal, et tekkinud kahju on põhjustanud kostja käitumine, st kahju tekkimine on kausaalses seoses kostja poolt lepingulise kohustuse rikkumisega ning pahauskse käitumisega. Kahju kuulub kostjalt väljamõistmisele
Hageja leiab, et nii käsunduslepingust kui ka seadusest tulenevalt on kostja kohustatud maksma hagejale tasu osutatud õigusteenuste eest. Kostja väide, et pooled leppisid tasu suuruseks kokku kohtu poolt määratud menetluskulude suuruse, on ebaõige ja paljasõnaline. Poolte vahel ei ole sellist kokkulepet kunagi olnud. Pooled on kokku leppinud, et tasu suuruseks on 1 800 krooni tund, millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole arvete sisu ega hinna osas varasemalt vastuväiteid esitanud. Samuti on kostja teised arved tasunud. Kostja vastus
) § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vaidlusalune käsundusleping on sõlmitud suuliselt.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kohtu hinnangul võib lugeda kohtu ette toodud asjaoludel tõendatuks, et poolte suulise kokkuleppe kohaselt oli käsundisaaja tasuks 1 800 krooni tunni eest, millele lisandub käibemaks. Kostja on varasemalt tasunud arved, kus on tasuks märgitud 1 800 krooni tunni eest ning kostja pole kordagi vaidlustanud arvetel märgitud tasu suurust (t lk 49-59). Kostja on olnud koguaeg teadlik, kui palju on tsiviilasjas nr 2-08-23711 lepingulise esindaja kulu suuruseks. Nimetatu tuleneb otseselt tsiviilasjas nr 2-08-23711 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlusest (t lk 105-106). Kostja ei ole vaidlustanud hageja seadusliku esindaja poolt 12.12.2011 kohtuistungil avaldatud väidet, et kostja nägi menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ning see on kostjaga kooskõlastatud (t lk 103). Kohus on küsinud selgitust kostja käitumise osas, et miks kostja on teised arved sama tasu suurusega hagejale tasunud (12.12.2011 kohtuistungi protokoll, t lk 108). Kui lepingu tõlgendamise osas on vaidlus, siis tuleb mh arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (
Kostja ei ole oma väidet, et tasu suuruseks sai olla kohtu poolt määratav menetluskulu suurus, ühegi tõendiga tõendanud. Hageja on esitanud ülevaate toimingutest, mis on tsiviilasja nr 2-08-23711 menetlemise raames tehtud (18.11.2011 menetlusdokument ja selle lisad, t lk 78-106). Hageja on arves nr 200806016 ja arves nr 200904002 märgitud toimingute tegemist seega tõendanud (t lk 17-19, 82-104). Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt teostatud toimingute tegemist ega ajakulu. Ühestki kohtu ette toodud asjaolust ei nähtu, et kostja oleks hagejat teavitanud, et ei nõustu ajakulu ega tasu suurusega. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et tasu kokkuleppeks oli 1 800 krooni tund, millele lisandub käibemaks, siis on kostja rikkunud pooltevahelist tasu maksmise kokkulepet ning hagi kuulub 2 244.50 euro osas rahuldamisele. 4 2-11-44501 9. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist (
lg 1 p 6).
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 kohane intressimäär on alates 1.juulist 2011 1.25 % aastas,
Perioodil 20.09.2011 kuni 30.12.2011 on lisandunud viivis 51.75 eurot. Seisuga 30.12.2011 on sissenõutavaks muutunud viivisenõue (584.35+51.75) 636.10 eurot. 10. Hageja nõuab
lg 3 alusel kostjalt kahjuhüvitisena 139.17 eurot.
lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja kahjuhüvitamise nõude eelduseks on kostjapoolne lepingulise kohustuse rikkumine, hagejal kahju tekkimine ja põhjuslik seos tekkinud kahju ja lepingu rikkumise vahel (
lg 3 ja lg 4).
lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 11. Käesoleva nõude osas esitas hageja maksekäsu kiirmenetluses tehtud määruse täitedokumendina täiturile täitmiseks. Kuna Tallinna Ringkonnakohus täitedokumendi tühistas, siis Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts lõpetas täitemenetluse ning tegi kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse summas 139.17 eurot (t lk 10-13). Nimetatud otsese varalise kahju nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused
lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-79-08 p 18). Hageja peab kohtutäituri 02.09.2011 otsuse alusel tasuma kohtutäiturile 139.17 eurot. Nimetatud summat tuleb käsitleda hageja otsese varalise kahjuna, nimetatud kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja käitumisega, kes tõstatas vaidluse pooltevahelise tasu kokkuleppe osas ja keeldus põhjendamatult osutatud teenuste eest maksmisest. Kui kostja ei oleks käsunduslepingut tasu maksmise osas rikkunud, siis ei oleks hageja pidanud esitama maksekäsu kiirmenetluse avaldust ega esitama määrust kohtutäiturile täitmiseks. Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 12. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Käesolevas asjas on põhinõudeks maksmata tasu 2 244.50 eurot ja kahjuhüvitis 139.17 eurot, kokku 2 383.67 eurot. Otsuse tegemise ajaks on kahjuhüvitise nõue muutunud sissenõutavaks 5 2-11-44501
Seega tuleb kostjal tasuda nõudelt 2 383.67 eurot seadusjärgset viivist alates 31.12.2011 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus 13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule, sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Meeli Kaur kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.