2-11-2436 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-2439 Tsiviilasi MR avaldus lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks Menetlustoiming Hagita asja algatamine, riigi õigusabi määramine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja MR(isikukood XXX, elukoht XXX); Avaldaja lepinguline esindaja Tiina Pill (HEMA Õigusbüroo OÜ, asukoht Paldiski mnt 22, Tallinn, elektronpost tiina@hema.ee); Puudutatud isikud: Saara SS (isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX, tegelik elukoht XXX); JKS(isikukood XXX, elukoht XXX). RESOLUTSIOON
- Võtta menetlusse MRavaldus lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks.
- Lugeda puudutatud isikuteks SSS ja JKS.
- Määrata Saara Saskia Suttile esindaja riigi arvel ilma õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta.
- Kaasata tsiviilasja menetlusse eestkosteasutusena Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu arvamuse andmiseks. Edasikaebamise kord Riigi õigusabi andmise osas võib kohtumääruse peale Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Ülejäänud osas ei ole kohtumäärus edasikaevatav. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused MResitas 20.01.2011.a Harju Maakohtule avalduse lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 ja 2 p 1 kohaselt on ühist hooldusõigust omavatel vanematel ühine hooldusõigus. Vanem esindab last üksinda, kui tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus. Tulenevalt PKS § 137 lg 1 kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. 1
(2)2-11-2436 TsMS § 219 lg 2 kohaselt perekonnaasjas võib kohus määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule teda puudutavas menetluses esindaja, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvide kaitseks. Esindaja tuleb määrata kui tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvid on oluliselt vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega. Sama paragrahvi lõike 5 järgi määrab kohus käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul isiku huvide kaitseks tema esindajaks riigi õigusabi seaduses sätestatud korras advokaadi. Advokaadi määramisel ei kontrolli kohus täiendavalt riigi õigusabi saamise eeldusi. Kohus leiab, et alaealisele Saara Saskia Suttile tuleb määrata esindaja riigi kulul, kuna lapse huvid võivad jääda kohtumenetluses advokaadi abita kaitseta. Kohus menetleb ühe vanema avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning see vaidlus puudutab lapse heaolu ja tema huvid võivad olla oluliselt vastuolus lapse seadusliku esindaja huvidega. Eeltoodust tulenevalt on äärmiselt vajalik lapse huvide väljaselgitamine ning seega peab kohus vajalikuks alaealise huvide kaitseks esindaja määramist. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 18 lg 1 kohaselt nimetab Advokatuur viivitamata kohtu taotlusel riigi õigusabi osutava advokaadi. TsMS § 552 lg 2 kohaselt küsib kohus valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist puudutavas menetluses. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesolevasse menetlusse tuleb kaasata arvamuse andmiseks lapse registreeritud elukoha järgse eestkosteasutusena Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu. Kohtunik 2
(2)