) § 14 lg 2 kohaselt ei ole E. Taskule tutvustatud
-st, vangla sisekorraeeskirju (edaspidi VSkE) ega vangla kodukorda, mistõttu ei saa temalt nõuda ka nende õigusaktide täitmist. Samuti ei ole talle allkirja vastu tutvustatud Murru Vangla direktori 25.06.2009 käskkirja nr 71 „Telefonikõnede registreerimislehe vormi kinnitamine“, mis pealegi on eestikeelne. Kaebaja ei valda eesti keelt ei kõnes ega kirjas. Ühestki õigusaktist ei tulene, et kinnipeetav peaks ise huvi tundma õigusaktide vastu, mida vangla juhtkond või kõrgemalseisvad asutused on kuskil avaldanud ja laskma neid enda tarbeks tõlkida. 3. Murru Vangla leidis, et E. Tasku kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on E. Tasku distsipliinirikkumised tõendatud julgeolekuosakonna peaspetsialisti A. Ambrose 15.09.2009 ettekannetega nr 851 ja 852. Telefonikõnede registreerimata jätmine on vastuolus
p-s 1 ja Murru Vangla direktori 25.06.2009 käskkirja nr 71 p-s 2 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumistega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. E. Tasku poolt toime pandud distsipliinirikkumised on
Kõik olulised asjaolud on välja selgitatud ja määratud distsiplinaarkaristused on proportsionaalsed. Kaebajale tutvustati 14.12.2004 Ämari Vanglas
-st, VSkE-d ning Ämari Vangla Kodukorda. 07.08.2006 tutvustati talle Murru Vanglas VSkE-d ning Murru Vangla kodukorda. Vangistust reguleerivate õigusaktidega tutvumist on kaebaja kinnitanud oma allkirjaga. Samuti on kaebajale olnud püsivalt tagatud võimalus erinevate seadustega tutvumiseks inspektor-kontaktisiku või interneti vahendusel. Murru Vanglas riputatakse vangla direktori poolt välja antud aktid kinnipeetavatele tutvumiseks stendidele ning kinnipeetavad saavad seal nendega tutvuda. Stendil olevast infost mittearusaamise korral on kinnipeetaval võimalus paluda vanglaametnikel või eesti keelt oskavatel kaaskinnipeetavatel akte selgitada või tõlkida. Vanglateenistus ei saa kedagi sundida õigusaktidega tutvuma, kinnipeetavad peavad ise olema huvitatud nendega tutvumisest. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et distsipliinirikkumised olid toime pandud teadmatusest, sest
E § 51 lg-le 2 tuleb täpsem telefoni kasutamise kord sätestada Murru Vangla kodukorras, mitte Murru Vangla direktori 25.06.2009 käskkirjas nr 71 „Telefonikõnede registreerimislehe vormi kinnitamine“. Nõue, et kinnipeetav peab täitma telefoni kasutamise kohta registreerimislehe, on sätestatud Murru Vangla direktori 25.06.2009 käskkirjas nr 71, mitte kodukorras. Vaidlustatud Murru Vangla 14.10.2009 käskkirjad nr 651-dm ja nr 652-dm kuuluvad tühistamisele, kuna Murru Vangla kodukorra p-s 161 pole sätestatud nõuet telefoni kasutamise kohta registreerimislehe täitmiseks ning Murru Vangla direktori 25.06.2009 käskkirja nr 71 pole kaebajale allkirja vastu tutvustatud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Murru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 17.09.2010 otsuse ja jätta E. Tasku kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt sätestab
E § 51 lg 2 kohaselt nähakse vangla kodukorras ette täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus, mitte aga täpsem telefoni kasutamise aeg ja kord nagu leidis halduskohus. Rikkumise toimepanemise hetkel kehtinud
lg 21 kohaselt kontrollib vangla, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab. Telefonikõnede puhul on vanglateenistusel õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab, helistamise aeg ja kõne kestus.
E § 51 lg-s 4 sätestatud, et telefonikõnede kontrollimiseks nõuab vanglateenistus kas enne või pärast telefonikõne toimumist kinnipeetavalt järgmiste andmete kirjalikku esitamist: kinnipeetava ees- ja perekonnanimi; isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab; telefoninumber, millele ta helistab; helistamise kuupäev, kellaaeg ja kõne kestus. Kui andmed esitatakse enne helistamist, siis märgib kinnipeetav kuupäeva ja soovitava helistamise kellaaja. Vanglateenistusele ei tulene kohustust reguleerida telefoni kasutamise täpsemat korda vangla kodukorras. Kuna Murru Vangla direktori 25.06.2009 käskkirja nr 71 sisu on analoogne VSkE § 51 lg-s 4 sätestatuga ning täpsustab lihtsalt kinnipeetavate poolt telefoni kasutamise kohta täidetavate andmete esitamise korda, ei ole see käskkiri seadusevastane ja on kinnipeetavatele täitmiseks kohustuslik. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud käskkirjad kuuluvad tühistamisele, kuna E. Taskule ei ole Murru Vangla direktori 25.06.2009 käskkirja nr 71 allkirja vastu tutvustatud. Vangistusalased õigusaktid ei reguleeri, millal ja missugusel viisil täpselt õigusaktidesse tehtud muudatusi või vanglasiseseid haldusakte kinnipeetavatele tutvustama peab. Seega on igal vanglal haldusmenetluse seaduse alusel õigus ise kaalutlusõiguse alusel valida sellise toimingu sooritamise viis, ulatus ja aeg. Murru Vanglas on vangla direktori poolt välja antud aktid kinnipeetavatele tutvumiseks välja pandud infostendidele. Arvestades asjaolu, et 2009 juunis kandis Murru Vanglas karistust ca 600 kinnipeetavat, ei olnudki reaalselt võimalik igale kinnipeetavale allkirja vastu õigusaktide muudatusi või vangla direktori käskkirju tutvustada. Halduskohus jättis arvestamata asjaolu, et E. Tasku oli tegelikult teadlik telefonikõnede registreerimise kohustusest, sest seda tõendab E. Tasku poolt 16.03.2009 koostatud ja esitatud telefonikõne registreerimisleht. 3 6. E. Tasku vaidleb Murru Vangla apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt analüüsis halduskohus kõiki seadusi ja asjaolusid ning jõudis õiglasele järeldusele. Apellatsioonkaebuses pole toodud ühtegi uut asjaolu, mis peaks tingima kohtuotsuse tühistamise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 17.09.2010 otsus tuleb tühistada ning Murru Vangla apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab rahuldamata E. Tasku kaebuse Murru Vangla vangistusosakonna juhataja 14.10.2009 käskkirjade nr 651-dm ja 652-dm tühistamiseks. 8. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu otsuses toodud põhjendusega, et täpsem telefoni kasutamise kord tuli sätestada Murru Vangla kodukorras, mitte Murru Vangla direktori 25.06.2009 käskkirjaga nr 71. Samuti ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud haldusaktid tuleb tühistada, kuna Murru Vangla kodukorra p-s 161 ei ole öeldud, et kinnipeetav peab telefoni kasutamise kohta täitma ka registreerimislehe ning, et 25.06.2009 käskkirja nr 71 ei ole kaebajale allkirja vastu tutvustatud. 9.
E § 51 lg 2 järgi nähakse vangla kodukorras ette täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus, mitte aga täpsem telefoni kasutamise kord. Alates 01.06.2008 kehtib
lg 21, mille kohaselt vangla kontrollib, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab. Telefonikõnede puhul on vanglateenistusel õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab, helistamise aeg ja kõne kestus.
E § 51 lg-s 4 alates 10.01.2009 sätestatud, et telefonikõnede kontrollimiseks nõuab vanglateenistus kas enne või pärast telefonikõne toimumist kinnipeetavalt järgmiste andmete kirjalikku esitamist: kinnipeetava ees- ja perekonnanimi; isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab; telefoninumber, millele ta helistab; helistamise kuupäev, kellaaeg ja kõne kestus. Kui andmed esitatakse enne helistamist, siis märgib kinnipeetav kuupäeva ja soovitava helistamise kellaja. Eeltoodust nähtuvalt ei tulenenud vanglateenistusele kohustust reguleerida telefoni kasutamise täpsemat korda, s. h telefonikõnede registreerimislehe vormi vangla kodukorras.
E § 51 lg 4 ning Murru Vangla põhimäärusest tuleneva õiguse alusel võis Murru Vangla direktor välja anda 25.06.2010 käskkirja nr 71, millega reguleeriti telefoni kasutamise korda ja täpsemalt seda, milline on telefonikõnede registreerimislehe vorm ning millal, kuidas ja kellele tuleb kinnipeetaval see esitada jne. Murru Vangla kodukorra p 161 ei reguleeri telefoni kasutamise üldist korda Murru Vanglas ja VSkE § 51 lg 2 järgi ei peagi seda tegema. Seetõttu ei ole ka kodukorra p-s 161 telefonikõnede registreerimislehe täitmise vajadusele mitteviitamine aluseks vaidlusaluste distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade tühistamiseks. Murru Vangla kodukorra p 161 sõnastuse kohaselt reguleeritakse sellega üksnes telefonikõnede võimaldamist neile kinnipeetavatele, kes viibivad eraldatud lukustatud kambris, kartseris, vangla ravipunktis ja vastuvõtuosakonnas. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei olnud E. Tasku 14.-15.09.2009 Murru Vanglas eraldatud lukustatud kambris, kartseris, vangla ravipunktis või vastuvõtuosakonnas, vaid viibis Murru Vangla elutsiooni esimese eluosakonna teises sektsioonis tavalises kambris. 4 10. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et vaidlusalused distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjad ei kuulu tühistamisele ka hoolimata sellest, et E. Taskule ei ole Murru Vangla direktori 25.06.2009 käskkirja nr 71 isiklikult allkirja vastu tutvustatud.
lg 2 kohaselt kohtub kinnipeetav hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval vanglateenistuse ametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi. Kinnipeetavale antakse kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 49 pöördel) on E. Taskule tutvustatud vangistuse täideviimist reguleerivaid seadusi, vangla sisekorraeeskirju ja vangla kodukorda 14.12.2004 Ämari Vanglas ning 07.08.2006 Murru Vanglas. Vangistusalased õigusaktid ei reguleeri, millal ja missugusel viisil vangistuse täideviimist reguleerivatesse õigusaktidesse hiljem tehtud muudatusi või vangla direktori käskkirju kinnipeetavatele tutvustama peab. HMS § 5 lg-st 1 tulenevalt on vanglal õigus ise kaalutlusõiguse alusel valida menetlustoimingu vorm ja muud haldusmenetluse üksikasjad. HMS § 62 lg 1 järgi tehakse haldusakt, s. h ka üldkorraldus, menetlusosalisele teatavaks vabas vormis, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Asjas ei ole vaidlust selles, et Murru Vangla direktori 25.06.2009 käskkiri nr 71 oli Murru Vanglas kinnipeetavatele teatavaks tehtud sel viisil, et see oli välja pandud vangla infostendile. Kaebaja on Murru Vangla direktori käskkirjaga seoses märkinud üksnes seda (tl 1, 35-37), et info stendil oli eestikeelne ja ta ei ole kohustatud ise huvi tundma võimalike õigusaktide vastu, mida vangla juhtkond on avaldanud ega neid enda tarbeks tõlkida laskma ning lisanud, et talle ei ole tutvustatud ei vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirju ega vangla kodukorda. Põhiseaduse § 6 kohaselt on Eesti riigikeeleks eesti keel. Põhiseaduse § 52 lg 1 kohaselt on eesti keel ka riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeeleks. Seega ei ole vanglateenistusel kohustust tõlkida vangla direktori käskkirju ja muid õigusakte kirjalikult vene keelde või muusse kinnipeetavale sobivasse keelde. Kui kaebaja tõesti infostendil eesti keelsena avaldatud 25.06.2009 käskkirja nr 71 sisust aru ei saanud, oli tal võimalus pöörduda nii eesti kui vene keelt oskava vanglateenistuja (näiteks inspektor-kontaktisiku) või kaaskinnipeetava poole, kes oleks saanud stendil oleva info talle vajadusel tõlkida.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.