“Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (edaspidi Määrus nr 20) raames taotluse toetuse saamiseks Saadjärve surfitalu hoone ehitamiseks. PRIA peadirektori 22.12.2009 käskkirjaga nr 1-3.13-7/1574 jäeti taotlus rahuldamata, kuna ehitusload on väljastatud üksikelamu laiendamiseks ja selle juurde abihoone rajamiseks. Üksikelamu laiendamine ei ole kooskõlas meetme eesmärgiga, mille tõttu ei ole tegevus toetatav. Uue hoone püstitamise korral peab kavandatava ehitise alune maa olema taotleja omandis või peab olema taotleja kasuks seatud hoonestusõigus. Maa, millele kavatsetakse ehitada abihoone, ei ole taotleja omandis. Investeeringuobjekti maksumus peab olema põhjendatud, selge ja üksikasjalikult kirjeldatud. Väljavalitud hinnapakkumine on üldine, sellele puudub täpne spetsifikatsioon. OÜ Anu Poed esitas 01.03.2010 vaide, mis jäeti PRIA 19.03.2010 vaideotsusega nr 13-4/25 rahuldamata.
S) § 18 lg-tes 8, 9 ja 11 nimetatud majutusettevõttes majutusteenuse osutamiseks uue voodikoha rajamiseks ja hoone parendamiseks. TurS § 18 lg 11 näeb ette, et kui majutusettevõte ei vasta ühegi § 18 lg-s 1 nimetatud liigi kirjeldusele ega seda liiki majutusettevõttele kehtestatud nõuetele, võib ettevõtja kasutada muud sobivat määratlust. Investeeringuobjekt, millele toetust taotletakse, ei vasta puhkemaja, hotelli ega motelli jm kirjeldusele. Muu määratluse alla kuuluvas majutusettevõttes majutusteenuse osutamiseks toetust taotleda ei saa. Toetust ei saa taotleda külaliskorterile ega ka kodumajutusele. Seetõttu ei saa ka aktsepteerida toetatava objektina üksikelamut. Ehitusluba on välja antud üksikelamule kasutusotstarbega üksikelamu. Samas on üksnes esitatud ehitusloa alusel PRIA-l võimalik 2 kindlaks teha, millise investeeringuobjektiga on tegemist ja milline on kavandatava majutusettevõtte liik ning kasutusotstarve. Kui ka puudused hinnapakkumises kõrvaldatakse ja hoonestusõigus abihoone osas seatakse, jääks taotlus ikkagi rahuldamata, kuna investeeringuobjekt ei ole toetatav, sest tegemist on üksikelamuga. Kaebaja taotluse puhul ei olnud tegemist selles esinevate vormiliste puudustega, mille puhul haldusorgan peab esimesel võimalusel andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, vaid puudused olid sisulised. HALDUSKOHTU LAHEND 4. Tartu Halduskohus jättis 27.09.2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei riku vaidlustatud käskkiri kaebaja subjektiivseid õigusi ja on kooskõlas kehtiva õigusega, mille tõttu puudub alus käskkirja tühistamiseks ja vastustajale ettekirjutuse tegemiseks. Halduskohus ei nõustu kaebajaga, et investeeringuobjekt, millele kaebaja toetust taotles, on majutusettevõte, millele meetme raames on võimalik toetust taotleda. Vastustaja on õigustatult märkinud, et kaebaja ei ole haldusmenetluses kordagi avaldanud ega tõendanud, et investeeringuobjekti puhul oleks tegemist hosteliga. Ka kaebaja esindaja kinnitas kohtuistungil, et vastav käsitlus esitati esmakordselt halduskohtule esitatud kaebuses. Vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja on asunud laiendama üksikelamut ja rajama selle juurde abihoonet, mis ei ole kooskõlas meetme eesmärgiga ja seetõttu pole see ka toetatava tegevus. Halduskohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et PRIA-le esitatud taotluses investeeringuobjekti nimetamine surfitaluks ei oma asjas sisulist tähtsust ja investeeringuobjekti oleks tulnud käsitleda hostelina. Kaebaja ei ole haldusmenetluses kordagi osundanud, et tegemist on hosteli rajamisega. Taotlusele lisatud kavandatavate töökohtade nimekirjas on investeeringuobjekti käsitletud veel ka turismitaluna. Samuti ei ole vastustaja pädevuses anda hinnangut sellele, kas üksikelamuna projekteeritud ehitisi on võimalik kasutada ka muul otstarbel, sealhulgas hostelina. Taolise hinnangu andmine on ehitusloa andmise menetluse kaudu kohaliku omavalitsuse, mitte PRIA pädevuses. Määrus nr 20 sätestab, et vastustaja peab taotluse objekti osas lähtuma ehitusloast, mille väljastamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Seega on ehitise kasutusotstarbe tõendamisel lubatavaks tõendiks ehitusluba ja muude tõenditega ega hilisemate selgitustega ei saa sellega seotud asjaolusid tõendada. Tegemist ei olnud ka taoliste puudusega taotluses, mille kõrvaldamiseks pidi vastustaja määrama kaebajale tähtaja. Vastustaja on õigesti märkinud, et tegemist oli sisuliste puudustega taotluses, mis andis vastustajale aluse ELÜPS § 456 lg 2 kohaldamiseks. Vastustajal esines eeltoodud alus taotluse rahuldamata jätmiseks ja haldusmenetluses ei ole eiratud hea halduse tava. Vastustaja on abihoone puhul õigesti kohaldanud
S § 2 lg-d 1 ja
Määrus nr 20 ei nõua taotlejatelt, et investeerimisobjekti määratlemisel lähtutaks rangelt TurS-s kasutatud mõistetest. Kui taotluses kasutatakse majutusettevõtte kohta mõistet, mis ei vasta üks-üheselt TurS-s toodud majutusettevõtete liikidele, on PRIA-l kohustus ise sisuliselt analüüsida, millise majutusettevõtte liigiga on tegemist ja anda taotlejale võimalus esitada selgitusi ning täiendavaid tõendeid. Seega ei tohtinud PRIA ilma planeeritava surfitalu olemust sisuliselt analüüsimata teha järeldust, et investeerimisobjekt ei ole
alusel toetatav tegevus. Kaebaja esitas tõendid, et sisuliselt on investeeringuobjekti näol tegemist hosteliga TurS § 18 lg 5 mõttes, kuid kohus ja vastustaja jätsid nimetatud tõendid menetlusnorme rikkudes tähelepanuta. Investeeringuobjekt vastab sisuliselt hostelile esitatud nõuetele, mida on näha ka ehitusprojekti seletuskirjast ja hoone põhiplaani jooniselt. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et sisuliselt on kaebaja taotluses toodud investeerimisobjekt surfitalu hostel ning on seega
Halduskohus andis ebaõige tähenduse surfitalu hoonele väljastatud ehitusloale ning asus ekslikult seisukohale, nagu tõendaks see, et tegemist pole toetatava objektiga. Halduskohus on asunud tuvastama mitte investeeringuobjekti nõuetekohasust, vaid seda, kas kaebaja tegevus on toetatav või mitte. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-13-06 leidnud, et ehitusluba annab õiguse üksnes ehitamiseks, mitte selle ehitise kasutuselevõtuks ega selles majandustegevuse alustamiseks. Seetõttu on ebaõige halduskohtu järeldus, et ainult ehitusloale märgitud kasutusotstarbega on võimalik tõendada, et projekti järgi ehitatav hoone on kasutatav hostelina. Kasutusloa taotlemisel on võimalik muuta ehitusloale märgitud kasutusotstarvet. Väljastatud ehitusluba tõendab ehitise nõuetekohasust, mitte selle kasutusotstarvet. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kuna tegemist oli sisuliste puudustega, ei pidanud PRIA andma tähtaega nende kõrvaldamiseks. Haldusorgan peab võimaldama kõrvaldada nii vormilisi kui ka sisulisi puudusi juhul, kui objektiivsete asjaolude kohaselt on taotlejal olemas vastav õigus toetust saada. PRIA oleks pidanud andma kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks ning täiendavate tõendite esitamiseks. Kaebaja oleks investeeringuobjekti määratlemise kohta andnud täiendavaid selgitusi ja vajadusel taotlenud uue ehitusloa. Halduskohus asus ebaõigele seisukohale, et maa ja hoonete kasutamiseks on vajalik hoonestusõigus ning rendileping nende kasutamiseks ei ole piisav. Kaebajal on ehitatava hoone alla jääva maaüksuse kasutamiseks olemas Määruse § 3 lg-s 7 nimetatud õiguslik alus. 6. PRIA ei nõustunud apellatsioonkaebusega ja palub jätta see rahuldamata. Asjaolule, et PRIA võiks investeeringuobjekti käsitleda kui hostelit, viitas taotleja esmakordselt alles halduskohtule esitatud kaebuses, väites, et PRIA võiks investeeringuobjekti hoolimata esitatud dokumentidest käsitleda sel moel, et see oleks abikõlblik. Tegemist on siiski muu majutusettevõttega, millele toetust taotleda ei saa.
lg 3 p 5 viitab otseselt sellele, et muu majutusettevõte ei ole investeeringuobjektina toetatav. Toetust ei saa määrata hostelile kui toetust taotleti surfitalu rajamiseks. PRIA-le ei saa panna kohustust analüüsida, millise majutusettevõtte liigiga on tegemist, seda enam, et ehitusloalt kui investeeringuobjekti nõuetekohasust tõendavalt dokumendilt nähtub, et tegemist on üksikelamuga kasutusotstarbega üksikelamu. Millegi muu kui ehitusloa põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, millise kasutusotstarbega investeeringuobjektile toetust taotletakse. Seetõttu ei ole ehitusluba lihtsalt ehitamist lubav ja ehitise nõuetekohasust tõendav dokument. Kaebaja ei ole täitnud nõuet, et kui ehitise kasutusotstarbeks on projekti kohaselt majutus-, toitlustus-, olme,- koolitushoone, siis peab ka ehitusloal olema vastav kasutusotstarve. 4 Toetust ei ole võimalik määrata üksikelamule või surfitalule, lootuses, et seda hakatakse kunagi kasutama hostelina või mõne muu toetatava majutusettevõttena. Kui toetus määratakse hostelile, siis on PRIA-1 õigus nõuda, et seda ka hostelina järelevalveperioodil kasutatakse ja toetuse taotlejal on kohustus seda nõuet täita. Kasutusloa taotlemisel on võimalik küll muuta ehituse kasutusotstarvet, kuid toetuse määramisel ei saa seda eeldada. PRIA ei saa teha järelepärimisi faktide osas, mida taotleja ise on esitanud. Kui taotletakse toetust surfitalule, siis ei saa PRIA teha järelepärimist, saamaks teada, kas tegemist pole siiski hosteli või muu toetatava investeeringuobjektiga taotleja valikul. Taotluse rahuldamata jätmise esmaseks põhjuseks olid hoone kasutusotstarbega seonduvad asjaolud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 27.09.2010 otsus tuleb jätta muutmata ning OÜ Anu Poed apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuse seisukoht ei ole halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Halduskohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ja on õigesti kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et surfitalu rajamine kui selline on igal juhul meetme eesmärgiga kooskõlas olev ning toetatav tegevus. Toetuse määramiseks peab taotlus olema kooskõlas mitte ainult meetme eesmärgiga, vaid ka
sätetega.
S § 18 lõigetes 8, 9 ja 11 nimetatud majutusettevõttes majutusteenuse osutamiseks uue voodikoha rajamiseks ja hoone parendamiseks. TurS § 18 lg 11 näeb ette, et kui majutusettevõte ei vasta ühegi § 18 lg-s 1 nimetatud majutusettevõtte liigi (hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus) kirjeldusele ega seda liiki majutusettevõttele kehtestatud nõuetele, võib ettevõtja kasutada muud sobivat määratlust. Muu määratluse alla kuuluvas majutusettevõttes majutusteenuse osutamiseks aga
alusel toetust taotleda ei saa. Enam ei saa toetust taotleda külaliskorterile ega ka kodumajutusele, mistõttu ei aktsepteerinud vastustaja põhjendatult taotlusele lisatud ja investeeringuobjekti nõuetekohasust tõendama pidanud ehitusluba üksikelamu laiendamiseks, millel ehitise kasutusotstarbeks oli märgitud üksikelamu (tl 23-26).
järgi pidi taotleja esitama PRIA-le vormikohase avalduse, äriplaani ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid.
lg 1 ja lg 4 p 3 järgi oli üheks avalduses ja äriplaanis esitatud andmeid tõendavaks dokumendiks ehitise puhul ka ehitusluba, kui see on EhS kohaselt nõutav. Seega oli ehitusluba
kohaselt investeeringuobjekti nõuetekohasust tõendavaks dokumendiks, mille alusel PRIA sai kindlaks teha kavandatava majutusettevõtte liigi ja kasutusotstarbe. Kui ehitusloale on ehitise kasutamise otstarbeks märgitud üksikelamu, siis omab see toetuse määramise seisukohast olulist tähtsust, sest
kohaselt ei ole millegi muu põhjal PRIA-l võimalik kindlaks teha, millise kasutusotstarbega investeeringuobjektile toetust taotletakse. 9. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et EhS järgi oleks kaebaja pidanud ehitusloa taotlema siis, kui ta kavatses PRIA-le esitatud investeeringutoetuse avalduses märgitud surfitalu hoonet (Tartu vallas, Saadjärve külas, Raudsepa kinnistul asuv elamu) ümber ehitada ja kasutada üksikelamuna ning ka siis, kui ta soovis selle ümber ehitada hosteliks ja seda sellise majutushoonena ka edaspidi kasutada. EhS § 26 lg 1 p-de 3 ja 7 kohaselt tuli taotlejal kohalikule omavalitsusele esitatavas ehitusloa taotluses muuhulgas märkida ka andmed 5 ehitise kasutamise otstarbe ja ehitise oluliste tehniliste andmete kohta ning EhS § 26 lg 2 alusel välja antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2001 määruse nr 66 „Ehitusloa taotluse vorminõuded ja esitamise kord“ lisade alusel olid ehitise olulised tehnilised andmeid oma sisult erinevad olenevalt sellest, kas ehitusluba taotleti elamule või mitteelamule. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.11.2002 määruse nr 10 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ järgi loetakse üksikelamut elamuks ja hostelit mitteelamuks e. lühiajalise majutuse hooneks. Kaebaja taotles toetust majutusettevõttes (surfitalu) majutusteenuse osutamise eesmärgil hoone parendamiseks ning Määruse § 3 lg 3 p 5 välistas toetuse saamise TurS § 18 lg-tes 8, 9 ja 11 määratletud majandusettevõtete, s. o külaliskorteri ja kodumajutuse jaoks. Eeltoodu järgi võisid toetuskõlbuliku investeeringuobjektina TurS mõttes kõne alla tulla hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkemaja ning puhkeküla ja –laager. PRIA-le
lg 4 alusel esitatud ehitusloa kui investeeringuobjekti nõuetekohasust tõendava dokumendi järgi ei olnud aga Raudsepa kinnistul asuva hoone laiendamiseks ja abihoone rajamiseks taotletud ehitusloa väljaandmist hosteli vms. ehitamiseks, laiendamiseks ja kasutamiseks. Ehitusloal nr 5087 on sellesama hoone e. elamu kasutusotstarbeks märgitud üksikelamu ning ka ehitise olulistes tehnilistes andmetes märgitakse ehitise kasutamise otstarbena üksikelamut. Kinnistule püstitatava uue hoone kohta välja antud ehitusloas ja ehitise olulistes tehnilistes andmetes on ka seda majandushoonet nimetatud elamu, talu või kooli majapidamisabihooneks (tl 27-28). Kuna ehitusloa kohaselt on kaebaja poolt PRIA-le esitatud taotluses investeeringuobjektina välja toodud hoone puhul tegemist elamuga, mille kasutusotstarve on üksikelamu ja mis ei ole
kohaselt selline investeeringuobjekt, millele oleks kaebajal olnud õigus investeeringutoetust taotleda, siis on halduskohus õigesti jätnud kaebuse rahuldamata. 10. Väite, et PRIA oleks võinud ise investeeringuobjekti käsitleda kui hostelit (PRIA võiks investeeringuobjekti hoolimata esitatud dokumentidest käsitleda sel moel, et see oleks olnud abikõlbulik), esitas kaebaja esmakordselt halduskohtule esitatud kaebuses. Ringkonnakohus leiab, et
§-de 7 lg 1 ja 8 lg 1 järgi tuleb taotlejal endal esitada dokumendid, mis tõendavad tema poolt avalduses ja äriplaanis esitatud andmete õigsust, s. o ka seda, et avalduses märgitud investeeringuobjekt on selline, millele on
alusel võimalik investeerimistoetust taotleda.
lg 1 järgi kontrollib PRIA vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja, kavandatava tegevuse ja investeeringuobjekti vastavust määruses sätestatud nõuetele.
lg 4 järgi teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele. Seda on PRIA 22.12.2009 käskkirjaga ka teinud, märkides selles muuhulgas, et üksikelamu laiendamine ei ole kooskõlas meetme eesmärgiga ja ei ole seega toetatav tegevus. Määrus nr 20 ega ka ELÜPS ei kohusta PRIA-t käsitlema või tõlgendama taotleja poolt esitatud dokumente taotleja kasuks, s. o selliselt, et avalduse esitaja siiski taotletud toetuse saaks, kuigi esitatud dokumentide alusel tal sellist õigust ei oleks. Ringkonnakohus nõustub siinkohal ka vastustaja seisukohaga, et tema pädevuses ei ole taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimise hetkel anda hinnangut sellele, kas ehitusloa kohaselt üksikelamuna kasutatavat ehitist on kaebajal võimalik tulevikus näiteks kasutada ka mistahes muul otstarbel (hostelina) ja kas kaebaja seda ka reaalselt teha võib. Seetõttu ei ole asjakohased ka kaebaja väited, et ehitusloal märgitud kasutusotstarvet on kaebajal võimalik hiljem kasutusloa saamise menetluses muuta ning kasutusloa väljaandmisega seoses kaotab ehitusluba oma kehtivuse. Tulenevalt
lg-st 1 ja lg 4 p-st 3 pidi PRIA taotluse nõuetekohasuse hindamisel lähtuma avalduse esitaja poolt esitatud ehitusloast. Ehitusloa arvestamata jätmisel jaotaks PRIA investeeringutoetusi ka põhjendamatult ja kergekäeliselt, sest juhul, kui isik ei taotle tulevikus hoonele teistsuguse kasutusotstarbega (hostel) kasutusluba ja ei asu sellist teenust pakkuma, oleks ta saanud toetusraha elamu 6 laiendamiseks või ümberehitamiseks alusetult. Selliselt saadud toetuse tagasinõudmine oleks aga keerukas või üldse võimatu. 11. Ringkonnakohus leiab, et PRIA-le esitatud avalduse lisade hulgas ei ole ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et tegelikult soovis kaebaja Raudsepa kinnistul asuva hoone ümber ehitada hosteliks, nagu ta hilisemas menetluses väidab ja seda ka hostelina kasutada, olenemata ehitusloal märgitud teistsugusest kasutusotstarbest. Seda, et viidatud hoone projekteeriti just hostelina kasutamiseks, ei nähtu ka ehitusprojektist või selle seletuskirjast (tl 16-22), sest ka neis on märgitud, et nn. abihoone kõrval on teise hoone näol tegemist elamuga, et elamu on kavandatud ehitada osaliselt vana maja vundamendile, ning et elumaja on projekti kohaselt jagatud kolmeks põhitsooniks jne. Kaebaja viide sellele, et projekti seletuskirjas on märgitud, et hoone projekteeritakse majutuseks, toitlustuseks, olmeks ja koolituseks sobivaks, ei tähenda ringkonnakohtu arvates, et ainuüksi sellest lausest oleks PRIA pidanud tegema järelduse, et tegemist on hosteliga. TurS § 18 järgi on hostel majutusettevõtte liik ja TurS § 17 lg 1 järgi on majutusettevõte majandusüksus, mille kaudu ettevõtja oma majandus- või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust. Projekti põhiplaanilt nähtuvalt (tl 20) on elamusse planeeritud 4 tuba, saun, pesuruum, WC-d jne. Selline planeering ei ole maal asuva maja kohta erakordne ning ei välista selle elamu kasutamist üksikelamuna üksnes oma tarbeks, nii nagu on kasutusotstarbena märgitud ka ehitusloal. Samuti võiks selline planeering koos viitega majutusele tähendada TurS § 18 lg 9 mõistes kodumajutuse pakkumist, mis aga ei ole
Seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et olenemata ehitusloal märgitust oleks PRIA muude lisatud dokumentide, s. h ehitusprojekti ja selle seletuskirja alusel pidanud aru saama, et avalduses investeeringuna surfitalu hoone ehitamise märkimine tähendas seda, et toetust taotleti ühe hoone hosteliks ümberehitamiseks ja selles edaspidi majutusteenuse osutamiseks. 12. Ringkonnakohus nõustub eeltoodust tulenevalt ka halduskohtu seisukohaga, et PRIA-le esitatud avalduses ja sellele lisatud dokumentides esinenud põhiline ja esmajärjekorras taotluse rahuldamata jätmise aluseks olnud puudus (investeeringuobjekti nõuetekohasust tõendama pidav ehitusluba ei kinnita seda, et tegemist oleks
alusel toetatava valdkonnaga ja investeeringuobjektiga, samuti ei kinnita seda ehitusprojekt ning selle seletuskiri) oli sisuline puudus, mitte ilmne ebatäpsus või vormiline puudus, mida oleks saanud kõrvaldada ka juba üksnes avalduse esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisega või tema selgituste ärakuulamisega enne taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist. Taotleja ärakuulamine ei oleks kõrvaldanud asjaolu, et kohalik omavalitsus ei olnud talle andnud luba hosteli ehitamiseks või olemasoleva elamu hosteliks ehitamiseks, vaid üksnes olemasoleva elamu kui üksikelamu laiendamiseks, s. o vana maja vundamendile elumaja ehitamiseks. Seega puudub alus halduskohtu otsuse tühistamiseks ja asjas uue otsuse tegemiseks ka sel kaebaja poolt välja toodud põhjusel, et PRIA ei andnud talle enne taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist tähtaega taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv ja õigusabikulud) HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Einar Vene Agu Timmi 7 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.