) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Vaidlust ei ole pooltel selles, et abielusuhted ja kooselu on lõppenud 2009.a mais. Augustist 2009.a elab hageja koos lapsega Norra Kuningriigis. Pooled elavad eraldi ja kumbki abikaasadest ei pea käesoleval ajal kooselu taastamist võimalikuks. Hagejal on uus elukaaslane, uuest kooselust on peagi sündimas laps. Kohtu hinnangul on poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud, kuna mõlemad abikaasad ei soovi abielusuhteid ega kooselu taastada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte abielu tuleb kooskõlas
lg 1 lahutada.
lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.
lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
lg 2 alusel on lapse vanemal mh kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.
lg 1 kohaselt hõlmab isikuhooldus mh kohustust last kasvatada, tema järele valvata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.
§-ide 96 ja 97 kohaselt on vanemal 2 Tsiviilasi nr 2-11-25950 kohustus anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. LaKS § 8 nimetab iga lapse sünnipärase õiguse mitte ainult elule ja tervisele, vaid ka arengule ja heaolule. Pooltel puudub vaidlus lapse ühise hooldusõiguse lõpetamises ja kostja on nõus lapse ainuhooldusõiguse üleandmisega emale. Poolte ühine tütar elab koos emaga Norras, õpib Tanangeri Haga Skole 3.klassis. Paldiski Linnavalitsus toetab ühise hooldusõiguse lõpetamist ja lapse ainuhooldusõiguse üleandmist emale. Kõiki väljaselgitatud asjaolusid kogumis hinnates, leiab kohus, et lapse HLP hooldusõigus peaks kuuluma lapse emale, kellega laps alates 2009.a augustist Norra Kuningriigis elab ja kes on hooldusõigust seni ka reaalselt teostanud ning on seejuures lapsele taganud eluks vajalikud elamistingimused, hoolitsuse ja turvalisuse. Kohus selgitab AP, et vastavalt
lg-le 1 kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, võib teine vanem kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult temale üle. Avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist juhul, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja § 164 tulevad menetluskulud abieluasjas jätta kummagi poole enda kanda. TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on kaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Apellatsiooni korras edasikaebamise on pooled välistanud. Katrin Saar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.