2-11-36494/10

2-11-36494 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katrin Saar Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2012.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-36494 Tsiviilasi S M ja MAM avaldus nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks Menetlustoiming Avalduse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja I S M (isikukood XXX, registreeritud elukoht XXX, tegelik elukoht XXX); Avaldaja II MAM (isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isikud: MM M (isikukood XXX, elukoht XXX) ja tema esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Edith Sassian (Advokaadibüroo Edith SASSIAN&Ko, asukoht Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn); Viimsi vald Viimsi Vallavalitsuse kaudu Kohtuistung Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada S M ja MAM avaldus.
3. Anda S M nõusolek üürida ja müüa M M M kuuluvat 1/3 mõttelist osa kinnistust XXX(registri osa nr XXX).
4. Lubada S M lõpetada ennetähtaegselt laenuleping nr XXX Swedbank AS-iga ja kustutada müügihinna arvelt 1/3 osas MM M laenukohustus ning müügist ülejäänud summa kanda MM M kontole.
5. S M tasuda eelnimetatud vara müügist ja/või välja üürimisest saadud MM M kaasomandi osaga võrdne osa rahast (1/3) MM M Estonian (Toronto) Credit Union Ltd arveldusarvele nr XXXXXXXXXX. Menetluskulude jaotus Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA AVALDAJA NÕUE 1 2-11-36494 S M ja MAM taotlevad Harju Maakohtult nõusoleku saamist alaealise MM M nimel oleva vara müügiks, so XXX asuva kinnistu 1/3 mõttelise osa müügiks. Kinnisvara olukord on selle omandamise järgselt 2008.a märkimisväärselt paranenud ning selle läbi on suurenenud ka kinnisvara väärtus. Reaalne müügihind võiks jääda 170 000 kuni 180 000 euro vahele. Kinnisvara müügist saadud raha läheb kinnistuga seotud eluasemelaenu (laenujääk 86 240 eurot) kustutamisele Swedbank AS-is ning sellest ülejäänud summast soovivad avaldajad ajavahemiku jooksul, milleks on aeg pärandi tekkimisest alates kuni selle müügi hetkeni, S M poolt tasutud pärimistunnistusest lähtuvaid ning kinnistuga seotud kulutusi kompenseerida. Pärast eelnimetatud nõuete rahuldamist ülejäänud summast 1/3 soovivad avaldajad kanda MM M Toronto Eesti Ühispanga arvele: XXX Võõrandamine on vajalik seoses alaealise elukoha tõttu väljaspool Eesti Vabariiki ning soovist vabaneda kinnistuga seotud pangalaenust. Viimsi Vallavalitsuse arvamus Avaldaja elab koos uue perega käesoleval ajal püsivalt Kanadas. Kinnistu XXX, omandati pärimise teel ja sellel on kaks omanikku avaldaja (2/3 mõttelist osa) ja tema alaealine tütar MM (1/3 mõttelist osa). Pärandvara tekkis seoses avaldaja endise abikaasa ja MM bioloogilise isa UL surmaga XXX.a. Algselt oli sama kinnisvara 1/3 mõttelise osa pärijaks ka UL teine alaealine tütar S L eelmisest abielust. XXX.a Tallinna notar Kaata Kartau kinnitatud pärandvara jagamise lepingu järgi loobus alaealine S L läbi oma seadusliku esindaja (ema HM) endale kuuluvast osast avaldaja S M kasuks. Pereregistri andmetel on avaldaja elukohana Eestis registreeritud XXX ja samale aadressile, mida avaldaja käesoleva menetluse objektina soovib võõrandada, on elukoht registreeritud ka avaldaja alaealistel lastel MM M ja SM M . 06.05.2010.a abiellus avaldaja MAM . Pereregistri andmetel on MAM alates XXX.a saanud endale ka avaldaja tütre MM täieliku isikuhooldusõiguse ja täieliku varahooldusõiguse. XXX.a sündis avaldajal ja MAM poeg SM M. Avaldaja ja kõik nimetatud pereliikmed elavad avaldaja sõnul alates käesoleva aasta suvest abikaasa vanemate juures Kanadas Torontos. MM õpib XXX kooli esimeses klassis. Abikaasal on töökoht uue meedia spetsialistina ja tema sissetulek käesoleva aasta jaanuarist kuni oktoobrini oli $71,289.
6. Avaldaja enda sissetulek hetkel on vanemahüvitis 2122,14€ ja peretoetused 38,36€. Avaldaja kinnitab, et perel majanduslikke raskusi ei ole, kuid ta otsib Torontos endale erialast tööd hambaarstina, kuna lähiajal neil Eestisse naasta ei ole plaanis. Tuleviku perspektiivis avaldaja seda võimalust ei välista. Avaldaja kinnitab, et tema ega tema pereliikmete omandis hetkel muud kinnisvara, peale taotletava tehingu objektiks oleva kinnistu Viimsis Kasteheina tee 6, Eestis ei ole. 13.05.2010.a Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingu lisast nähtub, et avaldaja ja tema alaealine tütar MM on üle võtnud laenusaaja kohustused panga ees summas 89 924.73 €. Laenusumma tagatiseks on seatud hüpoteek kinnistule nimetusega Kasteheina tee 6, asukohaga Pringi küla, Viimsi vald, Harjumaa. Avaldaja sõnul on ta igakuiseid kohustusi panga ees täitnud tähtaegselt. Avaldaja, olles tutvunud kinnisvara turuhindadega sarnaste objektide võrdlusmeetodil, hinnangul oleks laenu tagatiseks oleva kinnistu kiirmüügi hind täna umbkaudu 127 828 €. Kuna avaldaja väidab, et ta suudab jätkuvalt laenukohustusi Swedbank AS-i ees täita, siis tal kõnesoleva objekti müügiga kiire ei ole. Pigem on ta arvestanud, et rakendades pikemaajalist müügistrateegiat võiks kinnistu müügiga teenida kuni 172 568€. Pärast laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu müüki tänases Eesti kinnisvara turusituatsioonis, laenulepingu lõpetamist, panga ees kõikide kohustuste täitmist ja hüpoteegi kustutamist, jääks avaldaja ja tema alaealise tütre MM käsutada 2 2-11-36494 hinnanguliselt 40 700 € (kiirmüügi korral) kuni 81 700€ (arvestusega, et müügitehinguga on aega ligikaudu üks aasta või rohkem). Kinnistu koosneb 100% elamumaast pindalaga 1153 m
7. Kinnistul paiknevad elamu ja kasvuhoone. Elamu on 2-korruseline puidust välisviimistlusega ja suhteliselt heas korras. Avaldaja sõnul ei olnud majaehitus endise abikaasa surmahetkeks lõpetatud ja siseruumid on osaliselt väljaehitamata. 2008-ndast aastast tänaseni on avaldaja vastavalt võimalustele ehitustöid jätkanud. Emotsionaalsetel põhjustel ei ole ta soovinud elamus püsivalt elada. Elamu ülevaatuse hetkel olid siseruumid korras ja kaasaegselt väljaehitatud, kuid osaliselt on sisetööd lõpetamata. Osa elutube on möbleeritud ja osa tube sisustuseta. Viimsi Vallavalitsus leiab, et avaldaja soov võõrandada pärandvarana omandatud kinnisvara aadressil XXX Viimsi vallas Harjumaal on üldjoontes põhjendatud, kuna ei ole alust arvata, et tehingu tegemine kahjustaks alaealise MM huve ja tehingust saadavaid rahalisi vahendeid ei kasutata tema huvides. Avaldaja on temale ja tütrele kuuluvat kinnisvara hooldanud heaperemehelikult, teinud aastate jooksul lisainvesteeringuid vara väärtuse suurenemise nimel ja täitnud tähtajaliselt varale hüpoteegiga seotud kohustusi. Uskudes avaldaja väidet, et tema ega tema lapsed ei vaja kinnistut oma perele igapäevaseks kasutamiseks ega elamiseks ei ole otstarbekas jätta kinnistul asuv elamu tühjana seisma. On ebamõistlik tasuda tühjalt seisva hoone säilitamiseks vajalikke jooksvaid kulutusi, teha lisakulutusi selle lõpuni väljaehitamiseks ja/või väärtuse suurendamiseks ning samal ajal tasuda varale seatud hüpoteegiga kaasnevaid igakuiseid makseid pangale kuni aastani
8. Kuna kogutud info põhjal võib järeldada, et pärast kinnisvara võõrandamist ja kõikide tehingu objektiks oleva kinnisvaraga seotud nõuete täitmist, ei ole pärast tehingu teostamist järelejäävat raha vaja MM ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, leiab Viimsi Vallavalitsus, et avaldaja peab selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Avaldaja leiab, et alaealise huvide kaitseks oleks mõistlik kohustada avaldajat nõusoleku andmise määruses esitama kohtule ka aruanne selle kohta, kuipalju raha kinnisvara võõrandamisest saadi ning kuhu ja millistel tingimustel see paigutati, sealhulgas kontode numbrid ja kontode omanike andmed. Lapse esindaja arvamus 18.08.2008.a väljastatud seadusjärgse pärimistunnistuse kohaselt olid 24.03.2008.a surnud Urmas L a pärijateks võrdsetes 1/3 mõttelises osas tema abikaasa S L (avaldaja S M), tema tütar MM L (nüüd MM M) ja tütar S L . Pärandvara hulka kuulus kinnistu XXX külas ja erinevad kohustused. Avaldaja kinnitas, et rahalised kohustused, mis on nimetatud pärimistunnistuse punktides 5 ja 6 on tema poolt täielikult tasutud. Alles on kohustus, mis on pärimistunnistuses on märgitud punktides 2 ja
9. 01.06.2010.a sõlmitud pärandvara jagamise lepingu kohaselt võttis S M üle S L a kohustuse Swedbank AS eest ning S M anti üle 1/3 mõttelist osa kinnistust Kasteheina
10. 05.06.2010.a AS-ga Swedbank sõlmitud laenulepingu nr XXX lisa kohaselt võtsid kaaslaenajad S M ja MM L (nüüd M) üle 24.03.2008.a surnud U L a pärijatena U L laenulepingust tulenevad kohustused summas 89 924,73 eurot. S M poolt esitatud panga väljavõttest nähtub, et laenujääk on 86 762,52 eurot ning igakuine makse on 337,55 eurot kuus, võlgnevusi panga ees ei ole. S M andmetel on ta tasunud kõiki laenumakseid ise, MM M puuduvad iseseisvad sissetulekud, lastetoetus on 19,18 eurot kuus. Perekond elab hetkel alaliselt Torontos (Kanadas) ja ilmselt Eestisse elama ei asu. Eestis asuv kinnistu ja sellel asuvat elamut keegi ei kasuta, üürile ei ole seda antud. S M eeldab saada 3 2-11-36494 kinnistu müügist 165 000–175 000 eurot, tasuda AS-le Swedbank laenujääki ja ning jagada ülejäänud raha omanike vahel ära. Materiaalse kindlustunde tagamiseks on lapsele avatud arve Toronto Eesti Ühispangas, millele kogutakse sihtotstarbeliselt raha lapse tulevikus ettetulevate vajaduste tarbeks. Müügist saadud lapse osa rahast soovib avaldaja tasuda MM M kohustust Swedbank AS-i eest (1/3 laenust) ning ülejäänud raha kanda MM arvelduskontole kas Toronto Eesti Ühispangas või AS-is Swedbank ja seejärel paigutada raha RESP (XXX, ehk lapse koolitusfondi). Lapse esindaja hinnangul on väljakujunenud olukorras avaldaja soov müüa Eestis kaasomandis olevat kinnisvara igati otstarbekohane. Kinnisvara müük võib võtta kaua aega. On teada, et hetkeline turu olukord võib muutuda ja võib olla on siis kasulik kinnisvara müügiga venitada ja see välja üürida. Esindaja leiab, et antavat nõusolekut tuleks laiendada ning anda avaldaja täiendav nõusolek lapse vara üürimiseks. Esindaja palub anda avaldajale nõusolek üürida ja müüa MM M kuuluvat 1/3 mõttelist osa kinnistust XXX, registriosa nr XXX, asukohaga XXX ning lubada S Ml lõpetada ennetähtaegselt laenuleping nr XXX AS-iga Swedbank ja kustutada müügihinna arvelt 1/3 osas MM M laenukohustus ning müügist ülejäänud summa kanda MM M kontole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, hinnanud kogutud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et alaealisele kuuluva kinnisvara mõttelise osa võõrandamistehing ei ole lapse huvidega vastuolus. Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 kohaselt lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1-3,5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 187 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust, käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi üleandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, üleandmisele või lõppemisele suunatud nõuet. MM M on kinnistu asukohaga XXX 1/3 mõttelisest osast saanud pärandina oma isalt U L . Eestkostetav eelnimetatud vara ei vaja ning selle ülalpidamise ja hooldamisega tekiksid tal täiendavad kulud. Tulenevalt eelnevast rahuldab kohus avalduse ja annab avaldajale nõusoleku MM M kaasomandis oleva pärandvara osa müümiseks. Kohus nõustub lapse esindaja seisukohaga ning leiab, et on põhjendatud laiendada S M õigusi ning S M tuleb anda luba ka kinnistu üürimiseks ning Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingu nr XXX ennetähtaegseks lõpetamiseks ja MM M laenukohustuse kustutamiseks kinnistu müügihinna arvelt 1/3 osas. Vara müügist ja/või välja üürimisest saadud MM M kaasomandi osaga võrdne osa rahast (1/3) tuleb kanda MM M arveldusarvele. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 4 2-11-36494 Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus alaealise esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Katrin Saar Kohtunik 5