3-08-2346/84

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2011, Tartu Haldusasja number 3-08-2346 Haldusasi OÜ Stellumus kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 20.10.2008 maksuotsuse nr 12-5/307 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. septembri 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev OÜ Stellumus apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja - OÜ Stellumus, esindaja vandeadvokaat Janek Väli Vastustaja - Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus, esindaja Hiie Lekko ja nõustaja Aili Allese RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
3. septembri 2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
4. maini
6. märts 2011 MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 20.10.2008 maksuotsusega nr 12-5/307 kohustati OÜ-d Stellumus (endise nimega OÜ Rekandi S&T) tasuma 1 078 358 krooni käibemaksu ja 1 104 450 krooni tulumaksu. Maksuotsuses leiti, et perioodil 01.01.2006 -30.09.2006 pole OÜ Stellumus ja OÜ Tig Mets vahel tehinguid toimunud.
8. 20.11.2008 esitas OÜ Stellumus Tartu Halduskohtule kaebuse nimetatud maksuotsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt rikkus maksuhaldur oluliselt ärakuulamisõigust ja uurimisprintsiipi, kuna kaebaja esitatud tõendid jäeti hindamata, olemasolevatele tõenditele anti ühekülgne hinnang ja eriarvamuses nimetatud tunnistajad jäeti asjas tähtsust omavates küsimustes üle kuulamata. HALDUSKOHTU LAHEND
9. Tartu Halduskohus jättis
10. septembri 2010 otsusega OÜ Stellumus kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt leidis tuvastamist, et maksupettuse toimepanemises süüdi mõistetud M. Ornefeldt ja K. Kepp olid OÜ Stellumus juhatuse liikme K.U. tuttavad ja tegelesid aktiivselt OÜ Tig Mets majandustegevuse korraldamisega. Seega oleks K.U. kui väidetavalt heauskne ostja maksumenetluses antud seletustes OÜ-ga Tig Mets väidetavalt tehtud tehingute kohta maininud ka M. Ornefeldti ja K. Keppi nime. K.U. tunnistas, et on nimetatud isikutega kohtunud, kuid äri ajanud ei ole. Kaebaja väited ning tunnistajate ütlused ei kinnita tehingute toimumist OÜ Stellumus ja OÜ Tig Mets vahel. Raamatupidaja R.R. väitis, et tema isiklikult maksis kontoris sularaha I.T. ning vahel toimus maksmine muus kohas ja maksjaks oli ka K.U . Juhatuse liige K.U. esitas erinevaid ja kohati vastukäivaid väiteid. Kõigil sularaha üleandmise kohta vormistatud kassa sissetuleku orderitel on raha saajaks märgitud I.T. , kes eitab suhtlemist selle äriühinguga ja võtab omaks vaid selle, et andis allkirjad kolmele tühjale paberile. OÜ Tig Mets nimel tegutsenud M.A. kinnitas, et sellel äriühingul puudus reaalne majandustegevus, dokumendid vormistati I.T. e nimel, kuid tegelikult tegutses K. Kepp. M.A. võttis dokumentidel olevad allkirjad omaks ja märkis, et koostas K. Keppilt saadud andmete alusel arveid ja kirjutas neile alla ning kirjutas alla ka ostjate poolt vormistatud OÜ Tig Mets arvetele. M.A. ei mäletanud, et oleks tegelenud OÜ Tig Mets saematerjali müügiga. Puudub alus kahelda M.A. e seletuste ja ütluste tõepärasuses, sest K. Keppilt on läbiotsimise käigus muuhulgas ära võetud ka OÜ-ga Rekandi S&T ja OÜ-ga Tig Mets seotud dokumente ning on vähe tõenäoline, et isik, kes on fiktiivsete arvete esitamise tõttu kriminaalasjas süüdistatav, võtab omaks teda täiendavalt süüstada võivaid asjaolusid, mida tegelikkuses polegi olnud. Vastuolulised ja tegelikest asjaoludest mittetulenevad on maksumenetluses ka transpordi osas K.U. , V.R. ja U.E. poolt antud seletused. Kohtuistungil väitis U.E. , et andis maksumenetluses valeütlusi, kuid kohtus räägib tõtt ning et K.U. korraldusel teostas ta kaubavedu maksutoimiku tl 341-404 olevate saatelehtede alusel. Olemas on kolm metsamaterjali veoselehte vastavalt 48,85; 40,2 ja 88,45 tihumeetri palgi kohta. Neile märgitud autojuhid U.R. ja K.K. aga sellist metsamaterjali vedu eitavad. K.U. tunnistas maksumenetluses, et üks veoselehtedest on võltsing ning välistatud on ka teiste tõepärasus, sest registreerimisnumbrit XXX XXX kannab Eesti Riikliku Autoregistri andmetel nende vormistamise ajal P.T. kuulunud ja A.T. kasutuses olnud sõiduauto luukpäraga Mazda. Registreerimismärk XXX XX aga on antud H.K. omanduses olevale MAZ haagisele. Kõigile saematerjali kohta vormistatud OÜ Tig Mets saatelehtedele on kantud sõiduki registreerimise number XXX XXX , mis kuulus vaidlustatud tehingute toimumise ajal Riikliku Autoregistrikeskuse andmete kohaselt AS-le Nordea Finance Estonia ja oli K.U. ga seotud OÜ Nelia vastutavas kasutuses. Valdava enamiku OÜ Tig Mets arvele tehtud pangaülekannete puhul pole võimalik tuvastada, millise konkreetse arve eest on vastav rahasumma üle kantud. Kõigi vaidlustatud maksuotsuses kajastatud asjaolude analüüs viitab piisavalt selgelt sellele, et OÜ Stellumus osales teadlikult pettuses, maksuotsuses käsitletud tehingud pole tegelikkuses toimunud ning et OÜ Tig Mets nimel vormistati dokumendid vaid sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse saamiseks. Riigikohus on leidnud, et põhjendatud kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud ning kui ostja täiendavaid tõendeid ei esita, puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus (3-3-1-50-03). 2 OÜ Stellumus ei kõrvaldanud maksumenetluses enda suhtes tekkinud kahtlusi, kuigi need olid talle maksuhalduri koostatud revisjoniaktist teada. Heauskselt käitunud isik oleks maksumenetluses esitanud kõik olemasolevad andmed ja tõendid toimunud tehingute kohta. K.U. aga andis maksumenetluses valeütlusi, mis omakorda kinnitab maksuhalduri veendumust OÜ Stellumus osalemise kohta maksupettuses. Seega pole kaebaja tõendanud õigust teostada OÜ Tig Mets nimel koostatud arvetes kajastatud käibemaksu mahaarvamine ning tema tegutsemine viitab hoopis maksude tasumisest kõrvale hoidmise soovile. Vaidlustatud maksuotsus on piisavalt selge ja põhjendatud ning ei ole olnud takistatud kaebaja poolt tema kaebeõiguse teostamine. Vaidlustatud haldusaktis sisaldub haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Maksuotsusest ja selle aluseks olevast dokumentide kogumikust on näha, et praegu OÜ Stellumus nime kandva äriühingu juhatuse liikmel K.U. l ja raamatupidamisega tegelenud R.R. il võimaldati revisjoni käigus seletusi anda ja dokumente esitada. Samuti sai kaebaja revisjoniakti kohta oma arvamust avaldada ning seejuures on maksuhaldur olnud äärmiselt vastutulelik, sest pikendas kahel korral vastavat tähtaega ja kuulas üle kõik eriarvamuses nimetatud isikud. Lahendis nr 3-3-1-47-06 on Riigikohus leidnud, et tulumaksuseaduse § 51 lg 1 ja 2 p 3 tuleb kohaldada ning maksuhalduri poolt tulumaksu määramine on õige, kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
11. OÜ Stellumus esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
12. septembri 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei osalenud kaebaja maksupettuses ning ei teadnud ega pidanudki teadma, et OÜ Tig Mets ei pruugi olla tegelik müüja. Kohtuotsus osas, kus asutakse seisukohale, et kaebaja osales teadlikult pettuses, on ilmselgelt põhjendamata. Samas jättis kohus hindamata ja tähelepanuta tunnistajate M. Ornfeldti ja K. Keppi ütlused, et reaalne kaup müüja ja ostja vahel liikus ehk tegelikult tehingud toimusid. Nimetatud isikuid maksumenetluse käigus üle ei kuulatud, mistõttu oli halduskohtus oluline käsitleda ja hinnata nende isikute kohtus tunnistajana antud ütlusi. Vaidlustatud maksuotsuses ei olnud üheselt mõistetavalt tuvastatud, mis on otsuse tegemise faktiliseks asjaoluks, mistõttu on ebaselgele ja põhjendamata maksuotsusele raske vastu vaielda. Vaidlustatud maksuotsuses ega kohtuotsuses ei tugineta asjaolule, et saematerjali tegelikult olemas ei olnud, vaid põhjendatakse, et OÜ Stellumus ja OÜ Tig Mets vahel tehinguid ei toimunud. Halduskohus väitis, et OÜ Tig Mets arvete alusel ei ole müüja kaupa (saematerjali) ostjale üle andnud. Maksutoimikus on aga olemas nimetatud kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid ja kauba saatelehed. Maksumenetluses ei olnud vaidluse all asjaolu, et M.A. el oli OÜ Tig Mets esindamiseks notariaalselt tõestatud volikiri. Tunnistajatena kinnitasid kohtus nii M.A. kui ka U.E. , et saatelehtedel ja aktidel (M.A. e puhul) on nende allkirjad. U.E. kinnitas veel, et nende saatelehtede alusel kaup (saematerjal) tõesti liikus. Saatelehtede ja aktide alusel kauba liikumist müüjalt ostjale kinnitasid ka tunnistajatena üle kuulatud K. Kepp ja M. Ornefeldt. Tunnistajatena üle kuulatud U.E. , K. Kepp ja M. Ornefeldt ning vande all üle kuulatud K.U. andsid ütluseid selle kohta, kuidas kauba üleandmine OÜ-lt Tig Mets ostjale, kaebajale, toimus. K.U. selgitas kohtus ka, et kuna tema maksuameti poolt ülekuulamise ajal oli teada, et K. Keppil ja M. Ornefeldtil on maksuametiga probleeme, ei soovinud ta, et tema äriühing nende isikute probleemide pärast samuti maksuameti silmis halba valgusesse satuks. Samuti selgitas tunnistaja U.E. , miks ta maksumenetluses ei julgenud rääkida kogu tõde, vaid tegi seda kohtuistungil tunnistajana, mistõttu on kauba tegelik vedu U.E. poolt tõendatud. 3 U.E. , K. Kepp ja M. Ornefeldt kinnitavad saematerjali liikumist müüjalt ostjale ja nende ütluste usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda, kuna need ei ole vastuolus. Kauba liikumist eitab ainult M.A. , kelle ütlused on ebausaldusväärsed, kuna ta väidab end enamuse asju mitte mäletavat. M.A. e 23.01.2008 ütlustest kriminaalasjas nr 07930000159 nähtub, et maksupettuse teenust pakkusid nad kauba müüjatele (s. t näiteks metsaomanikule) ja kauba ostja ei pruukinud sellisest nö teenusest teadlik olla. Seega võis tõesti olla tegemist olukorraga, kus OÜ Tig Mets ostis kaupa mustalt ja müüs ametlikult, kuid kaebaja ostjana ei olnud ega pidanud olema sellest teadlik. Kaebaja juhatuse liikme K.U. teada oli OÜ Tig Mets näol tegemist Eesti suurimaid metsaja saematerjali töötlejaid varustava äriühinguga. Ta kontrollis OÜ Tig Mets registreeritust äriregistris ja maksukohustuslaste registris, samuti andmeid Krediidiinfos ja üldist tausta. K.U. teadis M.A. t kui pikaaegset saekaatri omanikku ja saematerjaliga tegelejat. Veoselehtedega seonduv väidetav hoolsuskohustus ei tulene seadusest ning halduskohtu poolt on põhjendamatu kaebaja ja OÜ Tig Mets vahel tehingute toimumise või mittetoimumise analüüsimisel ühe väikesemahulise metsamaterjali veo juhtumi asjaolusid ja põhjendusi laiendada kogu ülejäänud pooltevahelisele suhtele. Arusaamatuks jääb, miks puudus halduskohtul alus kahelda M.A. e seletuste ja ütluste tõepärasuses. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks asjaolu, et pangaülekannetes ei olnud märgitud selgitusse arve numbreid, annab aluse kahtlustada kaebajat maksupettuses osalemises.
13. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud. Vastustaja jääb maksu- ja kohtumenetluses esitatud seletuste, väidete ja põhjenduste juurde ning leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vastuväidete kohaselt tuleb K.U. maksumenetluses antud ütluste sisu käsitleda K.U. poolt kaasaaitamiskohustuse rikkumisena. Maksuhaldur teeb maksu määramise otsuse maksumenetluses kogutud tõendite alusel ning maksukohustuslaselt saadav oluline teave mõjutab suuresti maksuotsuses käsitletavate järelduste sisu. Tuvastamist leidis, et M. Ornefeldt ja K. Kepp olid K.U. tuttavad, kuigi maksumenetluses on K.U. seda eitanud. Väites halduskohtus, et tehingute tegemisel suhtles K.U. eelnimetatud isikutega, on tõendatud K.U. poolt maksumenetluses valeütluste andmine. M. Ornefeldti ja K. Keppi halduskohtus antud seletused ei ole usaldusväärsed, kuna tegemist on kuritegeliku ühenduse koosseisus suures ulatuses maksude maksmisest kõrvale hoidmises ja maksukelmuses süüdi mõistetud isikutega, kellelt ei saa eeldada usaldusväärsust ega ütlusi, mis sisuliselt tähendaksid enda süüdi tunnistamist täiendavas kriminaalkorras karistatavas süüteos. U.E. poolt halduskohtus tehingute kohta antud tunnistust ei pea maksuhaldur samuti usaldusväärseks, kuna ta ise tunnistas, et K.U. oli temaga enne kohtusse tulekut rääkimas käinud. Väärad on kaebaja väited M.A. e käitumise kohta. M A. tunnistas halduskohtus, et tegeles paberite vormistamisega. Paberite fiktiivne vormistamine ongi enamasti nn varifirmade põhitegevus. Samuti tunnistas M.A. , et on osalenud maksupettuses ning et OÜ Tig Mets tegeles ka maksupettusega. Nii maksu- kui ka kohtumenetluses tuvastatud asjaolud viitavad sellele, et OÜ Stellumus juhatuse liige teadis, et vaidlusalustel arvetel näidatud müüja ei ole tegelik müüja. Seega oli OÜ Stellumus juhatuse liige teadlik, et väljamaksetel, mida ta teostas, puudus õiguslik alus. Tõendamist on leidnud tehingute mittetoimumine OÜ Stellumus ja OÜ Tig Mets vahel. Seega puudub OÜ-l Stellumus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ning OÜ Tig Mets arvete alusel tehtud väljamaksete puhul on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, mis kuulub maksustamisele tulumaksuga. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 7.09.2010 otsus tuleb jätta muutmata ning OÜ Stellumus apellatsioonkaebus rahuldamata.
15. Sisuliselt on apellatsioonkaebuses väidetud seda, et halduskohus on rajanud oma otsuse asjas olevate tunnistajate maksumenetluses antud ütlustele ja ei ole arvestanud nende poolt halduskohtus antud ütlustega. Kaebaja juhatuse liikme K.U. kohtuistungil antud seletuste kohaselt tundis ta M. Ornefeldti ja K. Keppi alates
16. aastast ning ostis nende firmalt OÜ Tig Mets ka metsamaterjali. Seda, et ta nendest isikutest maksumenetluses ei rääkinud põhjendas ta sellega, et oli teadlik nende suhtes alustatud kriminaaluurimisest ja ei soovinud end nendega siduda. Samas on ta maksumenetluse käigus rääkinud sellest, et ta ajas äri M.A. ega, kuigi ka viimane oli süüdistatav samas kriminaalasjas. Ringkonnakohtu arvates on halduskohus õigesti leidnud, et korrektselt äri ajaval isikul puudub alus anda maksumenetluses ebaõiget ja ebatäielikku informatsiooni toimunud majandustehingute osas. Seega tuleb K.U. ütlustesse suhtuda kriitiliselt ja hinnata neid koos teiste tõenditega. Tunnistaja M.A. on kinnitanud, et OÜ-l Tig Mets puudus reaalne majandustegevus ja et tema tegeles ainult paberite vormistamisega. Tema tunneb küll K.U. , kuid ta ei ole viimasega metsamaterjali müügiga seoses suhelnud. M.A. võttis omaks, et tema koostas K. Kepilt saadud andmete alusel arveid ja kirjutas ka nendele alla. Samuti on ta tunnistanud, et on osalenud maksupettuses. Kuna M.A. on eitanud äritegevust K.U. ga, siis on tema ja K.U. ütlused omavahel vastuolus. Tunnistajad M. Ornefeldt ja K. Kepp kinnitasid kohtuistungil, et on K.U. ga tuttavad ning et nad on OÜ Tig Mets nimel temale metsamaterjali müünud ( I kd tl 225-227). Samas on K. Kepp andnud ütlusi, et 2006-2007 OÜ-t Tig Mets enam ei eksisteerinud. Seega ei oleks OÜ Tig Mets
17. aastal kaebajale metsamaterjali müüa. M. Ornefeldt kinnitas, et kõik kaebajale müüdud kaup osteti ühelt isikult, kelle nime ta ei mäleta, kuid esindajaks oli Aleksandri nimeline isik. Samas kinnitas K. Kepp, et müüdud materjali saadi erinevatest kohtadest. Ringkonnakohus ei pea usutavaks M. Ornefeldti väidet, et ta ei mäleta midagi täpsemalt kauba müüja kohta, kuna kaebajale müüdud kauba kogused olid küllaltki suured. Mõlemad tunnistajad on süüdi tunnistatud maksupettustes ja seega on tegemist isikutega, kelle ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna neil puudub kohustus anda ennast süüstavaid ütlusi. U.E. on maksumenetluses (maksutoimik lk 105-106) kinnitanud, et asus K.U. firmas OÜ Rekandi S&T tööle 01.08.
18. Enne seda ta K.U. ei tundnud ja temale mingeid töid ei ole teostanud. Halduskohtu istungil (I kd tl 252-253) selgitas U.E. , et tema maksumenetluses antud ütlused on enamvähem õiged, kuid samas on hakanud väitma, et ka juba enne on ta K.U. le vedusid teinud. Varem ei julgenud ta sellest rääkida, kuna kartis, et talle tuleb pahandusi. K.U. käis tema juures paar nädalat enne kohtuistungit ja kinnitas, et kui tulevad „mingid jamad“ siis ta klaarib need kõik ära. Ringkonnakohus leiab, et arvestades tunnistaja motiive oma ütluste sisu muutumise kohta tuleb tõepärasemaks lugeda tema poolt maksumenetluses antud ütlusi. Halduskohtus antud ütluste tõepärasuses annab alust kahelda asjaolu, et need on antud pärast jutuajamist K.U. ga ja võivad olla antud viimase juhendite kohaselt. Maksumenetluses üle kuulatud I.T. on kinnitanud (maksutoimik lk 65-82), et tema pole OÜ Tig Mets nimel mingit raha sularaha kviitungite alusel vastu võtnud ja OÜ Rekand S&T nimi on talle võõras. Tema on M.A. ele andnud paar allkirja puhtale paberilehele, kuid allkirjad OÜ Tig Mets nimel sularaha vastuvõtmise kohta ei ole tema omad. Nii R.R. kui ka K.U. kinnitasid, et tema maksis sularahas I.T. . Kuna maksumenetluses kogutud materjalide põhjal oli I.T. e puhul tegemist nn variisikuga, siis puudub põhjus 5 kahelda tema ütluste õigsuses ning tema poolt antud ütlused annavad täiendava aluse kahelda tehingute tegelikus toimumises OÜ Rekand S&T ja OÜ Tig Mets vahel.
19. Halduskohus on õigesti leidnud, et tehingute mittetoimumises kaebaja ja OÜ Tig Mets vahel annab alust kahelda ka asjaolu, et arve nr 747 juurde revisjoni käigus edastatud metsmaterjalide veoselehed ARU31 ja ARU33 sisaldavad valeandmeid, kuna väidetav vedaja K.K. on eitanud veo teostamist. Veoselehe täitjaks on märgitud T.T. , kuid isikukoodiks on märgitud I.T. e isikukood, kes kinnitab, et tema veoselehte täitnud ei ole. Samuti on veoselehel märgitud auto puhul tegemist sõiduautoga Mazda. Ka K.U. kinnitas, et nimetatud veoselehtede puhul on tegemist võltsinguga. Kuigi K.U. esitas 11.07.2008 uue veoselehe ARU31, mis pidi asendama eelmisi veoselehti, siis ka sellel esinenud andmed ei vasta tõele, kuna U. R. kinnitas, et see ei ole tema poolt täidetud ega allkirjastatud ning ta ei ole töötanud OÜ-s Eretalia, kellele kuulub veoselehel märgitud metsaveok. Samas on K.U. esitanud need veoselehed eesmärgil, et tõendada tehingute teostamist kaebaja ja OÜ Tig Mets vahel. Ringkonnakohtu arvates annab ka selline asjaolu kahelda kõigi kaebaja poolt esitatud dokumentide vastavuses tegelikkusele, sest kaebaja juhatuse liige on püüdnud hilisemalt seadustada tehinguid, mis tegelikult aset ei ole leidnud.
20. Ringkonnakohtu arvates kinnitab tehingute mittetoimumist kaebaja ja OÜ Tig Mets vahel ka asjaolu, et OÜ Rekandi S&T on teostanud pidevalt OÜ-le Tig Mets ülekandeid, millel puudub viide alusdokumendile. Samas teiste ülekannete puhul on viited ka arvetele, mille alusel on ülekanded tehtud. OÜ Tig Mets pangakontole laekunud rahalised vahendid võeti sealt välja sularahas või siis kanti teistele sama OÜ arveldusarvetele ja võeti hiljem pangast välja. Samas ei nähtu asja materjalidest, et OÜ Tig Mets arvele laekunud vahendeid oleks kasutatud ettevõtluses. Seega on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et tegelikult ei ole OÜ Tig Mets arvetel märgitud kaupu müünud, vaid tegemist on olnud ainult arvete koostamise ja väljastamisega.
21. Tõendeid kogumis hinnates on tekkinud tõsised kahtlused selles, et arvetel näidatud tehinguid kaebaja ja OÜ Tig Mets vahel ei ole toimunud. Arvestades toimunut pidi ka K.U. olema teadlik sellest, et vaidlustatud arvetel näidatud müüja ei ole tegelik müüja. Seetõttu puudus tal alus teostada väljamakseid ning kaebajale on õigesti maksuotsusega määratud käibemaksu ja tulumaksu tasumise kohustus.
22. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud. Einar Vene Maili Lokk 6 Agu Timmi