KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-127 Haldusasi Vaidl

§ 62lg 4 on erinormiks Ra

KS § 62 lg 3 suhtes, mille tõttu tulnuks ettekirjutus teha kaebajate tööandjate vastu. Käeoleval juhul ei ole ebaõigete andmete esitamine haigekassale toimunud kindlustatud isiku tööandja poolt, vaid on toimunud kaebajate poolt seoses kuriteo toimepanemisega. Seetõttu on vaidlusalused ettekirjutused kooskõlas kehtiva objektiivse õigusega ning esitatud õigete isikute vastu. Vaidlusalused ettekirjutused on vajalikul määral motiveeritud ja seetõttu kontrollitavad. Vaidlustatud ettekirjutustes on käsitletud ainult fiktiivselt deklareeritud sotsiaalmaksuga seonduvat, mille tõttu ei ole ettekirjutused vastuolus kehtiva õigusega. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-st 58 ja riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 3 lg 3 p-st 1 tulenevalt ei kuulu ettekirjutused tühistamisele motiivil, et nad ei sisalda tagasinõutava summa arvutuskäiku, sest see ei ole mõjutanud asja otsustamist. Vaidlusalused ettekirjutused ei tugine ainult kriminaalasjas tehtud kohtuotsusele, vaid ka teistele asjas kogutud tõenditele nagu töövõimetuslehed ja sotsiaalmaksu andmebaasi andmed. Vastustaja on lähtunud kriminaalmenetluses tuvastatud faktilistest asjaoludest, mitte kohtute hinnangust kaebajate poolt toimepandu õigusvastaseks lugemisel. Vastustaja on õigustatult lugenud kriminaalmenetluses tuvastatud faktilised asjaolud haldusmenetlusele siduvalt tuvastatuks. Ettekirjutusi ei muuda õigusvastaseks ka kaebajate poolt kohtuistungil osundatud asjaolu, et Maksu-ja Tolliamet on väidetavalt algatanud asjaga seotud juriidiliste isikute vastu maksumenetluse. Väidetavast maksumenetlusest juriidiliste isikute ja riigi vahel tulenevad õigussuhted ei muuda kaebajate ja haigekassa vahelistest õigussuhetest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Kaebajad ei ole halduskohtule esitanud selliseid uusi tõendeid või tõendite väljanõudmise taotlusi, mis annaksid halduskohtule aluse kriminaalmenetluse raames faktiliste asjaolude suhtes tehtud järelduste ümberhindamiseks. Vastustaja ei ole käesolevas asjas eiranud hea halduse tava seonduvalt selgitamis- või ärakuulamiskohustusega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kalju Tulluse ja Karin Tulluse apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega esitatud kaebused rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis Tartu Halduskohus ebaõigesti rahuldamata kaebajate taotlused täiendavate tõendite väljanõudmiseks, võttes sellega kaebajatelt võimaluse tõendada oma väiteid töötamise ning töötasu saamise kohta. Halduskohtu käitumine oli kaebajate suhtes kogu menetluse vältel eelarvamuslik ning Tartu Halduskohus on eiranud uurimisprintsiipi. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Haigekassa ettekirjutused oleks pidanud RaKS § 62 lg 4 kohaselt olema suunatud valeandmeid esitanud isikute, s.o tööandjate vastu. Vaidlustatud ettekirjutustest ei selgu, missugusel alusel loeb haigekassa kaebajatele ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamaksmise täies mahus alusetuks. Kaebajad olid kindlustatud lisaks 2 kriminaalasjas kajastatud äriühingutele ka teiste tööandjate poolt ning nende töösuhete alusel on avaldajatel õigus ka töövõimetushüvitusele. Ettekirjutuse koostamisel oleks tulnud jätta tagasinõutavate summade hulgast välja summad, milliseid kaebajatel oli õigus saada kelmusega mitteseotud firmadest saadud töötasu alusel (Kalju Tullusel OÜ-st Gentle, Karin Tullusel AS-lt Samelin). Haigekassa ei tohi tugineda üksnes kriminaalkohtu otsustele, vaid peab võtma arvesse ka teisi tõendeid. Kaebajad on võimelised tõendama, et nad kelmusega seotud ettevõtetes siiski töötasid ning selle eest töötasu said. Ettekirjutuse koostamisel tuleb tagasinõutavast summast täiendavalt jätta välja summad, milliste väljamaksmise aluseks olnud sotsiaalmaksuga maksustatavaid laekumisi kaebajad suudavad haldusmenetluses tõendada. Eesti Vabariik taotleb töötajatelt ajutise töövõimetushüvitiste tagastamist alusetult, nõudes samaaegselt täitemenetluses tööandjatelt maksuvõla tasumist. Riigil ei ole alust käsitleda kelmusena OÜ Ilseme poolt arvestatud töötasusid. Nimetatud summadelt tasuti sotsiaalmaksu varasemast perioodist pärineva käibemaksu ettemaksu arvel. Olukorras, kus riigi väitel on töötasud ning nendelt kinnipeetud sotsiaalmaksud fiktiivsed, tuleks ennistada osaühingu käibemaksu ettemaks ja tagastada see ettevõtjale. Ei ole seaduslik võtta äriühingult tasaarvelduse kaudu ära käibemaksu tagasinõudeõigus, samas tunnistades tasaarvelduste kaudu tasutud sotsiaalmaksud fiktiivseks ja lubamatuks. Vaidlustatud ettekirjutused ei vasta haldusaktile esitatud nõudmistele, kuna kaebajatele ei antud võimalust esitada omapoolseid vastuväiteid ning ettekirjutused ei sisalda tagasinõutavate rahasummade täpset arvutuskäiku.
2. Eesti Haigekassa palub vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt ei ole halduskohus rikkunud menetlusnorme. Halduskohus on põhjendanud, et kaebajad ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis annaksid halduskohtule aluse ümber hinnata kriminaalmenetluses faktiliste asjaolude suhtes tehtud järeldusi. Vastuseks haigekassa päringule esitatud Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt ei toimu OÜ Ilseme, OÜ Tartu Üldehitus ja MTÜ Ehituskogemuste Klubi suhtes maksuvõla sissenõudmise menetlust. Samas ei ole kohtuvaidluse esemeks maksuvõla olemasolu või selle puudumine. Haigekassa on teinud ettekirjutused õigel alusel ja õigetele isikutele. Halduskohus on asunud õigesti seisukohale,

§ 62lg 4 ei ole erinormiks Ra

KS § 62 lg 3 suhtes. Haigekassa on ettekirjutuse tegemisel arvestanud ainult Kalju Tulluse ja Karin Tulluse poolt fiktiivselt deklareeritud tulu. Halduskohus tuvastas, et Kalju Tulluse poolt OÜ-st Gentle ja Karin Tulluse poolt AS-st Samelin saadud töötasu alusel arvutatud hüvitist haigekassa ettekirjutustega tagasi ei nõua. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 05.05.2010 otsus tuleb jätta muutmata ning Kalju Tulluse ja Karin Tulluse apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuse seisukoht ei ole halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Halduskohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ja on õigesti kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on alusetu. HKMS § 34 lg 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 3
2. Kaebajad koos T.T. ja S.J. a on tunnistatud Tartu Maakohtu 13.10.2008 otsusega (jõustunud) kriminaalasjas nr 1-08-3588 süüdi KarS § 209 järgi selles, et eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu lõid nad Maksu- ja Tolliametile valeandmeid esitades Eesti Haigekassa töötajates ebaõige ettekujutuse T.T. le, Kalju Tullusele ja Karin Tullusele makstud töötasust ja sellelt tasutud sotsiaalmaksust. Selleks deklareerisid S.J. ja Kalju Tullus aastatel 2005-2007 mitmetel maksustamisperioodidel erinevate juriidiliste isikute tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides ka Kalju Tullusele ja Karin Tullusele sellise töötasu maksmist, mida neile tegelikult ei makstud. Samuti deklareeriti sellelt töötasult arvestatud sotsiaalmaksu. Lähtudes maksudeklaratsioonides kajastatud valeandmetest maksis Eesti Haigekassa kriminaalasjas süüdistatavatena märgitud isikute poolt esitatud töövõimetuslehtede alusel teiste hulgas ka Kalju Tullusele ja Karin Tullusele alusetult välja ajutise töövõimetuse hüvitisi. Maakohus leidis kriminaalasjas kogutud tõendite baasil samuti, et Kalju Tullus ja Karin Tullus süüdistuses nimetatud lepingute alusel tegelikult tööd ei teinud ja tasu ei saanud. Samuti tuvastas maakohus, et juriidilised isikud, kellega Kalju Tullus ja Karin Tullus näilikud töölepingud sõlmisid, ei ole maksnud ei sotsiaal- ega tulumaksu. Süüdistuses nimetatud juriidiliste isikute tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides valeandmete esitamisega viisid Kalju Tullus ja Karin Tullus Eesti Haigekassa töötajad eksimusse, mille tagajärjel toimus töövõimetushüvitiste alusetu väljamaksmine.
3. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et haigekassa on lugenud kaebajatele ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmise alusetuks täies mahus. Haigekassa on kaebajatelt ettekirjutusega tagasinõutava summa näol võtnud arvesse ainult fiktiivselt deklareeritud sotsiaalmaksu. Kuna tõendamist on leidnud, et kaebajatel oli kehtiv töösuhe OÜ-ga Gentle ja nad omasid ka ravikindlustust, siis sealt saadud ajutise töövõimetuse hüvitist tagasi ei nõuta. Riigikohtu 30.11.2009 otsuse nr 3-1-1-101-09 p-s 10 on märgitud, et tulenevalt kaebajate poolt Eesti Haigekassale valeandmete esitamisest maksis Eesti Haigekassa alusetult neile 1 190 033 krooni. Sama otsuse p-s 11 on märgitud, et haigekassa võib RaKS § 62 alusel alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta teha kindlustatud isikule (sh kaebajatele) ettekirjutuse ja nõuda kindlustatud isikule alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi, samuti anda ettekirjutuse sundtäitmiseks. Eesti Haigekassa ongi 08.12.2009 teinud kaebajatele ettekirjutuse tasuda neile alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitis kokku summas 1 190 033 krooni (sh Kalju Tullus 521 340 krooni ja Karin Tullus 105 130 krooni) 5 päeva jooksul Eesti Haigekassa kontole.
4. Põhjendatud ei ole kaebajate väide, et halduskohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata kaebajate taotlused täiendavate tõendite väljanõudmiseks, võttes kaebajatelt võimaluse tõendada oma väiteid töötamise ning töötasu saamise kohta ja on seega rikkunud uurimisprintsiipi. Halduskohus on oma otsuses põhjendanud, et kaebajad ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis annaksid aluse ümber hinnata kriminaalmenetluses faktiliste asjaolude suhtes tehtud järeldusi. Kriminaalasjas tehtud otsuse kohaselt on tõendamist leidnud, et süüdistuses nimetatud juriidiliste isikute tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides valeandmete esitamisega viisid süüdistatavad Eesti Haigekassa töötajad eksimusse, mille tagajärjel toimus töövõimetushüvitiste alusetu väljamaksmine ja kaebajad said varalist kasu. Lähtudes eeltoodust ei ole kohus rikkunud uurimisprintsiipi, kuna kriminaalmenetluses on eelnevalt käsitletud kõiki asjasse puutuvaid olulisi faktilisi asjaolusid ja nendest on tehtud vastavad järeldused. 4
5. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate väitega,

§ 62lg 4 on erinormiks Ra

KS § 62 lg 3 suhtes, mille tõttu tulnuks ettekirjutus teha kaebajate tööandjate vastu. Ringkonnakohus jagab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohta, et käesoleval juhul ei ole ebaõigete andmete esitamine haigekassale toimunud kindlustatud isiku tööandja poolt RaKS § 62 lg 4 kohaselt, vaid hoopis kaebajate poolt kuriteo toimepanemisega, kuna kaebajad esitasid Maksu- ja Tolliametile valeandmeid. Seetõttu on vaidlusalused ettekirjutused kooskõlas kehtiva objektiivse õigusega ning esitatud õigete isikute vastu. Vastavalt HMS §-st 58 ja RVastS § 3 lõike 3 punktist 1 tulenevalt ei kuulu ettekirjutused tühistamisele ka motiivil, et nad ei sisalda tagasinõutava summa arvutuskäiku, sest see ei ole mõjutanud asja sisulist otsustamist ja tagasinõutava summa suurus tuleneb ka kriminaalasjas tehtud ja jõustunud kohtuotsusest. 11. Maksu-ja Tolliameti vastuse kohaselt ei toimu OÜ Ilseme, OÜ Tartu Ehitus ja MTÜ Ehituskogemuste Klubi suhtes maksuvõla sissenõudmise menetlust. Seega on kaebajate sellekohane väide ekslik. Maksuvõla olemasolu või selle puudumine ei ole käesoleva kohtuvaidluse esemeks ja ei oma asja sisulise lahendamise juures tähtsust. Ringkonnakohtu arvates ei ole ka asjakohased apellantide poolt esitatud tõendid- pdfväljatrükid Maksu-ja Tolliameti andmebaasist, ringkonnakohtu määrus kriminaalasjas ja pangakonto väljavõtted. Tartu Ringkonnakohtu 15.12.2010 määrus kriminaalasjas nr 1-08-8785 ei ole kuidagi seotud antud haldusasja materjalidega. Ringkonnakohus leiab, et ka kaebajate poolt esitatud dokumentaalsed tõendid ei oma asja lahendamisel sisulist tähtsust. Asjaolu, et kaebajatele on mingi osa väljamaksetest tehtud seaduspäraselt, ei lükka ümber halduskohtu otsust selles osas, et ettekirjutuses toodud summas on väljamaksed toimunud seadust rikkudes. Kaebajate käest nõutakse tagasi enammakstud hüvitisi. Eeltoodust nähtuvalt on halduskohus arvestanud ja hinnanud kõiki kogutud materjale ning analüüsinud ka kaebaja poolt esitatud uusi väiteid. Einar Vene Maili Lokk 5 Agu Timmi