MS § 440 lg 1 järgi ei pea kohus otsust põhjendama hagiks õigeksvõtu osas. Kostja võttis oma vastuses hagi põhinõude osas õigeks ning on menetluse käigus tasunud ära põhinõude.
lg 8 järgi on hageja õigustatud otsustama nõuete täitmise järjekorra, kusjuures esmajoones on tal õigus kohustuse täitmise korral lugeda tasutuks intressid sh viitusintressid ning seejärel põhinõue. Kohus leiab, et hageja on põhjendatult arvestanud kostja poolt menetluse käigus tasutud summad esmalt viivise katteks ja seejärel põhinõude kattes.
lg 1 järgi on kohus õigustatud vähendama viivist, kui see on ebamõistlikult suur. Hageja on hagiavalduse esitamisel ise vähendanud viivist põhinõudeni. Kohus leiab, et põhinõuet ületav viivis oleks vastuolus hea usu põhimõttega, kuid hageja nõutud viivis on põhinõudest väiksem. Kohus ei saa vähendada viivist alla seadusega sätestatud määra. Hageja ja kostja on lepingus kokku leppinud viivise määras 0,02 % päevas, mis vastab seadusega sätestatud viivise suurusele. Seega ei saa kohus viivist enam rohkem vähendada. Kostjalt tuleb
MS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda ning TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 63,91 eurot ning hageja esindajatasu 63,91 eurot. TsMS § 445 järgi võib kohus määrata ära otsuse täitmise korra ja tähtaja. Kohtuotsus tuleb täita kostjal osamaksetena 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse täitmise korra määramisel arvestab kohus hageja nõusolekut kohtuotsuse ositi täitmisega ning kostja varalist seisu. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.