KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1040 Haldusasi Jaan Põldmaa kaebus Viru Vangla 01.10.2009 käskkirja nr 6.-3/2284-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- novembri 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Viru Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Jaan Põldmaa Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON
- Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus.
- Tühistada Tartu Halduskohtu
- novembri 2010 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta rahuldamata Jaan Põldmaa kaebus Viru Vangla
- oktoobri 2009 käskkirja nr 6.-3/2284-D tühistamiseks.
- Apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta Viru Vangla enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Viru Vangla 01.10.2009 käskkirjaga nr 6.-3/2284-D karistati kinnipeetavat Jaan Põldmaad vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-des 1 ja 3 ning Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest ühe lühiajalise kokkusaamise keelamisega. Rikkumine seisnes selles, et kinnipeetav ei teavitanud vanglateenistuse ametnikke asjaolust, et temale väljastatud televiisor asus alates 16.09.2009 võõras kambris ja tema kambris nr 8204 asus hoopis teisele kinnipeetavale kuuluv teler, kuigi asjade vahetamine kinnipeetavate vahel on keelatud. Nimetatu selgus 17.09.2009 toimunud läbiotsimise ajal. 14.10.2009 esitas J. Põldmaa Viru Vangla käskkirja nr 6.-3/2284-D peale vaide. Viru Vangla direktori 24.03.2010 vaideotsusega nr 6-25/705-1 jäeti J. Põldmaa vaie rahuldamata.
- 15.04.2010 saabus Tartu Halduskohtule J. Põldmaa kaebus Viru Vangla 01.10.2009 käskkirja nr 6.-3/2284-D tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei olnud J. Põldmaa teadlik telerite vahetusest ja sai sellest teada alles pärast kambri uste sulgemist 16.09.2009 kambrikaaslase käest. Kaebajal on õigus mitte teatada vanglateenistujatele vangla reeglite rikkumisest (televiisorite vahetus), kui selline tegevus võib kaasa tuua füüsilise vägivalla tema enda suhtes või ähvarduse vägivalda kasutada. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus rahuldas
- novembri 2010 otsusega J. Põldmaa kaebuse ja tühistas Viru Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 01.10.2009 käskkirja nr 6.-3/2284-D. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel arvestatud kõiki olulisi asjaolusid, mis võisid asja läbivaatamise tulemust mõjutada. Kaebaja selgituste kohaselt ei olnud tal võimalik vanglaametnikke telerite vahetusest teavitada, kuna just temapoolne teavitamine oleks ohustanud vangla julgeolekut ja sisekorda. Teiste kinnipeetavate peale kaevates oleks seadnud kaebaja ohtu oma tervise ja julgeoleku. Vaidlustatavas käskkirjas puudub põhjendus, kuidas kaebaja poolt televiisorite vahetusest mitteteavitamine ohustas vangla julgeolekut, arvestades kaebaja osa televiisorite vahetuses ja telerite vahetuses oleku ajavahemikku. Distsiplinaarkaristuse määramise otsuses ei ole analüüsitud kaebajale tekkida võivaid tagajärgi, mida võis tekitada J. Põldmaa poolt kohene vanglaametnike teavitamine televiisorite vahetusest. Asjaolu, et J. Põldmaa ei osundanud oma seletustes tema enda julgeoleku võimalikule ohustamisele ei tähenda, et distsiplinaarmenetluse käigus ei oleks tulnud ka sellise asjaoluga arvestada. J. Põldmaa tõi vanglale esitatud vaides välja põhjendused enda julgeoleku võimalikust ohtu seadmisest ja sellest, et tema karistamise puhul ei olnud tegemist võrdse kohtlemisega. Kaebaja põhjendused oma julgeoleku ohtu seadmisest on arvestatavad ja vangla oleks pidanud neid distsiplinaarmenetluses arvesse võtma. Vastustaja kohtles kaebajat ebavõrdselt, kuna ei karistanud seda kinnipeetavat, kelle tahtel tegelikult telerite vahetus toimus ja kes televiisorid vahetas. Viru Vangla kodukorra p 8.2.7 kohaselt ei tohtinud kehtestatud korda rikkudes võõrandada või teiste kasutusse anda isiklikuks tarbimiseks olevaid esemeid, tooteid, asju või aineid, samuti neid teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks. Kuna vaidlusaluse distsiplinaarüleastumise ajal puudus Viru Vanglas asjade teiste isikute kasutusse andmise kord, ei olnud sellise korra rikkumise eest võimalik ka kedagi distsiplinaarkorras karistada. Seetõttu ei saanud ka asja teisele isikule ajutisse kasutusse andmisest vanglaametniku mitteteavitamine olla distsiplinaarüleastumine. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- novembri 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas halduskohus ebaõigesti tõendeid, millega rikkus oluliselt kohtumenetluse normi ja kohaldas ebaõigesti ka materiaalõiguse normi. Halduskohus jättis tähelepanuta vastustaja selgitused ja vaidlusaluse käskkirja põhjendused selle kohta, et kinnipeetavate omavaheline asjade vahetamine tekitab võlasuhteid, mis 2 võivad viia tülideni või füüsiliste konfliktideni, mis on vangla sisekorra ja julgeoleku seisukohalt väga ohtlik. Oluline on lubamatu vahetuse toimumine, mitte selle kestvus. Asjade vahetamine ei pruugi alati toimuda kahe kinni peetava isiku vabal tahtel, vaid vahetamisest huvitatud isik võib teist kinni peetavat isikut mõjutada, s.h ka ähvardustega. Välistada ei saa, et esemete vahetust kasutatakse sinna keelatud esemete või ainete peitmiseks. Seega on esemete vahetamine vangla julgeolekut tõsiselt ohustav tegu. Distsiplinaarmenetluses ei olnud võimalik kaaluda J. Põldmaale teavitamiskohustuse täitmisega kaasnevaid võimalikke tagajärgi, kuna alles vaidemenetluses väitis J. Põldmaa esmakordselt, et ta ei täitnud teavitamiskohustust seetõttu, et kartis oma julgeoleku pärast. Seega on pigem tegemist otsitud väitega, et vabaneda vastutusest. Samuti ei pidanud kaebaja teavitama vanglaametnikke televiisori vahetusest teiste kinnipeetavate juuresolekul, vaid oleks saanud taotleda vanglaametniku vastuvõttu või esitada kirjaliku teate. Usutav ei ole, et kaebajal ei olnud kuni televiisori kambrist äravõtmiseni kordagi võimalust vanglaametnike poole pöördumiseks. Halduskohus ei ole arvestanud vangla selgitust, et televiisorid vahetanud isikut ei karistatud seetõttu, et ta vabanes enne distsiplinaarmenetluse lõppu. Asjaolu, et televiisorid vahetanud isikut ei karistatud, ei saa mõjutada kaebajale distsiplinaarkaristuse määramist. Halduskohus on ebaõigesti viidanud Viru Vangla kodukorra p-le 8.2.
- Kaebajat ei karistatud nimetatud kodukorra punkti rikkumise eest, vaid teavitamiskohustuse rikkumise eest. Asjaolu, et vangla ei olnud kehtestanud eraldi korda esemete teiste kinnipeetavate kasutusse andmiseks, ei muuda televiisorite vahetamist õiguspäraseks.
- J. Põldmaa Viru Vangla apellatsioonkaebusele sisulist vastust ei esitanud märkides vaid, et tal ei ole pretensioone. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- novembri 2010 otsus tuleb tühistada ning Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab rahuldamata J. Põldmaa kaebuse Viru Vangla
- oktoobri 2009 käskkirja nr 6.-3/2284-D tühistamiseks.
- Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu otsuses toodud põhjendusega, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel ei arvestatud kõiki olulisi asjaolusid, ei analüüsitud kaebajale televiisorite vahetamise teatamisest tekkida võivaid tagajärgi ja koheldi kaebajat ebavõrdselt, kuna ei karistanud seda kinnipeetavat, kelle tahtel telerite vahetus toimus. Samuti ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud viide Viru Vangla kodukorra p-le 8.2.7 ja väide, et kuna Viru Vanglas ei olnud tegelikult kehtestatud asjade teiste isikute kasutusse andmise korda, ei saanud ka vanglaametnike mitteteavitamine asja teisele isikule ajutisse kasutusse andmisest olla distsiplinaarüleastumine.
- VangS § 67 p-de 1 ja 3 järgi on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja teatama viivitamatult vanglateenistuse ametnikule kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda ning teise isiku elu ja tervist. Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud täitma VangS, VSkE, Kodukorda ja muid õigusakte. J. Põldmaad karistati vaidlusalusest käskkirjast nähtuvalt selle eest, et kinnipeetav ei teavitanud vanglateenistuse ametnikke asjaolust, et temale väljastatud televiisor asus alates 16.09.2009 võõras kambris ja tema kambris nr 8204 asus hoopis teisele kinnipeetavale kuuluv teler, kuigi asjade vahetamine kinnipeetavate vahel on keelatud ja selline tegevus ohustab ka vangla sisekorda ja julgeolekut. See, et kinnipeetavad on kambrites olnud televiisorid ära vahetanud, selgus alles 17.09.2009 toimunud läbiotsimise ajal. 3
- Ringkonnakohus nõustub Viru Vangla seisukohaga, et kinnipeetavate omavaheline asjade vahetamine tekitab kinnipeetavate vahel võlasuhteid, mis võivad viia nende omavaheliste tülideni ja ka füüsiliste konfliktideni, mis on vangla sisekorra ja julgeoleku seisukohalt väga ohtlik. Samuti ei saa välistada, et eseme vahetust kasutatakse selleks, et peita sinna keelatud esemeid või aineid ja neid sel viisil levitada. Seega on kinnipeetavatele kuuluvate esemete vahetamine vangla julgeolekut ja sisekorda selgelt ohustav tegu ning selle hindamisel ei ole oluline, kui lühiajaline on asjade vahetus olnud, vaid oluline on asjade vahetuse kui sellise toimumine üldse. J. Põldmaale distsiplinaarkaristuse määramisel on nii karistuse määramise käskkirjas kui ka distsiplinaarmenetluse protokollis selgitatud, et kuna asjade vahetamine soodustab kinnipeetavate omavaheliste konfliktide tekkimist, siis oli vangla arvates tegemist asjaoluga, millest J. Põldmaa oli kohustatud teatama vastavalt VangS § 67 p-le 3 ja Viru Vangla kodukorra punktile 8.1.
- 24.09.2009 distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus antud seletustes ei ole kaebaja omapoolset rikkumist eitanud, vaid on märkinud, et televiisorid vahetas ära tema kambrikaaslane ilma kaebajalt luba küsimata ja ta sai sellest teada 16.09.2009 õhtul pärast kambriuste sulgemist, kuid ei hakanud asjade vahetusest kedagi teavitama, sest kambrikaaslane lubas, et järgmisel hommikul vahetab ta televiisorid tagasi (tl 51-52). Kuna J. Põldmaa ei täitnud oma teavitamiskohustust, kuigi ta teadis sellise kohustuse olemasolust, ja ka sellest, et kinnipeetavad ei tohi omavahel asju vahetada, on teda õigesti ja põhjendatult karistatud VangS ja Viru Vangla kodukorra vastavate sätete järgi.
- Halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt vaidlustas J. Põldmaa vangla 01.10.2009 käskkirja põhjusel, et kaebaja arvates oli tal õigus mitte teatada vanglaametnikele toimunud televiisorite vahetusest, kuna selline tegevus võis kaasa tuua füüsilise vägivalla kaebaja enda suhtes või ähvarduse vägivalda kasutada. Kuigi distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus ja kaebajale karistuse määramisel ei ole eraldi kaalutud J. Põldmaale teavitamiskohustuse täitmisega kaasnevaid võimalikke tagajärgi, ei anna see siiski alust vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks, sest distsiplinaarasja materjalidest nähtuvalt ei viidanud J. Põldmaa ega ka ükski teine menetluse käigus omapoolse seletuse esitanud kinnipeetav sellele, et kaebaja ei täitnud oma teavitamiskohustust seetõttu, et kartis enda julgeoleku pärast. Kuigi VangS § 67 p-s 3 sätestatud kohustuse täitmisel on kinnipeetaval õigus arvestada enda elule ja tervisele kaasneda võivate tagajärgedega ja hoiduda oma isikliku julgeoleku seadmisest ebaproportsionaalsesse ohtu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2006 otsus haldusasjas nr 3-06-359), ei ole see käskkirja tühistamise aluseks, kuna väite teavitamiskohustuse täitmisega enda julgeoleku võimalikust ohtuseadmisest esitas J. Põldmaa esmakordselt alles vaidemenetluses. Distsiplinaarmenetluses kaebaja selliseid asjaolusid esile ei toonud, kuigi ta kuulati ära ka selles menetluses ja talle anti võimalus esitada juhtunu kohta omapoolsed selgitused ning talle tutvustati 29.09.2009 distsiplinaarmenetluse protokolli, millest nähtus ka süüteo kirjeldus ja ettepanek karistuse liigi ja määra kohta. Distsiplinaarmenetluse protokollile kaebaja mingeid omapoolseid vastuväiteid või selgitusi ei esitanud. 24.03.2010 vaideotsust ei ole kaebaja vaidlustanud. Analoogses asjas 14.12.2009 tehtud otsuses (haldusasi nr 3-08-2310) on Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et juhul, kui kinnipeetav ei ole distsiplinaarmenetluses esile toonud asjaolusid võimaliku ohu kohta oma elule ja tervisele, mis oleks kaasnenud VangS § 67 p-s 3 sätestatud kohustuse täitmisega, ei saa VangS § 67 p 3 rikkumise eest kinnipeetavale koostatud karistuse määramise käskkirja pidada õigusvastaseks põhjendusel, et see ei sisalda kaalutlusi ja põhjendusi ohu osas kinnipeetava julgeolekule. Tartu Ringkonnakohtul puudub alus asuda selles küsimuses teistsugusele seisukohale. 4
- Ringkonnakohus ei nõustu ka esitatud kaebusest nähtuva seisukohaga, et juhul, kui kaebaja tunnetab teavitamiskohustusega seoses ohu tekkimist enda julgeolekule, puudub tal üldse kohustus VangS § 67 p-st 3 tulenevalt teavitamiskohustust täita. VangS § 67 sätestab otsesõnu kinnipeetava kohustused ja selle p-st 3 tuleneb, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud teatama viivitamatult vanglateenistuse ametnikule kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda ning teise isiku elu ja tervist. Ka eelpool märgitud Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2006 otsuses on VangS § 67 p 3 tõlgendatud selliselt, et kinnipeetav peab seda kohustust täitma, kuid kinnipeetaval on õigus selle kohustuse täitmisel arvestada enda elule ja tervisele kaasneda võivate tagajärgedega ja hoiduda oma isikliku julgeoleku seadmisest ebaproportsionaalsesse ohtu, s.o võimalikust julgeolekuohust tuleb vanglateenistuse ametnikku teavitada võimalikult kiiresti, seadmata seejuures ebaproportsionaalsesse ohtu oma isiklikku julgeolekut. Nagu juba märgitud, sai kaebaja oma seletuse kohaselt telerite vahetamisest teada 16.09.2009 õhtul pärast kambriuste sulgemist. Viru Vangla kodukorras toodud S8 hoone päevakava järgi toimub selles eluhoones kambrite uste sulgemine ja loendus 20.00-20.
- Sama päevakava järgi on selles eluhoones äratus kell 06.00, ajavahemikul 08.00-08.30 toimub hommikune loendus, kell 08.30-08.45 avatakse kambrite uksed ja sealt edasi võivad kinnipeetavad kuni 11.50-ni osakonnas vabalt ringi liikuda, kella 06.00-20.00-ni viiakse kinnipeetavaid osakondade kaupa ka jalutuskäigule. Koostatud ettekannete ja eseme leidmise aktide järgi (tl 40-43) leiti ja võeti äravahetatud telerid toimunud läbiotsimise käigus kambritest nr 8204 ja 8206 ära 17.09.2009 ajavahemikul 10.15-10.
- Halduskohtu istungil (tl 69 pöördel) on kaebaja selgitanud, et 17.09.2009 viidi nad pärast loendust jalutama ja jalutuskäigu toimumise ajal viidi läbi ka kambrite läbiotsimine. Kui isegi eeldada, et 16.09.2009 õhtu oli toimunud teleritevahetusest vanglaametnikele teatamiseks liiga hiline aeg, ei ole kaebaja esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust selle kohta, miks ta ei saanud sellest vanglaametnikele ükskõik millisel ja kaebajat ennast kõige vähem ohustaval viisil teada anda järgmisel hommikul toimunud loenduse käigus või siis, kui vanglaametnikud ta väidetavalt kohe pärast hommikust loendust kell 08.30 jalutuskäigule viisid. Nagu juba varem märgitud, ei põhjendanud kaebaja distsiplinaarmenetluse käigus oma kohustuse täitmata jätmist sellega, et ta oleks nii võinud enda julgeoleku ohtu seada ega viidanud ka sellele, kellest selline võimalik julgeolekuoht lähtus. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et eeldatavalt 16.-17.09.2009 sellist võimalikku julgeolekuohtu kaebaja enda suhtes tegelikult ei eksisteerinudki. Alles 14.10.2009 käskkirja nr 6.-3/2284-D kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaides välja toodud väited, et tema kambrikaasalne D.V. keelas tal juba 16.09.2009 õhtul vanglateenistust toimunust teavitada ja lubas teistele kinnipeetavatele nn. pealekaebamisest teatada, kuigi kaebaja juba 16.09.2009 õhtul vanglaametnikke teavitada tahtis, on otsitud ja esitatud eesmärgiga määratud karistusest vabaneda. Vaides esitatu on vastuolus ka kaebaja poolt 24.09.2009 distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus antud kirjaliku seletusega, mille kohaselt sai kaebaja televiisorite äravahetamisest teada 16.09.2009 õhtul pärast kambriuste sulgemist, kuid ei hakanud asjade vahetusest kedagi teavitama, sest kambrikaaslane lubas, et järgmisel hommikul vahetab ta televiisorid tagasi. Eeltoodust saab teha pigem sellise järelduse, et J. Põldmaa, olles teadlik toimunud asjade vahetusest ning VangS §-st 67 p-st 3 tulenevast teavitamiskohustusest, jättis teadlikult vanglaametnikud toimunust teavitamata, lootes, et telerite vahetusest ei saa keegi teada, sest kambrikaaslase väidete kohaselt oli viimasel plaan telerid uuesti tagasi vahetada.
- Kaebaja VangS §-st 67 p-st 3 tulenevat teavitamiskohustust ei täitnud ja ei kavatsenudki seda teha. Kinnipeetavate omavaheline asjade vahetamine on vangla julgeolekut ja sisekorda selgelt ohustav tegu. Samuti on see tegu ühtlasi vastuolus ka VSkE § 57 lg-ga 1, mille järgi on kinnipeetaval õigus hoida temale kuuluvaid asju kas enda juures 5 kambris või isiklike asjade laos. Ringkonnakohus nõustub seetõttu vaidlustatud käskkirjas toodud põhjendustega, et kaebajale määratud karistus, keelata 1 lühiajaline kokkusaamine, on selle rikkumise raskust ja süü vormi arvesse võttes proportsionaalne karistus.
- Asjaolu, et televiisorite vahetamise initsiaatoriks olnud kinnipeetavat kaebaja kambrikaaslast D.V. ki ei jõutud distsiplinaarkorras karistada põhjusel, et ta vabanes vanglast enne distsiplinaarmenetluse lõpuleviimist, ei saa kuidagi mõjutada kaebajale distsiplinaarkaristuse määramist ega ka selle põhjendatust. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et J. Põldmaale määratud karistus on ebaõige ka seetõttu, et rikuti võrdse kohtlemise printsiipi.
- Samuti on halduskohus ebaõigesti viidanud Viru Vangla kodukorra punktile 8.2.7 ning sellest järeldanud, et kuna kodukorra p-s 8.2.7 mainitud korda asjade võõrandamiseks ja teiste kasutusse andmiseks kehtestatud ei olnud, siis ei saanud ka asja teisele isikule ajutiseks kasutamiseks andmisest vanglateenistuse mitteteavitamine olla distsiplinaarüleastumine, mille eest kinnipeetavat saaks karistada. Kaebajat ei karistatud distsiplinaarkorras Viru Vangla kodukorra p-i 8.2.7 rikkumise eest, vaid teavitamiskohustuse rikkumise eest, mis tulenes VangS § 67 p-st
- Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse, tuleks HKMS § 92 lg 1 alusel Viru Vangla poolt apellatsioonkaebuse esitamisel kantud menetluskulud (riigilõiv 250 krooni, e. 15,89 eurot) J. Põldmaalt Viru Vangla kasuks välja mõista. Kuna J. Põldmaa oli esimese astme kohtus vabastatud maksujõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest halduskohtule kaebuse esitamisel, siis jätab ringkonnakohus Viru Vangla poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud HKMS § 92 lg 10 alusel Viru Vangla enda kanda. Einar Vene Agu Timmi 6 Maili Lokk