3-10-460/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtukoosseis Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-460 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Vassili Zablotski kaebus Virumaa Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna
2. detsembri
3. a otsuse nr 19403 tühistamiseks ja Virumaa Pensioniametile ettekirjutuse tegemiseks. Tartu Halduskohtu
4. juuni
5. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Vassili Zablotski apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
6. märts 2011 Menetlusosalised Kaebaja Vassili Zablotski, esindaja Sergei Razguljajev Kohus Vastustaja Virumaa Pensioniamet Kaasatud isik Politsei- ja Piirivalveamet RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
7. juuni
8. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
9. aprillini 2011 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Virumaa Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna
11. detsembri
12. a otsusega nr 19403 jäeti rahuldamata Vassili Zablotski avaldus talle XXX pensioni määramiseks.
13. V. Zablotski esitas
14. veebruaril 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Virumaa Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna
15. detsembri
16. a otsuse nr 19403 tühistamiseks ja Virumaa Pensioniametile V. Zablotski avalduse uueks läbivaatamiseks ettekirjutuse tegemiseks. Kaebuse kohaselt rikuti V. Zablotskile XXX pensioni määramata 3-10-460 jätmisel võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna XXX pensioni määramisel koheldakse põhjendamatult erinevalt nõutava pikkusega XXX e staaži omavaid isikuid, kes ei ole 55aastaseks saades enam XXX , võrreldes nende isikutega, kes on 55-aastaseks saades XXX . Kaebuses esitati taotlus
17. juunist 1998 kuni
18. detsembrini 2009 kehtinud XXX e seaduse (PolTS) § 211 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks.
19. Tartu Halduskohus jättis
20. juuni
21. a otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub alus V. Zablotskile XXX pensioni määramiseks, kuna PolTS § 211 lg 2 kohaselt peab XXX olema koondamise hetkeks 55-aastane. V. Zablotski oli XXX t vabastamise hetkel 45-aastane ja käesoleva aja seisuga ta ei tööta XXX na. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
22. V. Zablotski apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega V. Zablotski kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikuti PolTS § 211 lg 1 (ilmselt mõeldud lg-t 2) kohaldamisel võrdse kohtlemise põhimõtet. Põhjendamatult erinevalt koheldi isikuid, kellel on küll olemas nõutava pikkusega XXX e staaž, kuid kes 55-aastaseks saades ei ole enam XXX , võrreldes nende isikutega, kes töötavad XXX ena ja on koondamise hetkeks 55-aastased. V. Zablotskiga lõpetati teenistussuhe koondamise tõttu ajal, mil ta oli 45-aastane. Seega toimus XXX t vabastamine temast mitteolenevatel põhjustel. V. Zablotski oli koondamise ajaks omandanud seaduses nõutava pikkusega teenistusstaaži (kokku 27 aastat, 5 kuud ja 25 päeva). PolTS § 211 lg 2 on vastuolus põhiseadusega, riivates põhiseaduse § 12 lg 1 esimeses lauses sätestatud üldist võrdsuspõhimõtet. Apellatsioonkaebuses taotletakse jätkuvalt
23. juunist 1998 kuni
24. detsembrini 2009 kehtinud XXX e seaduse (PolTS) § 211 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist.
25. Virumaa Pensioniameti vastuses leitakse, et V. Zablotskile XXX pensioni mittemääramisega ei ole rikutud võrdse kohtlemise printsiipi. Riigikohtu halduskolleegium on
26. novembri
27. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-41-04 asunud seisukohale, et PolTS § 211 reguleerib nende isikute sotsiaalseid tagatisi, kes olid sätte jõustumisel XXX ning lahkuvad teenistusest pärast sätte jõustumist. Samuti on Riigikohus leidnud, et isikute, kellel on nõutav XXX e staaž, kuid kes lahkusid teenistusest enne nõutava vanuse saabumist ja isikute, kellel on nõutav XXX e staaž ja kes jõudsid nõutavasse vanusesse XXX olles, erinev kohtlemine ei tähenda võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist.
28. Tartu Ringkonnakohtu
29. augusti
30. a määrusega kaasati menetlusse arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveamet.
31. Politsei- ja Piirivalveameti arvamuses märgitakse, et analoogilises asjas tehtud Riigikohtu lahendist haldusasjas nr 3-3-1-41-04 nähtub, et Riigikohus ei näe antud situatsioonis võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist ja puuduvad asjaolud, miks peaks kohtu varasemat põhjendust ümber hindama või muutma. V. Zablotski vabastati koondamise tõttu XXX t
32. veebruaril 2000 45-aastasena, st enne XXX pensioni kehtestamist
33. jaanuaril 2002, ja ta ei olnud pensionitaotluse esitamise ajal XXX . Seega puudub õiguslik alus talle XXX pensioni määramiseks. Asjaolu, et V. Zablotski ei vasta seaduses sätestatud pensioniõigusliku XXX tunnustele, ei tähenda, et teda oleks diskrimineeritud. Põhiseaduse § 12 teise lause loetelu ei saa tõlgendada laiendavalt ja seda loetelu on soovituslikult peetud ammendavaks. Seadusandjal 2 3-10-460 on väidetava ebavõrdse kohtlemise õigustamiseks mõistlik põhjus, millele on viidanud ka Riigikohus ülaltoodud lahendis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
34. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nendib, et halduskohtu otsus on tänu kohtuotsuse tekstis taandridade ja peaaegu igasuguse liigendatuse puudumisele raskesti jälgitav. Kohtuotsuse põhjendused koosnevad peaasjalikult otsuse kirjeldavas osas juba toodud asjaolude täiendavast kirjeldamisest ja tsiteeritud sätete täiendavast tsiteerimisest. Samuti ei ole halduskohus võtnud mingisugust seisukohta kaebaja nõude osas algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Selline kohtuotsus ei vasta iseenesest TsMS § 654 lgs 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Neist halduskohtu otsuse puudustest hoolimata nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse lõppjäreldusega ega pea vajalikuks otsust tühistada ja asja halduskohtule uueks lahendamiseks tagasi saata. Käesoleval juhul koormaks asja uueks lahendamiseks halduskohtule tagasisaatmine ka ebamõistlikult menetlusosalisi.
35. Vaidlustatud pensionikomisjoni otsusega jäeti rahuldamata V. Zablotski avaldus XXX pensioni määramiseks. Ehkki pensionikomisjoni otsuses viidati avalduse rahuldamata jätmisel nii PolTS § 211 lg-le 1 kui lg-le 2, on kaebaja vaidlustanud otsuse eeskätt lähtuvalt põhjendusest, et PolTS § 211 lg 2 on võrdse kohtlemise põhimõtet rikkuv ja seetõttu põhiseadusevastane.
36. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et käesolev vaidlus on analoogiline Riigikohtu halduskolleegiumi
37. novembril
38. a lahendatud haldusasjaga nr 3-3-1-41-
39. Selles asjas põhjendas Riigikohus, miks kuni
40. detsembrini 2009 kehtinud XXX e seaduse § 211 lg 1 ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet rikkuv ega põhiseadusevastane. PolTS § 211 lg 1 sätestas, et vähemalt 20-aastase XXX e staažiga XXX l tekib 50-aastaselt õigus XXX pensionile. Riigikohus leidis, et ehkki enne selle regulatsiooni jõustumist teenistusest vabastatud ja 50-aastaseks saanud isikuid ning pärast selle regulatsiooni jõustumist teenistuses olevaid ja 50-aastaseks saanud isikuid koheldakse erinevalt, ei ole tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Riigikohus leidis, et erinevaks kohtlemiseks on mõistlik põhjus. Mõistlikuks põhjuseks pidas kolleegium seda, et ametikohad täidetaks XXX võimekate ja hea ettevalmistusega ametnikega ning tagataks teenistussuhte pikaajalisus (p 14). Ringkonnakohtu hinnangul on see põhjendus asjakohane ka käesolevas asjas ning on mõistlikuks põhjuseks ka ka PolTS § 211 lg 2 kohaldamisel tekkivale ebavõrdsele kohtlemisele. Ringkonnakohtu arvates õigustab käesoleval juhul ebavõrdset kohtlemist täiendavalt ka asjaolu, et kõrgema eani (55-aastaseks saamiseni) XXX töötanud ja sealt vabastatud isikule tagataks võimalus äraelamiseks ka juhul, kui ta oma vanuse tõttu enam tööd ei leia. Nooremana XXX t lahkunud isikul on üldteadaolevalt paremad võimalused ümberõppeks või uue töö leidmiseks sõltumata sellest, kui kaua on ta XXX töötanud. Seega ei ole PolTS § 211 lg 2 vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna isikute ebavõrdseks kohtlemiseks on mõistlikud põhjused. 3 3-10-460
41. Neil põhjustel leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud pensionikomisjoni otsus on õiguspärane. Ka otsuse tegemise aluseks olnud regulatsioon on põhiseaduspärane ning tegemist ei ole võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Seetõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Maili Lokk Agu Timmi 4 Einar Vene