Obsah (8)

§ 113§ 8§ 76§ 101§ 108§ 142§ 145§ 66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula Otsuse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2012 Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-14516 Tsivi

§ 113lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud täies ulatuses KG kanda ja välja mõista KG Swedbank AS kasuks menetluskulud 76,69 eurot.
2. Välja mõista KGlt Swedbank AS kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (76,69 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. I Asjaolud ja menetluse käik

1. Hageja nõue ja selle põhistus hagiavalduses. Swedbank AS esitas 21.07.2011.a kohtule hagi KG vastu võlgnevuse 482,62 € nõudes. Hagiavalduse kohaselt 07.04.2010 viis Swedbank AS läbi avaliku suulise enampakkumise, mille esemeks olid 24.10.2007 varaliste õiguste pandilepingu kohaselt AS-i Reval Credit poolt Swedbank AS-i kasuks panditud nõudeõigused kogumina. 24.10.2007 varaliste õiguste pandilepingu kohaselt tagas Swedbank AS kasuks seatud pant AS Reval Credit võlakirjadest tulenevaid kohustusi. Vastavalt enampakkumise tingimustele tunnistas enampakkumise läbiviija enampakkumise võitjaks Swedbank AS-i, kes osales enampakkumisel pandipidajana. Alates enampakkumisel müüdud nõuete omandamisest 07.04.
2. a on Swedbank AS 24.10.2007 varaliste õiguste pandilepingu kohaselt pandi esemeks olnud nõuete võlausaldajaks. Seega omandas Swedbank AS 07.04.2010 läbi viidud pandieseme avalikul enampakkumisel kõik AS-i Reval Credit poolt panditud nõuded, sealhulgas laenulepingust tuleneva nõude. Laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus on kujunenud järgmiselt: 1.
3. 06.12.2006 sõlmisid Reval Credit AS kui laenuandja ja HT kui laenusaaja väikelaenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis laenuandja kostjale laenu summas 20 000,00 Eesti krooni. 1.
4. Lepingu punktide 1.10, 1.11 ja üldtingimuste punkti 5.1 kohaselt kohustus laenusaaja laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu
5. kuupäeval (so maksepäev) annuiteedimaksetena vastavalt maksegraafikule. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti lepingu punktis 1.9 10.12.
6. 1.
7. Lepingu üldtingimuste punkti 6.1 kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenuandjale igakuiselt intressi tagasi maksmata laenusumma jäägilt lepingujärgse intressimäära alusel. Lepingu punktis 1.6 oli märgitud intressimääraks 42,5% aastas. 1.
8. Intressi arvestas laenuandja vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 6.1 lähtudes 360päevasest aastast ja tegelikust päevade arvust kalendrikuus. Intressisumma tuli laenusaajal vastavalt maksegraafikule tasuda maksepäeval koos igakuise laenu osamaksega. 1.
9. Maksepäevadel tasumisele kuuluvad laenu osamaksete ning intressi summad olid fikseeritud laenuandja ja laenusaaja poolt allkirjastatud maksegraafikus. Lepingu üldtingimuste punkti 5.1 kohaselt kohustus laenusaaja tasuma igakuiselt maksepäeval maksegraafikus fikseeritud summad, so laenu osamakse ja intressi lepingus esitatud viitenumbriga laenuandja pangakontole. 1.
10. 05.02.2009 sõlmisid laenuandja ja laenusaaja laenulepingu lisa nr
11. Lisa kohaselt märgiti uueks krediidi netosummaks 12 964,50 Eesti krooni ning koostati uus maksegraafik tähtajaga 10.12.
12. 1.
13. Laenusaaja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis laenusaajal laenuandja ees võlgnevus. Vastavalt lepingu puntkile 7.1.4 on laenuandjal õigus leping üles öelda ja nõuda kõigi kohustuste täielikku ja kohest täitmist, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega ja maksete võlgnevust ei ole täies ole täies ulatuses tasutud ka täiendavalt antud tähtaja jooksul. 2 1.
14. Laenuandja saatis laenusaajale korduvalt võlgnevuse kohta teatiseid, milles informeeris laenusaajat ka laenuandja õigusest leping üles öelda. Laenuandja ütles lepingu üles 15.04.2009 ning palus tasuda tekkinud võlgnevus. Laenusaaja võlgnevust tasunud ei ole. 1.
15. 15.04.2009 saatis laenuandja ka kostjale kui lepingu käendajale teatise lepingu ülesütlemise kohta ja palus võlgnevus tasuda. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja hagejale võlgnevust tasunud. 1.
16. Lepingu üldtingimuste punkti 10.1 kohaselt kui laenusaaja viivitab mistahes rahaliste maksete tasumisega, on laenuandjal õigus nõuda ja laenusaajal kohustus tasuda kokkuleppelist viivist 1% päevas tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Puntki 10.3 kohaselt kui lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral ei tagastata laenusumma jääki lepingu lõpetamise päevaks, kohustub laenusaaja peale lepingu lõppemist tasuma kokkuleppelist viivist 1% tasumata laenusumma jäägilt päevas iga viivitatud päeva eest kuni laenusumma täieliku tagastamise päevani. Hageja on viivist arvestanud siiski seaduses sätestatud määras (

§ 113). 1.11.

Hagi esitamise seisuga ei olnud laenusaaja võlgnevust tasunud ning kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees moodustas kokku 482,62 eurot, millest põhiosa 364,57 eurot, intress 82,56 eurot, viivis 35,49 eurot. Käenduslepingust nr XXX tulenev võlgnevus on kujunenud järgmiselt: 1.

1. Seoses lepinguga sõlmisid hageja ja kostja KG (endine S) käenduslepingu nr XXX, mille puntkide 1.1, 2.1 ja 2.2 kohaselt võttis kostja vastutuse laenuandja ja laenusaaja vahel sõlmitud lepingust tulenevate laenusaaja kõikide kohustuste kohase täitmise eest laenuandja ees solidaarselt laenusaajaga. Käenduslepingu punkti 1.3 kohaselt oli kostja vastutuse maksimumsummaks 30 000,00 Eesti krooni ehk 1 917,35 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses toimus järgmine: 1.
2. Kuivõrd laenusaaja ja käendaja (so kostja) ei likvideerinud võlgnevusi hoolimata meeldetuletustest, esitas hageja laenusaaja ja käendaja (so kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus koostas 22.06.2011 laenusaaja HT osas maksekäsu, milles kohustas solidaarvõlgnikku HT tasuma avaldajale Swedbank AS põhinõudeid summas 364,57 eurot ja kõrvalnõudeid summas 115,83 eurot ning hüvitama riigilõivu 47,93 eurot. Samuti kohustati HT tasuma avaldajale Swedbank AS täiendavalt viiviseid: põhinõudelt 0,022000% päevas summalt 364,57 eurot alates 23.06.
3. 1.
4. Kuna käendaja (so kostja) esitas makseettepanekule tähtaegselt vastuväite, andis Pärnu Maakohus asja kostja suhtes üles Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 1.
5. Maksekäsu kiirmenetluses kandis hageja kulusid seoses riigilõivu tasumisega summas 47,93 eurot. Õigusliku põhistusena on hageja välja toonud järgmist: 1.
6. TsÜS § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 1.17.

§ 8

lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

1.18. Vastavalt

§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud. 1.19. Juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

§ 101

lg 1 p 1 ja p 4 alusel nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles. 1.20.

§ 101

lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib 3 viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 1.21.

§ 101

lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. 1.22.

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 1.23.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees.

§ 145

lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hagiavalduses esitatud väidete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsed tõendid:

1. kinnitus panditud vara avaliku enampakkumise tulemuste kohta
2. väikelaenuleping koos laenu tagastamise graafikuga
3. laenulepingu lisa nr 1
4. kostjale saadetud teatis
5. lepingust tuleneva võlgnevuse arvestus
6. käendusleping nr XXX hagiavaldusele lisatud Juhindudes eeltoodust hageja palus:
7. mõista KG Swedbank AS kasuks välja väikelaenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 482,62 eurot;
8. mõista KG`lt Swedbank ASi kasuks välja viivis protsendina väikelaenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse põhinõudelt (so EKP intress + 7% aastas summalt 364,57 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni;
9. jätta kõik menetluskulud (sh maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv summas 47,93 ja hagimenetluse täiendav riigilõiv summas 28,76 eurot) KG kanda;
10. mõista KG Swedbank AS kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Kohus võttis hagi menetlusse

1. septembril 2011 ja kohustas kostjat vastama kohtule 30 päeva jooksul.
2. Kostja seisukoht seoses esitatud hagiga 20.10.2011 saabunud vastuses leidis kostja, et asjas tuleb menetlus lõpetada, kuna samas vaidluses ja sama hagieseme üle on kohus põhivõlgniku HT suhtes koostanud 22.06.2011 maksekäsu. Järelikult on kohus asja juba lahendanud, maksekäsk on täitmisele pööratud ja laenusaaja on asunud ma kohustuste täitmisele. Käenduslepingu kohaselt on laenuandjal õigus esitada käendaja vastu maksmata jäänud summa maksmise nõue, kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevat rahalist kohustust. Käesoleval ajal laenusaaja täidab oma kohustus ja seega on käendaja vastu esitatud nõue põhjendamatu. Kostja teatas, et viibib lapsehoolduspuhkusel ja on käesoleval ajal töötu, mistõttu kostja sissetulekuks on vaid lapsetoetus ja töötutoetus. Kostja arvates peab menetluskulud, mis kaasnevad maksekäsu kiirmenetlusega, tasuma laenusaaja HT.
3. Poolte seisukohad kohtus 4 11.11.2011 istungile ei ilmunud kostja, kuid hageja esindaja kinnitas, et kogu võlgnevuse suuruseks on 371,34 eurot, millest 244,57 eurot on põhivõlgnevus, viivised 44,21 eurot ja intress 82,56 eurot. 12.12.2011 istungil, kuhu kostja ei ilmunud, kinnitas hageja esindaja, et kostjal ei ole vastuväiteid võlgnevuse osas ja tõenäoliselt saavutatakse kostjaga kokkulepe. Laenusaaja on hakanud võlgnevust likvideerima, tasudes 25.10.2011 ära 120 eurot. Temaga on lepitud kokku, et HT kustutab võlgnevust 30 euro kaupa. 31.01.2012 istungil kinnitas hageja esindaja, et võlgnevuse suuruseks on 315,39 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 184,57 eurot, intressist 82,56 eurot ja viivisest 48,26 eurot. Hageja ei näe põhjust nõuet vähendada. Hageja sooviks hagi õigeksvõtul põhinevat otsust. Hageja esindaja ettepanek oleks, et otsus jääks seisma kuni HT tasub võlgnevust. Laenuleping on üles öeldud, kuna lepingut on rikutud. Kui öeldi leping üles, muutus nõue sissenõutavaks. Kui tehti maksekäsk, muutus terve nõue sissenõutavaks. Hageja esindaja kinnitas, et hageja soovib hagi rahuldamist, et oleks olemas täitedokument. Kostja KG vastu puudub täitedokument. Hageja soovib kohtulahendit tagatiseks juhul kui põhivõlgnik ei tasu võlgnevust. Hageja ei loobu kostja KG vastu esitatud nõudest. Kostja HT osas on olemas maksekäsu kiirmenetluses 22.06.2011 tehtud jõustunud otsus. Käesolevaks hetkeks vastutavad nii võlgnik kui käendaja solidaarselt. Laen on muutunud sissenõutavaks. Suuline kokkulepe HT sõlmiti maksekäsu saabudes. Hetkel kokkulepet täidetakse, st HT täidab kokkulepet hagejaga, mille kohaselt ta tasub igakuiselt võlgnevuse kustutamiseks 30 eurot. Kostja ja tema esindaja palusid jätta hagi rahuldamata. Kostja esindaja avaldas, et kostja tunnistab, et laenusaajal HT tekkisid makseraskused. Käendaja vastutab alates sellest momendist, kui laenusaaja ei täida kohustust. Kostja esindaja on suhelnud telefonitsi HT , kes kinnitas, et täidab oma kohustust sellest momendist, kui tehti maksekäsu kiirmenetlus. Kostjal on hagejaga suuline kokkulepe, mida ta pidevalt täidab. Seega HT täidab tagantjärele ka rikutud kohustust. Kostja esindaja juhtis tähelepanu käenduslepingu punktidele 2.2 ja 2.
4. Seda käenduslepingut ei ole kostja KG poolt rikutud. Laenusaaja HT täidab oma kohustust. Laenusaaja ja hageja leppisid omavahel kokku ja sellega on rikkumine kõrvaldatud. Seega HT osas on täidetav lahend olemas, see on 22.06.2011 maksekäsu kiirmenetluses vastuvõetud otsus, mida HT täidab. Kokkuvõttes leidis kostja esindaja, et hagi tuleb jätta rahuldamata põhjendusega, et laenusaaja täidab kohustust vastavalt suulisele kokkuleppele hagejaga ning käendaja vastutus tuleb jätta kõrvale. II Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (

) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 101

lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni (TsMS § 367)

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. 5

§ 142

lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 145lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus ei pea asjakohaseks kostja ja ta esindaja väiteid, mille kohaselt hagi tuleb jätta rahuldamata, sest põhivõlgnik on asunud kokkuleppel hagejaga täitma kahju hüvitamise kohustust. Hageja ja kostja vahel 06.12.2006 sõlmitud käenduslepingu nr XXX p 2.2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad laenusaaja ja käendaja laenuandja ees solidaarselt. Lepingu p 2.3 kehtestab, et kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevat rahalist kohustust, on laenusaajal õigus esitada käendaja vastu maksmata jäänud summa maksmise nõue koos laenulepingust tulenevate sanktsioonidega koheselt, kui ilmneb laenusaaja poolt laenulepingu järgse kohustuse täitmata jätmine. Siinkohal peab kohus vajalikuks teha viide Riigikohtu 13.04.2010 otsusele kohtuasjas 3-2-124-10, mille p 14 väljendatud seisukohale: Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et kaaskäendajate vastutuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada sellega, et hageja on loobunud oma nõudest ostja vastu. Ostja vastu esitatud hagi tagasivõtmine kostja II vastutust ei mõjuta. Kostjaga II sõlmitud käenduslepingu p-st 1.3 tulenevalt vastutab käendaja müügilepingu ostjapoolse rikkumise korral ostjaga solidaarselt. Sama lepingu p 2.1 järgi võib hageja müügilepingu ostjapoolsel rikkumisel nõuda ostja kohustuste täitmist omal äranägemisel kas ostjalt või käendajalt või mõlemalt ühiselt. Ka juhul, kui hageja oleks loobunud oma nõudest ostja vastu, ei mõjuta see

§ 66lg 1 järgi käendajast kostja II vastutust.

Viidatud sätte kohaselt, kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Lisaks ei ole toimiku materjalide kohaselt hageja oma nõudest ostja vastu loobunud. Kuna kostja ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud, leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus seisuga 31.01.2012 summas 315,39 eurot, millest põhivõlgnevus on 184,57 eurot, intressid 82,56 eurot ja viivised 48,26 eurot. Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust hageja väide, et kohtuotsust ei soovigi ta täitmisele pöörata, kui laenusaaja korrektselt oma võlgnevuse hageja ees kustutab. Kohus nõustub, et hagejale kuulub nõudeõigus jõustunud kohtulahendi täitmiseks. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 6 Hageja menetluskuluks on riigilõiv 76,69 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagiavalduses vastava avalduse esitanud. Raivo Einula Kohtunik 7