← Eesti

3-10-1058/37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1058 Haldusasi Einar Tasku kaebus Viru Vangla toiminguga (värskes õhus jalutuskäigu mittevõimaldamine) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. augusti 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Viru Vangla ja Einar Tasku apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Einar Tasku, esindaja Monica Meristo Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu
  4. augusti 2010 otsus osas, millega rahuldati Einar Tasku apellatsioonkaebus osaliselt ja mõisteti Viru Vanglalt Einar Tasku kasuks hüvitisena välja 1000 krooni. Ülejäänud osas jätta Tartu Halduskohtu
  5. augusti 2010 otsus muutmata.
  6. Viru Vangla poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta vangla enda kanda.
  7. Einar Tasku apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja tema poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta kaebaja enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  8. 23.04.2010 saabus Tartu Halduskohtule E. Tasku kaebus Viru Vangla põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 000 krooni. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja vanglale 18.11.2009 taotluse Nike spordijalanõude väljastamiseks, kuid vangla väljastas soovitud jalanõud alles 05.02.
  9. Vangla tegevuse tõttu ei saanud kaebaja perioodil 18.11.2009 kuni 05.02.2010 kasutada vangistusseaduse (VangS) § 55 lg-s 2 sätestatud õigust jalutada 1 tund värskes õhus. Sellega tekitati kaebajale mittevaralist kahju, luues talle vanglas ajutiselt ebainimlikud tingimused ja alandades tema väärikust. Kaebaja esitas 21.12.2009 vangla direktorile ka kaebuse, mida vangla eiras. 01.02.2010 esitas kaebaja vanglale kahju hüvitamise nõude. Vangla jättis kahju hüvitamise nõude tähtaegselt lahendamata. Kohtuistungil 11.08.2010 muutis kaebaja oma taotlust kahju hüvitamise osas ja taotles kahju hüvitamist kohtu äranägemisel.
  10. Viru Vangla leidis, et E. Tasku kaebus on põhjendamatu. Vangla ei ole kaebaja väärikust alandanud. E. Tasku taotles 18.11.2009 muuhulgas spordijalanõude „Nike“ väljastamist. Jalanõude väljastamine viibis, kuna aasta lõpus oli vangla ametnike töökoormus suur. Alles 22.01.2010 esitas E. Tasku taotluse talvesaabaste väljastamiseks. Jalanõud „Nike“ ei ole võrreldes kaebajal kambris olnud spordijalanõudega „Adidas“ soojemad. Seega ei saanud nende viivitusega väljastamine kaebajale kahju tekitada. Samuti ei takistanud vangla kaebajal jalutuskäikudel käia. E. Taskul olid kambris olemas spordijalanõud „Adidas“ ja tal oli võimalus jalutuskäigul jalgade soojas hoidmiseks kasutada lisasokke. Seega oli tal iseenesest võimalik jalutuskäikudel käia. Kaebaja taotles korduvalt spordijalanõude väljastamist, kuid alles 22.01.2010 taotles ta talvesaapaid. Seega ei pidanud kaebaja ise soojemate jalanõude taotlemist enne 22.01.2010 vajalikuks. Jalutuskäikudest loobumine
  11. a novembrist alates oli kaebaja enda valik. HALDUSKOHTU LAHEND
  12. Tartu Halduskohus rahuldas 31.08.2010 otsusega kaebuse osaliselt ja mõistis Viru Vanglalt E. Tasku kasuks välja 1 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks selle eest, et tal ei võimaldatud perioodil 17.12.2009 kuni 05.02.2010 päevas üks tund värskes õhus viibida. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli vanglal tulenevalt VangS § 11 lg-st 7 kaebaja 18.11.2009 taotluse läbivaatamiseks aega 30 päeva, s.o kuni 17.12.
  13. Kuna taotletavad jalanõud „Nike“ väljastati alles 05.02.2010, siis on perioodil 17.12.2009 kuni 05.02.2010 kaebaja taotlus õigusvastaselt tähtaegselt lahendamata jäetud. VangS § 55 lg-s 2 sätestatud värskes õhus viibimise õiguse mittevõimaldamine tähendab isiku kinnipidamist inimväärikust mitteaustavates tingimustes. See ületab kitsendused ja piirangud, mis kinnipidamisega vältimatult kaasnevad. Isiku pikaajaline (17.12.2009 kuni 05.02.2010) ilmajätmine talle õigustloova aktiga tagatud kinnipidamistingimustest on inimväärikust alandav ja kannatusi tekitav, mistõttu kuulub sellega tekitatud mittevaraline kahju riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel hüvitamisele. Vastustaja süüd rahalise hüvitise väljamõistmise eeldusena ei välista vangla ametnike suur töökoormus. Kehtivast õigusest tulenes vastustaja kohustus jalutuskäikude võimaldamiseks ning vangla pidi olema sellest teadlik. Võttes arvesse kaebajale vanglas värskes õhus viibimise mittevõimaldamise aega, kaebaja õiguste rikkumise raskust, kaebuses taotletud hüvitise suurust ning objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, mõistis halduskohus Viru Vanglalt E. Tasku kasuks välja 1000 krooni suuruse hüvitise mittevaralise kahju eest. 2 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  14. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 31.08.2010 otsuse tühistada osas, millega E. Tasku kaebus rahuldati ning teha selles osas uus otsus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus jätnud arvestamata riigivastutuse seadusest tuleneva põhimõtte, mille kohaselt on kahju hüvitamise taotluse rahuldamise eelduseks põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Halduskohus on ebaõigesti seostanud vangla tegevuse kaebaja taotluse lahendamisel jalutuskäikudel käimise võimalusega. Taotluse lahendamise viivitamisega ei ole E. Taskule mittevaralist kahju tekitatud ning viivitus ei ole põhjuseks, miks kaebaja jalutuskäikudel ei osalenud. Kaebajal olid ajal, mil ta taotles jalanõude „Nike“ väljastamist, kambris olemas sarnased spordijalanõud „Adidas“ ning villased sokid. Jalanõud „Nike“ ei olnud soojemad jalanõudest „Adidas“. Halduskohus on uurimisprintsiipi rikkudes jätnud antud asjaolud tähelepanuta. Samuti on halduskohus jätnud põhjendamatult kohtuistungi protokolli märkimata, et kohus vaatles istungil mõlemaid jalanõusid ning et E. Tasku kinnitas, et tal olid kambris villased sokid, mida ta sai jalanõudes kasutada. Vangla on võimaldanud E. Taskule VangS § 55 lg-s 2 ettenähtud igapäevase jalutuskäigu ega ole kaebajat takistanud jalutama minemast. Jalutuskäikudel mitteosalemine oli kaebaja enda valik. Kuna halduskohus on ebaõigesti leidnud, et vabas õhus viibimise mittevõimaldamine oli põhjustatud vangla tegevusest, siis on halduskohus ka ebaõigesti leidnud, et rikuti kaebaja inimväärikust. Euroopa inimõiguste kohtu (EIÕK) praktikast tulenevalt saab inimväärikuse alandamisega tegemist olla tõsise rikkumise puhul, mille alla ei kvalifitseeru aga isiku vabatahtlik loobumine jalutuskäikudest.
  15. E. Tasku apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus osaliselt tühistada ning teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata õigesti kahju tekitamise periood ja mõista välja õiglane, s.o suurem hüvitis. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti määratlenud kahju hüvitamise aluseks oleva perioodi. E. Tasku soovis 18.11.2009 taotluses lisaks jalanõudele „Nike“ ka teisi asju, mis anti talle kätte 25.11.
  16. Seetõttu ei ole alust kohaldada 30 päevast taotluse läbivaatamise tähtaega ja lugeda kahju tekitamise perioodi alguseks 17.12.
  17. Kuna 18.11.2009 taotlus rahuldati osaliselt 25.11.2009, siis on kahju tekitamise perioodi alguseks 25.11.
  18. E. Taskul puudus tulenevalt vangla tegevusetusest võimalus 2,5 kuud väljas jalutamas käia. Seetõttu on 1000 kroonine hüvitis liiga väike ja vanglalt tuleks välja mõista suurem summa.
  19. E. Tasku ei nõustunud Viru Vangla apellatsioonkaebusega ja palus jätta see rahuldamata.
  20. Viru Vangla palus jätta E. Tasku apellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  21. Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu
  22. augusti 2010 otsus tuleb tühistada osas, millega rahuldati E. Tasku apellatsioonkaebus osaliselt ja mõisteti Viru Vanglalt E. Tasku kasuks hüvitisena välja 1000 krooni. Ülejäänud osas tuleb Tartu Halduskohtu
  23. augusti 2010 otsus jätta muutmata. Einar Tasku apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
  24. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. 3 Kaebaja taotles kahjuhüvitise väljamõistmist tema väärikuse alandamise tõttu seoses sellega, et talle ei väljastatud spordijalanõusid „Nike“, mistõttu ei saanud ta kasutada VangS § 55 lg-s 2 sätestatud õigust jalutada 1 tund värskes õhus. RVastS sätestab kahju hüvitamise kindlatel juhtudel. Samuti tuleb kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel tuvastada, kas ja milline kahju on isikule tekkinud, kas haldusakt või toiming, millega väidetavalt isikule kahju tekitati on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, siis kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele ei kuulu.
  25. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas E. Tasku 18.11.2009 vanglale taotluse, milles soovis muuhulgas spordijalanõude “Nike” väljastamist. Kaebajale väljastati 18.11.2009 taotluses soovitust 25.11.2009 käekell ja kaks paari sokke. 14.12.2009 taotluses soovis kaebaja lisaks muule samuti spordijalanõude “Nike” väljastamist. 29.12.2009 väljastati kaebajale 14.12.2009 taotluse alusel soe pesu ja sokid. 22.01.2010 esitas E. Tasku taotluse väljastada talle spordijalanõud “Nike Air” ja talvesaapad ning ühtlasi esitas ka taotluse paigutada lattu plätud ja spordijalanõud “Adidas”. Jalanõud väljastati kaebajale 05.02.
  26. Plätud ja spordijalanõud “Adidas” paigutati lattu 09.02.2010 (tl 29-33). Seega on kaebaja korduvalt taotlenud spordijalanõude “Nike” (22.01.2010 täpsustus “Nike Air”) väljastamist ning alles 22.01.2010 esitas kaebaja taotluse talvesaabaste väljastamiseks. Nike kodulehel (kättesaadav aadressil http://www.nike.com/) oleva informatsiooni kohaselt on spordijalanõude “Nike Air” näol tegemist üldtreeningujalatsitega (korvpall, jooksmine, tennis, kergejõustik), mille eripäraks on õhkpadja olemasolu jalatsitallas. Spordijalanõud “Nike Air” on seega võrreldavad kaebajal kambris olemas olnud spordijalanõudega “Adidas” ja on samuti üldtreeningujalatsina ette nähtud kasutamiseks pigem siseruumides. Spordijalanõud “Nike Air” ei oleks seega olnud oluliselt soojemad jalanõud kui kaebajal kambris olemas olnud spordijalanõud, kuna ka kaebaja poolt laost nõutud spordijalanõud ei olnud mõeldud kasutamiseks talvistes oludes, s.h talvel väljas käimiseks Seega ei saanud ka nende jalanõude mitteväljastamine perioodil 17.12.2009-05.02.2010 tekitada kaebajale mittevaralist kahju tulenevalt sellest, et ta ei saanud väidetavalt jalutuskäikudele minna soojade jalanõude puudumise tõttu. Soovi korral oleks kaebaja saanud jalutuskäigule minna ka tal kambris olemas olnud analoogsete jalanõudega – spordijalatsitega “Adidas”, kasutades ka sel juhul täiendavalt jalgade soojashoidmiseks mitut paari sokke või villaseid sokke. Isegi kui lugeda kaebajale spordijalanõude “Nike Air” väljastamisega viivitamist perioodil 17.12.2009-05.02.2010 põhjendamatuks ja õigusvastaseks, ei ole asja materjalidega tuvastatud, et sellega oleks süüliselt alandatud kaebaja väärikust ja tekitatud talle mittevaralist kahju. Ringkonnakohus möönab, et mittevaralise kahju hüvitamise alus võinuks esineda siis, kui kaebaja oleks juba algusest peale taotlenud vanglalt selliste jalanõude väljaandmist, mis tõesti olidki mõeldud talvel väljaskäimiseks ja vangla jättis need pikema ajavahemiku jooksul ilma mõistliku põhjuseta väljastamata, mistõttu võis olla takistatud igapäevase väljas jalutamise õiguse kasutamine. Nagu juba märgitud, taotles kaebaja korduvalt just spordijalanõude väljastamist ja ei ole enne 22.01.2010 pidanud vajalikuks taotleda vanglalt talvesaabaste väljastamist, mis asusid samuti koos spordijalanõudega “Nike Air” laos asunud plommitud kotis (tl 34). Talvesaapad ja ka varem taotletud spordijalanõud “Nike Air” väljastati kaebajale 05.02.2010, s.o 2 nädala jooksul arvates 22.01.
  27. Viru Vangla kodukorras reguleeritakse ka kinnipeetavate olmeprobleemidega, s.h nende poolt esitatud kirjalike taotlustega toimimist. Kodukorra p 22.1.5 kohaselt on vanglal 4 taotlustele vastamiseks aega 30 päeva. Arvestades seda, et talvesaabaste väljastamine toimus vähem kui 30 päeva jooksul alates talvesaabaste väljastamise taotluse esitamisest, puudub ringkonnakohtul alus asuda seisukohale, et Viru Vangla oleks ka kaebajale talvesaabaste väljastamisega õigusvastaselt viivitanud. Nagu juba eelnevalt märgitud, olid sel ajal endiselt kaebajal kambris olemas spordijalanõud “Adidas”, mis paigutati lattu 09.02.2010 (tl 32). Kuna Viru Vangla ei ole süüliselt takistanud kaebajal kasutamast VangS § 55 lg-st 2 tulenevat õigust soovi korral ettenähtud jalutuskäigule minna ning ei ole kaebaja väärikust alandanud ja sellega talle mittevaralist kahju tekitanud, siis puudub alus mõista Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitist.
  28. Samal põhjusel tuleb rahuldamata jätta E. Tasku apellatsioonkaebus.
  29. Kuna Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldatakse, tuleks HKMS § 92 lg 1 alusel Viru Vangla poolt apellatsioonkaebuse esitamisel kantud menetluskulud (riigilõiv) E. Taskult Viru Vangla kasuks välja mõista. E. Tasku oli nii esimese astme kohtus kui ka ringkonnakohtus vabastatud maksujõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest. Seetõttu jätab ringkonnakohus Viru Vangla poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud HKMS § 92 lg 10 alusel Viru Vangla enda kanda. Kuigi kaebajal on halduskohtumenetluses olnud volitatud esindaja, ei anna ka see alust vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt, sest kaebaja poolt kasutatud õigusabi eest ei ole ta tasunud ise, vaid need kulud on kandnud E. Tasku ema (tl 72-73). Arvestades seda, et E. Tasku apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja kulud (õigusabikulud) HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Agu Timmi Einar Vene 5 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.