← Eesti

2-11-33540/7

Obsah (5)§ 5§ 230§ 232§ 162§ 174

2-11-33540 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Bürgel Otsuse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2

) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

  1. Hageja VL´i seaduslik esindaja GL esitas 14.07.2011.a Harju Maakohtule hagi SL´i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja alates 2009.a juulist täitnud oma kohustusi lapsele elatisraha maksmisel. Kostja kannab alates veebruarist 2011.a hageja esindaja arvele 100 eurot. Hagiavalduse kohaselt töötab kostja alates 2010.a septembrist ametlikult Norras. Hageja palun välja mõista elatis summas 200 eurot kuus alates juulist 2010.a. (tl 1).
  2. 30.08.2011.a esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt elavad alates 2009.a juulist hageja vanemad eraldi. Hageja vanematel on hageja suhtes ühine hooldusõigus ja nad otsustasid jätta hageja elama ema juurde. Kostja võttis endale kohustuse tagada hagejale piisav ülalpidamine. Ajavahemikul juuli 2009.a kuni veebruar 2011.a ei andnud kostja raha hageja ülalpidamiseks. Veebruarist 2011.a kuni juuni 2011.a kandis kostja hageja ema pangakontole 100 eurot kuus, kuid sellest rahast ei piisa hageja ülalpidamiseks. Alates juulist kuni hagiavalduse täpsustuse esitamiseni kostja oma kohustust tagada hageja ülalpidamine ei täitnud. Hageja ema töötab ITKAS-is, tema keskmine netopalk on 345 eurot kuus. Lisaks müüb hageja ema A AS kosmeetikat ja teeb käsitööd, millega teenib kokku 150 kuni 250 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusametilt saab hageja ema peretoetust 19.18 eurot kuus. Seega on hageja ema keskmine sissetulek 565 eurot kuus, mis pea täielikult kulub hageja ülalpidamiseks. Hageja käib koolis, toidurahaks koolis annab ema hagejale 1 euro päevas. Hageja tunneb huvi karate vastu ja käib treeningutel spordiklubis „KD klubi N “, mis maksab 29 eurot kuus. Hageja tunneb huvi ka idamaiste tantsude vastu ja käib kaks korda nädalas kõhtutantsu tundides. Üks tund maksab 5 eurot. Alates 01.09.2011.a soovib hageja hakata tegelema ujumisega Kalevi Ujumiskoolis ja võtta täiendavaid eesti keele tunde eraõpetaja juures. Hageja ülalpidamiseks on vaja 522.83 eurot kuus, milles toit kodus on 159.65 eurot, toit koolis 23 eurot, MTÜ klubi N 29 eurot, kõhutantsu ring 40 eurot, Kalevi Ujumiskooli õppemaks 40 eurot, eesti keele lisaõpe 40 eurot, riided ja jalanõud 65 eurot, tasu kommunaalteenuste eest 42.78 eurot, mobiilside 6.40 eurot, ravimid ja hügieenivahendid 15 eurot, koolitarbed ja mänguasjad 15 eurot, transpordikulud 7 eurot, meelelahutus 20 eurot ning muu 20 eurot. Hageja soovib täpsustada elatise nõuet ning palub kohtul kostjalt hageja ülalpidamiseks välja mõista 261.40 eurot kuus. Hageja leiab, et hagiavalduse koostamisel ei saa olla loetud 1 euro täpsusega kõik hageja kulud, mistõttu on vajalik kostjalt välja mõista hageja ülalpidamiseks pool kuludest, mis on toodud tabelis (tl 1113).
  3. 24.01.2012.a toimunud kohtuistungil jäi hageja seaduslik esindaja hagi juurde. Hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt maksab ta kõhutantsu trenni ja eesti keele õppe eest mitteametlikult 40 eurot kuus. Kuigi laps käib Eesti koolis, siis ta nii hästi keelest aru ei saa ning selle pärast ka lisaõpe. Hageja on nõus elatise vähendamisega kompromissi korras 200 euroni. Hageja ei ole nõus loobuma elatise nõudest tagasiulatuvalt (tl 96-97). 2

(6)2-11-33540 Kostja vastuväited
  1. Kostja esitas 17.10.2011.a hagile vastuse, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista, kuna leiab, et elatisenõue on alusetult suurendatud ja ei vasta perekonnaseaduse (PKS) § 99 sätestatule. Kostja vaidlustab hageja igakuise elatise arvestuse. Kostja leiab, et hageja poolt toodud toidukulu on liiga suur. Samuti leiab kostja, et kui vanem annab lapsele kooli raha, siis see ei ole vältimatult vajalik kulutus, mida peab korvama teine lapsevanem. Kostja leiab, et hageja kõhutantsuringi maks ei kuulu arvestamisele, kuna puudub tõend maksmise kohta. Samuti leiab kostja, et hageja valdab eesti keelt täielikult, mistõttu lisaõpe ei ole vajalik. Kostja leiab, et toodud kulutused riietele ja jalatsitele on liialt suured ning arvestada võiks 15 euroga. Samuti leiab kostja, et tasu kommunaalteenuste eest ei tuleks arvestada, kuna toodud kulutused on liiga suured. Kostja leiab et 10 aastase tütarlapse vältimatuteks ülalpidamiskuludeks ühes kuus on 158.86 eurot. Kostja vastuse kohaselt on kostja alates 2010.a veebruarist ilma kindla tööta. Kostja viimane töökoht oli OÜ-s ERS, kus ta sai töötada 3 kuud, misjärel tuli lahkuda, kuna tööle oli võetud katseajaga. Kostja brutotöötasu nendel kuudel oli 139.77 eurot, mis ei võimaldanud tasuda elatist. Alates veebruarist 2011.a töötas kostja ehitustöödel Norra Kuningriigis, kus ta töötas illegaalselt 5 kuud. Saadud raha kandis kostja tütre ülalpidamiseks. Peale abieluliste suhete lõppemist asus kostja elama oma ema juurde. Peale enese peab ta ülal pidama ka oma ema, kes on voodihaige ja vajab igapäevast hooldusravi. Kostja ema viibis 31.05.2011.a-30.06.2011.a ravil SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Peale seda viibis ta ravil Keila haiglas ja on nüüd kodus voodihaigena. Haigla teenuste eest tuli kostjal tasuda kokku 744.10 eurot. Oktoobris 2011.a sõitis kostja uuesti tööle Norra Kuningriiki. Tal ei ole teada kui kaua ta seal tööd saab ning kui palju selle eest tasutakse. Samal ajal peab ta maksma ema hooldajale 8 eurot päevas. Kostja on seisukohal, et ta on sundolukorras, kus tal ei ole võimalik ette teada, kui suur on ta teenistus ja kas sellest jätkub nii tema enda, tütre kui ka ema vältimatuteks kulutusteks. Kostja ei hoia kõrvale elatise tasumisest, vaid püüab seda teha olemasolevate võimaluste piires, samuti võtab osa ka muudest kulutustest, nagu tütre suvelaagri kulud, mobiili ost, ranitsa ost jne. Kostja palub kohtul arvestada, et lapse kulutused ei ole 522.83 eurot, vaid 158.86 eurot ning palub mitte elatist välja mõista tagantjärele, kuna kostjal puudusid sellele perioodil sissetulekud ja arvestada, et hagejal on küll õigus seda nõuda, kuid mitte kohustus. Kostja palub välja mõista elatis summas 80 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest (tl 48-52).
  2. 24.01.2012.a. toimunud kohtuistungil vaidles kostja hagile vastu. Kostja ütluste kohaselt on kostja töötu ning peale lahutust leppisid pooled kokku, et kostja maksab hagejale elatist 100 eurot kuus. Kostja on seisukohal, et hagi on tõendamata ning paljud lapse kohta esitatud kulutused on ülepaisutatud või põhjendamata. Kostja palub kohtul arvesse võtta kostja rasket majanduslikku olukorda. Kostjal pole pidevat tööd. Kuigi ta käib Norras tööl, sai ta jälle teate, et töö on selleks korraks otsa lõppenud. Kostja ülalpidamisel on voodihaige ema. Kohtuistungil on kostja nõustunud hageja igakuiste kuludega summas 323.73 eurot. Kostja ei ole nõus sellega, et elatis ületaks seaduses ettenähtud miinimumi. Kostja on nõus kompromissi korras maksma elatist 162 eurot kuus (tl 96-97).
  3. 12.02.2012.a esitas kostja täiendava seisukoha. Kostja on seisukohal, et elatis on ette nähtud tegelike kulutuste katteks, kuid hageja poolt näidatud kulutused ei ole nõuetekohaselt tõendatud. Kostja tegi kohtuistungil omapoolseid järeleandmisi sooviga kompromissi saavutada, kuid see jäi saavutamata hageja süül, mistõttu palub kostja välja võtta kulutused mittetoimunud ujumisele. Seega leiab kostja, et kulutused lapsele ühes kuus on 290.43 eurot, millest pool oleks 145.21 eurot. Kostja nõustub elatise väljamõistmisega 145 eurot kuus alates 01.01.2012.a. Kostja on seisukohal, et kuna elatis kuulub väljamõistmisele alates hagi esitamisest, s.o 14.07.2011.a, kuid sellel perioodil oli miinimumelatiseks 139 eurot kuus, siis leiab kostja, et elatise võlgnevuse osas 3
(6)2-11-33540 kuulub väljamõistmisele 771.16 eurot. Kostja palub elatise võlgnevuse tasumiseks anda tähtaeg 6 kuud (tl 99-101). Kohtuotsuse põhjendused
  1. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastusega, kuulanud ära hageja esindajad ja kostja ning kostja esindaja, samuti uurinud esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.
  2. Kostja ja hageja seadusliku esindaja ühine tütar Veronika on sündinud 10.02.2001.a. Lapse vanemad elavad eraldi. Pooltel on lapse ühine hooldusõigus. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.
  3. PKS § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises.
  4. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist summas 261.40 eurot tagasiulatuvalt alates 14.07.2010.a. Kostja hagi ei tunnista ning leiab, et hageja poolt toodud kulutused on ülepaisutatud, tõendamata ning vastuolulised. Kostja ei nõustu hageja sooviga mõista elatist välja tagasiulatuvalt ning palub elatis välja mõista alates hagi esitamisest miinimummääras ning alates 01.01.2012.a 145 eurot kuus. Kostja palub kohtul arvestada tema majanduslikku ebakindlust, mistõttu ei ole tal võimalik maksta soovitud elatist.
  5. Tulenevalt asjaolust, et hageja soovib elatise välja mõistmist suuremas summas kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, tuleb kohtul võtta seisukoht, millist summat saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks, mis tagab lapse normaalse arengu ning arvestab kõigi lapse vajadustega. Lapse vajaduste suurus ei sõltu sellest, mida on vanemad suutelised lapsele lubama, vaid kindlaks tuleb teha lapse mõistlikud vajadused ning nende rahuldamiseks tehtavad kulutused.
  6. Hagiavalduse kohaselt kulub 11-aastase V ülapidamiseks igakuiselt 522.83 eurot, millest toit kodus on 159.65 eurot, toit koolis 23 eurot, karate 29 eurot, kõhutantsuring 40 eurot, Kalevi Ujumiskooli õppemaks 40 eurot, eesti keele lisaõpe 40 eurot, riided ja jalatsid 65 eurot, eluasemekulud 42.78 eurot, mobiilside 6.40 eurot, ravimid ja hügieenivahendid 15 eurot, koolitarbed ja mänguasjad 15 eurot, transpordikulud 7 eurot, meelelahutus 20 eurot ning muud kulud 20 eurot. Kostja on 24.01.2012.a kohtuistungil nõustunud hageja igakuiste kuludega summas 323.73 eurot, kuid on muutnud oma seisukohta 12.02.2012.a esitatud menetlusdokumendis ja pidanud põhjendatuks kulutused summas 290.43 eurot. Kohus arvestab, et VL on kasvueas laps, kelle vajadused ilmselgelt suurenevad. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et hageja peab paratamatult kandma mõningasi lisakulusid, sest laps elab tema juures ja kõiki 4
(6)2-11-33540 kulutusi ei ole võimalik ette näha. Kohus peab hageja põhjendatud igakuisteks kuludeks 324 eurot. 13. Vastavalt

§ 5

lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

  1. Hageja sissetulekuks on töötasu keskmiselt 345.60 eurot kuus, millele lisandub Avon AS kosmeetika müügist saadav tasu 200 eurot ning peretoetus 19.18 eurot . Kostja on kohtule avaldanud, et ta käib Norras tööl, kuid hetkel on seal töö otsa lõppenud ning mingit kindlust töö osas kostjal ei ole. Kohus on seisukohal, et kuna kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid oma sissetulekute kohta, ei pruugi eeltoodu kajastada kostja tegelikku majanduslikku seisu.
  2. Elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu hinnangu kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust täita. Seega ei ole kostja kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine.
  3. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt välja mõista oma alaealise lapse ülalpidamiseks elatis summas 162 eurot.
  4. Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 14.07.2010.a. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud elatist ajavahemikul veebruar 2011.a kuni juuni 2011.a 100 eurot kuus, kokku 500 eurot kuus. Kuivõrd kostja on ülalpidamiskohustust täitnud üksnes osaliselt, on kohus seisukohal, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 14.07.2010.a kuni 13.07.2011.a summas 1 444 eurot (s.o 162 eurot igakuiselt, kokku 1944 eurot, millelt on maha arvestatud kostja poolt tasutud elatis summas 500 eurot). Kuna hagi elatise välja mõistmiseks on kohtule esitatud 14.07.2011.a, mõistab kohus elatise võlgnevuse välja kuni 13.07.2011.a ning alates hagi esitamisest kindla summana kuus. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude jaotus 18.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. 5

(6)2-11-33540 Viktor Brügel Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.