KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi
- veebruar 2012, Tartu 3-10-1681 Alo Vasemäe kaebus Ida Prefektuurilt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmiseks summas 10 000 krooni Tartu Halduskohtu 17.12.
- a otsus Alo Vasemäe apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja (apellant) Alo Vasemägi Vastustaja Ida Prefektuur RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 17.12.
- a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
- märtsini
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- A. Vasemägi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus talle välja mõista Ida Prefektuuri poolt tekitatud mittevaralise kahju eest 10 000 krooni suurune hüvitis. Kaebuse kohaselt viibis A. Vasemägi perioodil 13.06.2010 kuni 21.06.2010 Rakvere arestimajas ja 21.06.2010 kuni 06.07.2010 Jõhvi arestimajas. Rakvere arestimajas olles ei võimaldatud kaebajale jalutuskäike värskes õhus. Jõhvi arestimajas olles võimaldati kaebajale ainult viiel päeval viibida värskes õhus. Seoses kinnises tolmuses ruumis viibimisega on kaebajale tekkinud köha. Lisaks ei võimaldatud kaebajal lugeda riigi päevalehti ja ajakirju kogu arestimajas viibitud aja jooksul. Rakvere arestimajas viibides tekkisid kaebajal krambihood ja arestimaja töötajad ei kutsunud kiirabi ega osutunud talle arstiabi. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohtu 17.
- a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Rakvere arestimajas puudus kaebajal tehniline võimalus viibida valve all vabas õhus üks tund päevas ning selle probleemi lahendamiseks saadeti kaebaja esimesel võimalusel Jõhvi arestimajja, kus jalutamine vabas õhus on teostatav. Kaebaja väide köha tekkimise kohta pikaajaliselt tolmuses ruumis viibimise tõttu ei vasta tõele, sest puudub omavaheline seos köha tekkimisel ja ruumis viibimisel ilma ühetunnise jalutuskäiguta päevas. Kaebajal tekkisid Rakvere arestimajas krambihood ja talle võimaldati samal päeval nii arstiabi kui ka ravi. Esimese krambihoo tõttu ei kutsutud kaebajale kiirabi, sest kaebaja seisund taastus ühe minuti jooksul. Vältimatu abi osutamist ehk kiirabi kutsumist tuleb teostada juhtumil, mil inimese tervislik seisund ei taastu koheselt. Kaebajal oli olemas reaalne võimalus lugeda ajalehti, sest iga töönädala lõpus antakse nädala lehed arestimajale, kus need väljastatakse kinnipeetavatele. Asja materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks teinud taotluse ajakirjade ja ajalehtede lugemise võimaldamiseks. Halduskohus ei tuvastanud, et kaebaja pidi viibima 23 ööpäeva arestimajas ebainimlikes tingimustes, mis oleksid kaasa toonud inimväärikuse alandamise, halvendanud oluliselt kaebaja elukvaliteeti ning tekitanud tervisehäireid, millega oleksid kaasnenud paratamatult suured kannatused ja ebamugavused. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- A. Vasemägi esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et vastustaja pole Jõhvi arestimajas taganud õiguste realiseerimist, ehk igapäevast jalutuskäiku värskes õhus. Kaebaja sai Jõhvi arestimajas oldud 15 päeva jooksul viibida värskes õhus ainult 5 päeva. Rakvere ja Jõhvi meedikud keeldusid kaebajale köha vastaseid ravimeid andmast, väites, et köha on tingitud jalutusvõimaluse puudumisest. Jalutusvõimaluse puudumine üks tund päevas tõi kaasa kaebaja elukvaliteedi olulise halvenemise ja tekitas talle tervisekahju.
- Ida Prefektuur palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole märkinud, millist materiaalõiguse normi on kohus ebaõigesti kohaldanud ning millist protsessinormi oluliselt rikkunud või milles seisnes tõendite ebaõige hindamine. Kaebusest ei selgu, kas kaebaja soovib vaidlustada kohtuotsust tervikuna või mõnda selle osa. Kaebaja väide, et tal tekkis pikaajaliselt kinnises ja tolmuses ruumis viibimisest köha, on vastuolus tema tervisekontrolli kaardiga ja ravikaardi andmetega. Kaebajal olid hingamisteede probleemid juba enne arestimajja paigutamist. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et talle ei väljastatud köha kui ka nohu vastaseid ravimeid. Vastustaja on teinud omalt poolt kõik võimaliku kaebaja värskes õhus viibimise tagamiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebaja oleks iga päev nõudnud värskes õhus viibimise võimaldamist. Kaebajal oli tema arestimajas viibimise ajast kolmandikul osal tagatud võimalus viibida värskes õhus. Kaebaja ei ole 24-päevase kinnipidamise kestel jäänud ilma võimalusest viibida värskes õhus, mistõttu ei ole riivet tema õigustele ja puudub alus hüvitise väljamõistmiseks. Keskkond ja tingimused, s. h kaebaja piiratud võimalused värskes õhus viibimiseks ei ole avaldanud negatiivset mõju isiku organismile. Lühiajaline kinnipidamine ei ole halvendanud kaebaja elukvaliteeti. Vastustajale saab süüks panna vaid piiratud võimalusi kaebajale värskes õhus viibimise võimaluste tagamiseks, aga selle näol ei ole tegemist sellise kaebaja õiguste rikkumisega, mille eest tuleks vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kahjutasu. Kaebaja nõue on kantud pigem soovist vastustaja arvelt alusetult rikastuda kui saada õiglast hüvitist talle tekitatud kahju eest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 17.12.
- a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 2 Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel võib isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Nagu nähtub esitatud apellatsioonkaebusest, soovib kaebaja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist elukvaliteedi olulise halvenemise ja tervisekahju tekitamise eest. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et tema tervis oleks seoses arestimajades viibimisega saanud kahjustada. Kaebajal esinenud krambihoogude puhul ei kutsutud tõepoolest esimesel korral kaebajale kiirabi, kuna kaebaja seisund taastus koheselt. Samas nähtub tervisekontrolli kaardist, et samal päeval vaatas arst kaebaja läbi ja määras talle ravi seoses epilepsiaga. Nagu nähtub apellatsioonkaebuse vastusele lisatud ravikaardist, väljastati kaebajale seoses sellega ka iga päev ravimeid kogu arestimajades viibitud aja jooksul. Isegi kui kaebajal esines seoses arestimajades viibimisega köha, nagu seda väidab kaebaja, ei ole kuidagi tõendatud, et see tekkis seoses arestimajades olevate tingimustega. Köha puhul ei ole ilmtingimata vajalik väljastada kaebajale mingeid ravimeid. Pealegi ei ole kaebaja Jõhvi arestimajja paigutamisel 21.06.2010 esmase tervisekontrolli kaardi kohaselt esitanud mingeid kaebusi seoses tervisliku seisundiga. Juhul, kui kaebajal oleks tõepoolest juba Rakvere arestimajas olnud köha, siis oleks ta kindlasti sellest teavitanud meditsiinitöötajat Jõhvi arestimajja saabumisel. Seega ei ole tõendatud kaebajale tervisekahju tekkimine, mille eest tal oleks võimalik nõuda rahalist hüvitist. Samuti ei ole hüvitise saamise aluseks ka kaebaja väidetav elukvaliteedi oluline halvenemine, kuna RVastS ei näe ette mittevaralise kahju hüvitamise nõudmist sellisel alusel. Kuna kaebaja ei ole tõendanud endal RVastS § 9 lg-s 1 ettenähtud mittevaralise kahju hüvitamise aluste olemasolu, siis on halduskohus õigustatult jätnud tema kaebuse rahuldamata. Einar Vene Maili Lokk 3 Agu Timmi