3-09-584/57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. veebruar 2012, Tartu 3-09-584 Lauri Landmanni kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuurilt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise summas 200 000 krooni väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 22.11.
2. a otsus Lauri Landmanni apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja(apellant) Lauri Landmann Vastustaja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur RESOLUTSIOON
3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
4. Tühistada Tartu Halduskohtu 22.11.
5. a otsus ja teha uus otsus, millega mõista Politsei- ja Piirivalveametilt välja 300 eurot Lauri Landmanni kasuks tekitatud mittevaralise kahju katteks.
6. Välja mõista Politsei- ja Piirivalveametilt 3,25 eurot Lauri Landmanni kasuks menetluskulude katteks. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
7. märtsini
8. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. L. Landmann viibis alates 19.01.2006 kuni 01.06.2006 Ida Politseiprefektuuri Rakvere arestimajas.
10. Kaebaja esitas 17.03.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuurilt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise summas 200 000 krooni väljamõistmiseks. Kaebaja viibis Rakvere arestijamas inimväärikust alandavates tingimustes. Arestimajas olid elamis-ja pesemistingimused antisanitaarsed ja puudus privaatse tualeti kasutamise võimalus. Arestimajas viibimise ajal ei võimaldatud kaebajale värskes õhus jalutamist. Kambris puudus aken, riidenagi, kapp ja laud ning sööma pidi põrandal. Kinnipidamistingimused olid kaebajale alandavad ja samuti olid need vastuolus Euroopa Inimõiguse ja põhivabaduste konventsiooni artikliga
11. Arestimajas vormistati dokumente ebakorrektselt, mistõttu osad kaebaja poolt arsti vastuvõtule saamiseks esitatud pöördumised jäid registreerimata. HALDUSKOHTU LAHEND
12. Tartu Halduskohtu 22.11.
13. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Õiguskantsleri kontrollkäigu tulemusena leiti, et Rakvere arestimajas on tegemata sanitaarremont nii kambrites kui ka teistes ruumides, mistõttu kambrid ei vasta täies ulatuses õigusaktides sätestatud nõuetele. Õiguskantsleri kontrollkäigu tulemusena jõuti järeldusele, et Rakvere arestimaja kambrid olid antisanitaarsed ja seal oleks tohtinud viibida kõige rohkem kuu aega. Puuduvad andmed kaebaja tervisliku seisundi halvenemise, kiirabi väljakutsete või ravimite andmise kohta. Käesoleval juhul ei esine ühtegi riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 loetletud kahju hüvitamise alust. Kaebaja ei taotlenud üks tund päevas värskes õhus jalutamist, seega ei olnud vastustaja tegevus jalutamise mittevõimaldamisega seoses õigusvastane. Kaebaja tervisekaardi andmetest ei nähtu, et arestimajas viibimise tagajärjel oleks tal tekkinud tervisekahjustus. Olmetingimuste osas oli vastustaja tegevus kaebaja suhtes õigusvastane ja selle õigusvastasuse tuvastamine on piisav hüvitis kaebajale põhjustatud ebamugavuste eest. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
14. L. Landmann esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kinnitab kaebaja tervisekaart temal lööbe olemasolu pärast arestimajast lahkumist. On olemas põhjuslik seos arestimajas viibimise ning tervisliku seisundi halvenemise vahel. Pikaajaline viibimine ebainimlikes tingimustes kahjustas kaebaja immuunsüsteemi ja tervist ning see on eelneva menetluse käigus ka tõendamist leidnud. Õiguskantsleri 03.12.2009 a kontrollkäigust Rakvere arestimajja tuvastati, et seal oli WC muust kambrist eraldamata. Õiguskantsleri soovituse kohaselt ei tohiks nõuetele mittevastavas kambris kinnipeetavaid hoida üle ühe kuu. Õigusvastane oli vastustaja tegevus seoses kaebajale jalutuskäigu mittevõimaldamisega. Kaebaja elamistingimused arestimajas olid ebahügieenilised. Laua puudumise eest on kaebaja õigustatud saama vastustajalt rahalist hüvitist, sest laua puudumist ei saa asendada einetamisega voodil istudes või põrandal kükitades. Kinnipidamiskohtades kinnipeetavate inimväärikuse austamise nõue tuleneb Euroopa inimõiguse ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 3 ja põhiseaduse §-st
15. Kinnipidamistingimused peavad tagama kinnipeetava tervise ja heaolu säilimise. Kaebaja oli viis kuud Rakvere arestimajas ebainimlikes tingimustes ja tema kannatused ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme, mis on inimväärikust alandav. Vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei ole piisav hüvitis kaebajale põhjustatud ebamugavuste eest.
16. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur palub jätta L. Landmanni apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja tervise kahjustamise kohta puuduvad tõendid. Asja materjalidega on tõendatud, et isikule oli arestimajas tagatud arstiabi ja talle ei tekkinud tervisekahju kinnipidamistingimuste tõttu. Kui Rakvere arestimaja tingimused oleksid olnud väga ebainimlikud, siis oleks õiguskantsler peale kontrollkäiku andnud korralduse arestimaja sulgeda. Arestimaja juhtivkonstaabli J. Nõmmeloo 08.05.
17. a ettekande kohaselt vastasid kinnipidamisruumi tingimused
18. aastal kehtinud nõuetele. Kaebaja ei esitanud arestimajas viibimise kestel ühtegi kaebust ega pretensiooni kinnipidamistingimuste üle. Õiguskantsleri hinnang ei kajasta vaidlusalust ajavahemikku, vaid
19. aasta lõppu. Kinnipeetavale värskes õhus viibimise 2 võimaluse tagamata jätmine ei ole vastustaja süüline käitumine, sest selline võimalus puudub vastutajast mitteolenevatel põhjustel. Seadusest ei tulene kohustust võimaldada kinnipeetavale viibida vähemalt üks tund päevas värskes õhus. Kaebaja ei avaldanud arestimajas olles jalutuskäiguks soovi, seega ei saanud vastustaja sellest vajadusest teada ning ei saanud ka kaaluda kaebaja ümberpaigutamist Tartu Vanglasse, kus on värskes õhus viibimise võimalus olemas. Õiguskantsleri 03.12.
20. a protokollis oli soovitus, mille kohaselt ei tohiks Rakvere arestimajas kinnipeetavaid hoida rohkem kui üks kuu. Vastustaja ei teadnud sellest soovitusest kaebaja arestimajas viibimise ajal ja ei saanud seda soovitust järgida ka tagasiulatuvalt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 22.11.
22. a otsus kuulub tühistamisele ja apellatsioonkaebus osalisele rahuldamisele. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. Tartu Halduskohtu 07.07.
23. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 05.11.
24. a otsus antud haldusasjas tühistati Riigikohtu 21.04.
25. a otsusega nr 3-3-1-14-
26. Seega olid halduskohtu 22.11.
27. a otsuse tegemise ajal kehtinud HKMS § 74 alusel Riigikohtu lahendi seisukohad seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole otsuse tegemisel nendest seisukohtadest lähtunud.
28. Riigikohtu halduskolleegiumi viidatud lahendi p-s 10 on leitud, et kohtud oleks pidanud kaebajal vastava võimaluse puudumisel nõudma vastustajalt tõendeid Rakvere arestimajas valitsenud tingimuste kohta. Halduskohus ei ole asja arutamisel kohustanud vastustajat esitama asjas täiendavaid tõendeid Rakvere arestimaja tingimuste osas. Samas ei loe ringkonnakohus seda selliseks rikkumiseks, mis tingiks vaidlustatud otsuse tühistamise ja asja uueks arutamiseks saatmise. Vastustaja on oma täiendavas seisukohas kaebusele kinnitanud, et kuna vaidlus puudutab
29. a-l Rakvere arestimajas valitsenud kinnipidamistingimusi, siis objektiivsetel põhjustel ei ole neil võimalik selliseid tõendeid esitada (tl 147). Seega oli halduskohtul võimalik anda oma seisukoht ainult kaebaja poolt kaebuses esitatud väidete ja vastustaja vastuses olevate väidete alusel.
30. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et tõendatud ei ole kaebajal tervisekahjustuste tekkimine seoses Rakvere arestimajas viibimisega. Nagu nähtub vastustaja poolt halduskohtule esitatud Rakvere arestimaja meditsiiniõe vastuvõtul viibinud kodanike registreerimise raamatust (tl 48-52), on kaebaja pöördunud meditsiiniõe poole seoses lööbega, mis tekkis uue pesupulbriga pesemisest, köhaga, nohuga ja peavaluga. Seoses sellega on talle väljastatud arstimeid. Samuti ei nähtu ka kaebaja tervisekaardist (tl 168-209), et tal oleks esinenud tervisekahjustusi pärast Rakvere arestimajast Tartu Vanglasse saabumist. Esimene sissekanne arsti juures käimisest vanglas pärineb 07.09.
31. Seega ei ole tõendatud, et kaebajal oleks seoses Rakvere arestimajas viibimisega tekitatud tervisekahju, mille eest tal oleks võimalik nõuda hüvitist.
32. Kaebaja on mittevaralise kahju tekkimist põhjendanud ka sellega, et ta viibis tingimustes, mis alandasid tema inimväärikust. Seejuures on kaebaja viidanud laua puudumisele, WC muust kambrist eraldamatusele, ebahügieenilistele kinnipidamistingimustele ja jalutusvõimaluse puudumisele. Rakvere arestimaja juhtivkonstaabel on 08.05.2009 kinnitanud, et kaebaja viibis kahekohalistes kambrites, mis olid sisustatud nari, kraanikausi, tualettpotiga, põrandakütte ja ventilatsiooniga, ning kus WC oli eraldatud riidest sirmiga. Lauda ei olnud ning riidenagi lõhkumise osas kaebaja arestimaja juhtkonna poole ei ole pöördunud (tl 39). Samas nähtub õiguskantsleri nõunikute kontrollkäikudest muuhulgas ka Rakvere arestimajja, et 03.12.2009 ei olnud hügieeninurk muust 3 kambrist eraldatud (tl 224). Kaebaja arestimajas viibimise ajal kehtinud õigusaktid ei näinud ette riidenagi, laua ja eraldatud WC olemasolu. Riigikohtu 21.04.
33. a lahendi p-s 9 on aga kolleegium märkinud, et sõltumata nõuete puudumisest võivad sellised kinnipidamistingimused osutuda õigusvastaseks ja rikkuda isiku õigusi, eriti arvestades ajavahemikku, millal isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti. Ringkonnakohus leiab erinevalt halduskohtust, et jalutusvõimaluse puudumine on kindlasti õigusvastane, kuna vastustaja ei olnud kindlustanud kaebajale võimalust kasutada õigust ühetunniseks viibimiseks vabas õhus. Riigikohus on viidatud lahendi p-s 15 märkinud, et jalutusvõimaluse puudumisest tekitatud kahju ärahoidmiseks oleks vastustaja pidanud kaaluma võimalust paigutada kaebaja sellisesse kinnipidamiskohta, kus jalutusvõimalus oli tagatud.
34. RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Antud juhul oleks võimalik mittevaralise kahju hüvitamine kaebaja arvates tema inimväärikuse alandamise eest. Riigikohtu halduskolleegium on 15.03.
35. a lahendi nr 3-3-1-93-09 p-s 11 viidetega Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele leidnud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvestada kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti. Arvestades arestimaja kambri tingimusi ja kaebajale jalutuskäikude mittevõimaldamist küllaldaselt pika aja jooksul võib sellist tegevust lugeda kaebaja inimväärikuse alandamiseks, mis toob kaasa kaebajale õiguse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist.
36. Kaebaja on esitanud halduskohtule taotluse temale mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks 200 000 krooni suuruses summas. Ringkonnakohus leiab, et selles summas ei kuulu taotlus rahuldamisele. Arvestades kohtute senist praktikat, on ebaseadusliku kartseris kinnipidamisega seoses loetud põhjendatuks 100 krooni väljamõistmist iga kartseris viibitud päeva eest. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kartseris kinnipidamisega kaasneb palju suurem õiguste riive. Praegusel momendil ületab kaebaja poolt taotletud summa isegi summat, mida tal oleks õigus nõuda, kui ta oleks viibinud alusetult kartseris. Kaebaja viibis Rakvere arestikambris
37. a kevadel, taotluse talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks esitas kaebaja alles 11.02.
38. Ringkonnakohtu arvates näitab kaebaja selline käitumine, et talle tekitatud mittevaraline kahju ei olnud eriti suur, kuna pärast arestikambrist vabanemist ei näinud kaebaja koheselt vajadust pöörduda kahju hüvitamise nõudega vastustaja poole. Isegi kui WC ei olnud kambrist eraldatud, siis ei saanud see kaebajale tekitada eriti suuri ebamugavusi, kuna vastustaja vastusest ja ka kaebaja enda seletustest on näha, et suurema osa arestimajas viibitud ajast viibis kaebaja kambris üksi. Ka Riigikohus on oma lahendis möönnud, et sel ajal kehtinud seadus ei näinud ette nõudeid kambri sisustusele. Euroopa Inimõiguste Kohus on lahendis R.A. vs. Eesti lugenud põhjendatuks välja mõista 3000 eurot mittevaralise kahju katteks. Tegemist on sisuliselt analoogse olukorraga, kus kaebajat peeti kinni Keskvanglas ja Jõgeva arestimajas. Kaebaja viibis kohtu arvates tingimustes, mis ületasid kinnipidamisega kaasneva vältimatu kannatustaseme, kokku umbes kolm aastat ja seitse kuud, sellest viis kuud Jõgeva arestimajas. Samuti tekkis kaebajal seoses sellega ka terviserike. Kuna EIÕK on analoogseid tingimusi lugenud inimväärikust alandatavateks, siis on ringkonnakohtu arvates neid võimalik lugeda sellisteks ka L. Landmanni puhul. Kuigi EIÕK luges põhjendatud mittevaralise kahju hüvitiseks ca 70 eurot ühe kuu eest, leiab ringkonnakohus, et sellise summa väljamõistmine ei ole käesoleval juhul põhjendatud. 4 Esiteks ei ole võrreldavad ajavahemikud, mille kestel R.A. ja L. Landmann viibisid inimväärikust alandavates tingimustes. R.A. viibis sellistes tingimustes ca 43 kuud ja L. Landmann ca 5,5 kuud. Pealegi pidi R.A. viibima ülerahvastatud kambrites, kud L. Landmann viibis enamuse ajast üksi kahele inimesele mõeldud kambris. Pealegi ei ole Keskvanglas valitsenud tingimused võrreldavad arestimajas olnud tingimustega, samas oli R.A. suurema osa vahistamise ajast Keskvanglas. Arvestades alandavates tingimustes viibitud ajavahemikku ja tingimusi nende kogumis, leiab ringkonnakohus, et mõistlikuks hüvitiseks L. Landmannile temale tekitatud mittevaralise kahju eest on hüvitis summas 300 eurot. Selline summa kuulub Politsei- ja Piirivalveametilt väljamõistmisele L. Landmanni kasuks.
39. Kaebaja on halduskohtus asja esimesel arutamisel tasunud riigilõivu 1000 krooni (tl 24), apellatsioonkaebuse esitamisel on ta tasunud 1000 krooni riigilõivu (tl 80). Samuti on kaebaja tasunud 210 krooni koopiate tegemise eest (tl 214). Seega on kaebaja menetluskulud kokku 2210 krooni, so 141,24 eurot. HKMS § 108 lg 2 alusel kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele 2,3 % ulatuses. Seega tuleb vastustajalt välja mõista 3,25 eurot L. Landmanni poolt kantud menetluskulude katteks. Einar Vene Maili Lokk 5 Agu Timmi