3-10-2313/33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

1. jaanuar 2012, Tartu 3-10-2313 Haldusasi Eduard Gomani kaebus Viru Vangla
2. juuni
3. a käskkirja nr 6.-3/1280-D tühistamiseks ja Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
4. detsembri
5. a otsus Eduard Gomani apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Eduard Goman Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
6. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
7. Tühistada Tartu Halduskohtu
8. detsembri
9. a otsus osas, milles jäeti tuvastamiskaebus rahuldamata. Teha selles osas uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt ja tunnistada õigusvastaseks Eduard Gomani poolt Viru Vangla
10. juuni
11. a käskkirja nr 6-3/1280-D peale esitatud vaide tähtaegselt lahendamata jätmine.
12. Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni
13. veebruarini
14. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
15. Viru Vangla
16. juuni
17. a käskkirjaga nr 6.-3/1280-D karistati kinnipeetav Eduard Gomanit vangistusseaduse (VangS) § 37 p 1 ja § 67 p 1 nõuete rikkumise eest kümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning piirati talle kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist. Käskkirja kohaselt oli E. Goman Viru Vangla käskkirjaga määratud tööle majandustööde abitööliseks, kuid ta keeldus
18. mail 2010 täitmast vanglaametniku korraldust tööle asuda. E. Goman esitas käskkirja kehtetuks tunnistamiseks vaide, kuid vangla vaiet tähtaegselt ei lahendanud.
19. E. Goman esitas
20. septembril 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Viru Vangla eelnimetatud käskkirja tühistada ja tuvastada Viru Vangla poolt E. Gomani vaide menetlemise tähtaja ületamise õigusvastasus. Kaebuse kohaselt rikkus vangla distsiplinaarmenetluses uurimispõhimõtet, jättes välja selgitamata asjaolud, mille tõttu oleks kaebaja karistamine välistatud olnud. Uurimispõhimõtte rikkumine tõi kaasa kaalutlusvead, mille tõttu on distsiplinaarkaristuse määramine õigusvastane. Isegi kui vaidlustatud käskkiri oleks ilma kaalutlusvigadeta, oleks määratud karistus ebaproportsionaalne. Lisaks viivitas vangla õigusvastaselt E. Gomani
21. juulil 2010 esitatud vaide lahendamisega, millega rikkus tema õigusi. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel märkis E. Goman preventiivse huvi.
22. Tartu Halduskohtu
23. detsembri
24. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki kehtestatud nõudeid ning määratud karistus on proportsionaalne. Viru Vangla poolt E. Gomani vaide mittetähtaegse lahendamise õigusvastasuse osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata põhjusel, et kaebaja ei näidanud kaebuses, kuidas aitab kaebuse rahuldamine kaasa tema õiguste kaitsele tulevikus või milles väljenduks reaalne eelis tema õiguste kaitsmisel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
25. E. Gomani apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta vaidlusalune käskkiri haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 54 ja 56, samuti VangS § 63 lg-s 1 ning § 64 lg-tes 1 ja 4 sätestatud nõuetele. Kaebajale määratud karistus on ebaproportsionaalne. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud uurimisprintsiipi rikkudes ja kaebaja väiteid kontrollimata. Tööle määramise käskkirjas oleva kinnituse, et E. Goman on võimeline tööd tegema, tegi selleks mittepädev meditsiinitöötaja. E. Gomanil olid objektiivsed ja seaduslikud põhjused tööleasumisest keeldumiseks. Ta ei saanud tööle asuda, kuna tal olid terviseprobleemid ning talle ei tutvustatud ohutusreegleid ja koristaja ohutusjuhendit. Korraldus tööle asumiseks oli ilmselgelt tühine. Vaidlustatud käskkiri on kaalutlusvigadega, kuna kaebaja seletuskirjas toodut on võetud arvesse kui raskendavat ja kaebaja süüd tõendavat asjaolu. Tuvastamisnõude rahuldamata jätmise osas on halduskohtu otsus vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 lg 1 esimese lause ja Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohtadega.
26. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on vaidlustatud käskkiri õiguspärane, menetlus distsiplinaarasjas läbi viidud nõuetekohaselt ja määratud karistus proportsionaalne. Antud juhul puudus E. Gomanil alus tööst keeldumiseks. Tal ei esinenud tervislikke põhjuseid, mis andnuks alust tööst keelduda, samuti ei olnud korralduse mittetäitmise aluseks instruktaaži mitteläbimine. Tööle asumise korralduse puhul ei olnud tegemist tühise haldusakti tunnustele vastava korraldusega. Arvestades E. Gomani seletuskirjas toodud tööst keeldumise põhjendusi, on õige järeldus, et ta ei soovi tegelikult tööd teha. Eraldi tervisekontrolli läbiviimine vahetult enne tööle määramise otsustamist ei olnud vajalik, sest tervisekaart annab põhjaliku ülevaate isiku tervislikust seisundist. Kooskõlastuse E. Gomani tööleasumiseks andis selleks pädev isik. E. Gomani tervisekaart kinnitab, et ta tervislik seisund on hea ning ta ei ole töövõimetu. E. Goman ei ole enda tööle määramise käskkirja vaidlustanud ning distsiplinaarmenetluse käigus antud seletuses ei ole ta töötervishoiu ja tööohutuse seadusele viidanud. Distsiplinaarmenetluse käigus on kõigile E. Gomani tööst keeldumise osas esitatud väidetele hinnang antud. 2 Kaebuses ei ole näidatud, kuidas aitab kaebuse rahuldamine kaasa kaebaja õiguste kaitsele tulevikus või milles väljenduks reaalne eelis tema õiguste kaitsmisel. Seetõttu on halduskohus õigesti leidnud, et põhjendatud huvi ei ole preventiivsel eesmärgil piisav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
27. Apellatsioonkaebus tuleb distsiplinaarkaristuse määramisega seotud osas rahuldamata jätta. Vaide esitamise tähtaja ületamisega seonduvas osas tuleb aga apellatsioonkaebus rahuldada.
28. Kaebajat karistati distsiplinaarkorras VangS § 67 p 1 rikkumise eest, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistujate seaduslikele korraldustele. Kohtupraktika kohaselt ei õigusta VangS § 67 p 1 rikkumist ja korraldusele allumata jätmist kinnipeetava teistsugune arusaam õigusaktist või hinnang, et vanglateenistuja korraldus on õigusvastane. Kinnipeetav võib keelduda korralduse täitmisest vaid juhul, kui korraldus on käsitatav ilmselgelt tühise haldusaktina (RKHKo 3-3-1-103-06, p 14). Praegusel juhul ei olnud koristajana tööle asumise korraldus ilmselgelt tühine haldusakt HMS § 63 lg 2 mõttes.
29. Kaebaja poolt väljatoodud asjaolud - et talle ei tutvustatud ohutusreegleid ja koristaja ohutusjuhendit – ei muuda korraldust ilmselgelt tühiseks. Koristajana töötamine ei eelda keeruliste ohutusreeglite ja –juhendite teadmist.
30. Terviseprobleemid, mis oleksid objektiivselt töötamist takistanud, ei ole asjas tõendamist leidnud. Ka tagantjärgi pole tuvastatud kaebajal töötamist takistavaid terviseprobleeme. Kaebaja hinnang meditsiinitöötaja pädevuse kohta ei ole asjakohane. Kinnipeetava töövõimelisusele oli andnud nõustuva hinnangu meditsiinitöötaja, kes täitis vangla meditsiiniosakonna juhataja ülesandeid, ning kes on ringkonnakohtu hinnangul käsitatav arstina VangS § 37 lg 3 mõttes. Lisaks ei ole, nagu öeldud, kaebajal tuvastatud ka tagantjärgi töötamist välistavaid tervisprobleeme, ja seega ei saa väita, et meditsiinitöötaja oleks langetanud vale otsuse.
31. Kaebaja seletuskiri ja selles toodud seisukohad on distsiplinaarmenetluses üheks tõendiks, mille alusel langetatakse lõplik kaalutlusotsus. Distsiplinaarkaristuse määramisel seletuskirjas toodud väidete analüüsimine ja arvessevõtmine võib olla seega just õige kaalutlusotsuse tegemiseks vajalik.
32. Apellatsioonkaebuse väidetega, et käskkiri ei vasta HMS §-des 54 ja 56 ning VangS § 63 lg-s 1 ja § 64 lg-tes 1 ja 4 sätestatud nõuetele, ja et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud uurimisprintsiipi rikkudes ning kaebaja väiteid kontrollimata, ei saa samuti nõustuda. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on vormistatud haldusaktile esitatud nõuetele vastavalt. Põhjendustest nähtuvalt on haldusorgan teostanud kaalutlusõigust. Nõustuda ei saa etteheidetega uurimisprintsiibi rikkumise kohta. Käskkirja põhjendustest nähtuvalt on seal analüüsitud kaebaja põhjendusi, miks ta töötada ei saa. Samuti on neid analüüsitud ka kohtumenetluses ning nagu eelnevast nähtus, ei ole tegemist asjaoludega, mis annaksid kinnipeetavale õiguse tööst keelduda. Ka distsiplinaarmenetlus on läbi viidud korrektselt. Nõustuda ei saa ka väitega, et karistus on ebaproportsionaalne. Käskkirjas on põhjendatud, miks on õige määrata kaebajale distsiplinaarkaristuseks just selline karistus. Need põhjendused – kaebaja ei soovi tööd teha ja pole seega asunud õiguskuulekale teele, muud 3 karistused ei omaks mõju, et tal on mitmeid kehtivaid distsiplinaarkaristusi (tl 16) – on ringkonnakohtu hinnangul igati asjakohased. Seega on vastustaja teostanud karistuse valikul kaalutlusõigust, kaalutlused on asjakohased ning määratud karistust ei saa pidada ebaproportsionaalseks.
33. Samuti on kaebaja vaidlustanud vaide lahendamise tähtaja ületamise vastustaja poolt. Halduskohus leidis, et kuigi kaebaja on põhjendatud huviks selle toimingu vaidlustamisel märkinud preventiivse huvi, ei ole ta ära näidanud, kuidas aitab tema kaebuse rahuldamine kaasa tema õiguste kaitsele tulevikus või milles väljenduks reaalne eelis tema õiguste kaitsmisel, mistõttu ei ole preventiivne eesmärk piisav. Iseenesest leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus haldusorgan ise nõustub, et on seaduses sätestatud normi rikkunud ja poolte vahel ei ole selles osas vaidlust, puudub vajadus kohturessursi raiskamiseks ja vaidlustatud toimingu täiendavalt õigusvastaseks tunnistamiseks. Samuti ei ole usutav, et sellises olukorras annaks toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingisugust reaalset kasu või motiveeriks haldusorganit edaspidi vaide lahendamise tähtaegu järgima - arvestades sealjuures eriti seda, et vastustaja põhjendustel oli tähtaja ületamine tingitud lihtsalt ebapiisavast tööjõust. Seega on kaebajal sellises olukorras põhjendatud huvi olemasolu küsitav. Sellegipoolest peab ringkonnakohus arvestama selles küsimuses Riigikohtu seisukohtadega. Riigikohus on korduvalt analoogsetes olukordades tunnistanud viivitamise õigusvastaseks, leides, et õigusvastasuse tuvastamise kaebuse rahuldamine soodustab kaebaja õiguste kaitset tulevikus seetõttu, et motiveerib haldusorganit edaspidi õigusaktides sätestatut järgima ja täitma (vt nt RKHKo 3-3-1-61-10, p 16-18). Käesoleva haldusasja asjaolud vastavad eelnimetatud Riigikohtu lahendi asjaoludele. Kaebaja esitatud vaiet ei suutnud vastustaja lahendada VangS § 1 lg-s 7 sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul. Seetõttu kuulub vaide lahendamisega viivituse õigusvastasuse tuvastamise osas halduskohtu otsus tühistamisele ja kaebus rahuldamisele.
34. Seoses kaebuse osalise rahuldamisega tuleb lahendada ka menetluskulude küsimus. Kaebaja oli kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Kehtiva HKMS § 110 lg 1 p 1 järgi oli kaebajale antud seega menetlusabi. HKMS § 118 lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest oli menetlusabi saaja vabastatud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Ehkki kaebus lõppkokkuvõttes tõepoolest osaliselt rahuldatakse, on ringkonnakohtu hinnangul kaebuse rahuldatud osa (vaide lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamine) tähtsus võrreldes kaebuse rahuldamata jääva osaga (distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamine) väga väike. Kaebaja jaoks sellest kohtumenetlusest saadav kasu ei ole seega samuti märkimisväärne. Kuna kaebuse rahuldamisele kuuluva osa tähtsus on väga väike ning kaebuse rahuldatud ja rahuldamata jääva osa täpsete proportsioonide paikapanemine pole ka võimalik, peab ringkonnakohus õigeks jätta menetluskulud vastustajalt riigituludesse välja mõistmata. Maili Lokk Agu Timmi 4 Einar Vene