Obsah (7)

§ 423§ 371§ 50§ 386§ 162§ 173§ 174

2-06-18073 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2011. a, Tallinn Tsiviilasja number

) § 423 lg 1 p-ile 4 jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. 6 Seega tuleb hageja nõue tuvastada, et täiteasjas nr XXX täitmisel olev nõue summas 150 356.15 krooni on osaliselt tasaarvestatud ja osaliselt rahuldatud, jätta

§ 423lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.11.2010.

a. otsus kohtuasjas nr 3-2-1-104-10 p 14). Riigikohus on osundatud kohtuotsuses ka sedastanud, et tuvastushagi menetluse selline lõpetamine ei oma tähendust

§ 371

lg 1 p 4 järgi juhul, kui hageja soovib esitada hagi kostja vastu eelpool nimetatud tasaarvestamiseks kasutatud nõude sissenõudmiseks.

1. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud kostja vastu nõude täiteasjas nr XXX sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et sundtäitmisele esitatud nõue on osaliselt tasaarvestatud ja osaliselt rahuldatud. Kostja on esitanud hagile vastuväite, et kuna vaidlusaluses täiteasjas täitemenetluse alustamise ja täitmisteate kättetoimetamise ajal kehtinud täitemenetluse seadustikus ei sisaldunud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi instituuti, siis ei ole hagejal õigust sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõuda. Kohus on tuvastanud käesoleva kohtuotsuse p-is 10, et BIGAS avalduse ja Tartu Maakohtu 31.10.
2. a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-925/2003 alusel on 22.07.
3. a. kohtutäituri Reet Voki poolt alustatud täitemenetlus TN suhtes 150 356.15 krooni (täiteasi nr XXX) sissenõudmiseks. Kohus on ka tuvastanud, et täiteasjas nr XXX toimetati täitmisteade (täitekutse) TN kätte hiljemalt 05.08.
4. a. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 10 tuvastanud, et täiteasi nr XXX anti üle kohtutäiturile Kaire Põlts, kelle menetluses oli täiteasja numbriks 025/2004/1096 (tl 155, I kd) ja mis seejärel on 15.08.
5. a. üle antud kohtutäiturile Marek Laanemets. Seega on kohtutäiturid Reet Vokk, Kaire Põlts ja Marek Laanemets viinud täitetoiminguid läbi ühe täitemenetluse raames Tartu Maakohtu 31.10.
6. a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-925/2003 otsuse täitmiseks. Arvestades, et tsiviiltäitemenetlust reguleerivad normid on tsiviilkohtumenetluse jätkuna käsitletavad menetlusnormide kogumina ning et vaidlusaluses täiteasjas on täitemenetlus alustatud 22.07.
7. a. ja hagejale täitekutse (täitmisteade) kätte toimetatud 05.08.
8. a, tuleb kohtu hinnangul vastavalt

§-ile 6 käesolevas asjas kohaldamisele enne 01.01.

1. a. kehtinud täitemenetluse seadustik. Kohus nõustub kostjaga, et hagejale täitekutse kättetoimetamise ajal kehtinud täitemenetluse seadustikus ei sisaldu õiguslikku alust, mis võimaldaks juhul, kui täitedokumendiks on kohtulahend, esitada sissenõudja vastu nõuet sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi instituut kehtestati 01.01.
2. a. jõustunud TMS uue redaktsiooni §-is
3. Õiguse üldpõhimõtte kohaselt, kui võetakse vastu uus õigusnorm või muudetakse olemaolevat ja soovitakse uuele normile anda tagasiulatuvat jõudu juba tekkinud õigussuhetele, asjaoludele või toimingutele, tuleb seadusandja sellelaadne soov väljendada vastava seaduse rakendussätetes (vt Riigikohtu 22.10.
4. a. kohtuotsuse nr 3-2-1-96-03 p 19). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse varasemate täitemenetluste suhtes normide rakendamist reguleeriv § 11 ei ole andnud 01.01.
5. a. jõustunud TMS § 221 sisalduvatele normidele tagasiulatuvat jõudu. Kuna enne 01.01.
6. a. jõustunud TMS kehtinud TMS-i redaktsioon ei sätestanud võlgniku õiguskaitse vahendina sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks alust ning seadusandja ei ole andnud rakendussätetes TMS § 221 sätestatud võlgniku nõudeõigusele tagasiulatuvat jõudu, siis puudub hagejal antud asjaoludel õiguslik alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitamiseks ning hagi tuleb jätta eelkõige seetõttu rahuldamata.
7. Kohus möönab, et kuna vaidlusaluses täiteasjas toimus täitemenetlus ka ajal, mil jõustus TMS 01.01.
8. a. kehtima hakanud redaktsioon, milles sisaldus õiguslik alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks, võiks kohaldamisele tulla 01.01.
9. a. jõustunud TMS. Kostja leiab, et ka juhul kui kohaldamisele tuleb 01.01.
10. a. jõustunud TMS on hageja nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks aegunud, mistõttu on kostja palunud kohaldada aegumist. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 3 kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte 7 hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Kohus juhindub siinkohal Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.11.
11. a. kohtuasjas nr 3-2-1-101-07 tehtud kohtumääruses väljendatud seisukohast, mille kohaselt on TMS § 221 lg-s 3 sätestatud hagi esitamise 30-päevane tähtaeg vaadeldav hagi aegumistähtajana. Kohtu hinnangul hakkaks tingimusel, et TMS § 221 sisalduva regulatsiooni jõustumisel täitemenetlus toimus, hagi esitamise tähtaeg kulgema vastavalt TsÜS § 135 lg-le 1 seaduse vastava redaktsiooni jõustumisest, s.o. 01.01.
12. a. Seega pidi hageja tulenevalt TMS § 221 lg-st 3 esitama hagi vaidlusaluses täiteasjas täitedokumendiks oleva Tartu Maakohtu 31.10.
13. a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-925/2003 alusel läbi viidava sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hiljemalt 31.01.
14. a. Hagi on kohtule esitatud 17.07.
15. a, mistõttu on hagi täiteasjas nr XXX sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Arvestades kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi täiteasjas nr XXX sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ka aegumise tõttu rahuldamata. Tulenevalt TsÜS § 142 lg-st 1 on nõude maksmapanek aegumise tagajärjel välistatud. Seetõttu jätab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hageja poolt sundtäitmisele esitatud tasaarvestuse ja sundtäitmisele esitatud nõude täitmisega seonduvad vastuväited ja tõendid ega analüüsi neid sisuliselt (vt Riigikohtu 11.12.
16. a otsus ts asjas nr 3-2-1-92-02).
17. Viimasena käsitleb kohus hageja nõuet hüpoteegi hageja nimele kandmiseks ning hüpoteegi ülekandmiseks tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg-le 1 kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike järgi, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist või hüpoteegi kustutamist. Seega pidi hageja nõude rahuldamiseks tõendama, et hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud või nõuet ei ole tekkinud. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 10 tuvastanud, et BIGAS loovutas Tartu Maakohtu 31.10.
18. a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2925/2003 tunnustatud nõude TN vastu üle BGAS-ile (nüüd BGOÜ). Kohus on ka tuvastanud, et BIGAS loovutas Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kinnistu “K “ neljandasse jakku kantud hüpoteegi summas 500 000 krooni intressimääraga 36% aastas, lugedes aasta alguseks hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmise kuupäeva, ja kõrvalnõuete suurusega 165 000 krooni BIGAS kasuks kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele, üle BGAS-ile (nüüd BGOÜ) ning et BIGAS ja BGAS-i (nüüd BGOÜ) vahel 06.06.
19. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi loovutamise kokkuleppe p-is 4.1.2 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt on loovutatud hüpoteegiga kõik olemasolevad ja tulevikus tekkivad hüpoteegi omandaja nõuded TN vastu, nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, sundtäitmise kulud, kindlustushüvis ja hüpoteegi sissekandmisest või omanikule tagasiloovutamisest tulenevad kulutused, kulud notarile ja kinnistusametile. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 167 lg-le 1 lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga. Osundatud normist ja BIGAS ning BGAS-i (nüüd BGOÜ) vahel sõlmitud kokkulepetest tulenevalt tagab vaidlusalune hüpoteek ka kohtulikult tunnustatud nõudeid ning seadus ei nõua taga. Käesolevas tsiviilasjas ei ole leidnud tuvastamist, et hageja oleks kostja Tartu Maakohtu 31.10.
20. a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-925/2003 välja mõistetud, sundtäitmisele esitatud nõude osaliseltki täitnud (kohus tegi korduvalt hagejale ettepaneku oma vastavat väidet tõendada (vt nt tl 26, II kd) või et nõuet ei oleks tekkinud. Seega on AÕS § 349 lg 1 sätestatud eeldused täitmata ning puudub alus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaseks kostja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega.
21. 19.01.
22. a. esitas kostja taotluse 13.01.
23. a toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Taotluse kohaselt tuleks protokolli leheküljel 3 ülevalt teise lõigu ette kirjutada sõna “hageja“ ja on protokolli leheküljel 3 ülevalt kolmanda lõigu ette kirjutada sõna “kostja kohtule“. Samuti tuleks protokolli leheküljel 3 neljas lõik sõnastada ümber järgmiselt: “Kostja 8 esindaja: Riigikohtu 17.11.2010 lahendist nr. 3-2-1-104-10 punktist 14 nähtuv suunis on selline, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on aegunud, puudub võimalus esitada tuvastushagi. Seetõttu ei saa kuuluda rahuldamisele ka hageja nõue tuvastada, et täiteasjas XXX hageja vastu täitmisel olev nõue on osalise täitmise ja osalise tasaarvestamise läbi lõppenud. Seda põhjusel, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on aegunud. Kuna käesolevas kohtuasjas ei saa kuuluda tuvastamisele kostja 150’356,15EEK nõude hageja vastu väidetav lõppemine, siis ei saa kuuluda ka rahuldamisele hageja nõue kostja kohustamiseks tahteavalduse andmiseks hüpoteegi hageja nimele kirjutamiseks”. Kohus leiab, et kostja taotlus protokolli parandamiseks tuleb rahuldada osas, milles taotletakse protokolli leheküljel 3 ülevalt teise lõigu ette kirjutada sõna “hageja“ ja on protokolli leheküljel 3 ülevalt kolmanda lõigu ette kirjutada sõna “kostja kohtule“, sest selliselt kajastab protokoll täpsemalt ka võimaliku edasikaebamise seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid. Ülejäänud osas jätab kohus kostja taotluse rahuldamata, sest vastavalt

§ 50

lg 1 p-ile 8 peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kostja poolt esitatu, mille kohta ta taotleb enda öeldu osas täpsustuste tegemist, ei kajasta menetlustoimingu olulist käiku ega ole asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulised. Kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm vaid üksnes kohtuistungil käsitletud oluliste asjaolude lühikokkuvõte. 17. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb tühistada ka Harju Maakohtu 21.01.2011. a. määrusega hagi tagamiseks rakendatud abinõu [millega määrati täiteasjas nr XXX täitemenetlus peatada (

§ 386lg 4)].

18.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Lähtudes osundatud sättest jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (

§ 174lg 2).

Kaija Kaijanen Kohtunik 9