KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene 3. veebruar 2012, Tartu Haldusasi Siim Partsu kaebus Viru Vangla 16. augusti 2010. a käskkirja nr 3.1-2/73 tühistamiseks, tema teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest saamata jäänud tasu väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2010. a otsus Siim Partsu apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Siim Parts Vastustaja Viru Vangla Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-10-2389 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2010. a otsus. 3. Rahuldada kaebus. 4. Tühistada Viru Vangla 16. augusti 2010. a käskkiri nr 3.1-2/73. 5. Ennistada Siim Parts teenistusse. 6. Kohustada Viru Vanglat Siim Partsu teenistusest sunnitult puudutud aja eest saamata jäänud tasu väljaarvutamiseks ja selle kaebajale maksmiseks ühe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. 7. Mõista Siim Partsu kasuks Viru Vanglalt välja menetluskulud summas 971,47 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 5. märtsini 2012. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla 16. augusti 2010. a käskkirjaga nr 3.1-2/73 määrati Viru Vangla järelevalveosakonna peaspetsialist-korrapidajale Siim Partsule avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 118 alusel distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine. Käskkirja kohaselt pani S. Parts toime distsiplinaarsüüteo, mis seisnes teenistuskohustuste mittenõuetekohases täitmises, kui ta jättis perioodil 17. mai 2010 kuni 10. juuni 2010 täitmata korralduse teostada isikukaitsejaamade asukoha kontrolli häire rakendamisel. 2. S. Parts esitas 14. septembril 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus eelnimetatud käskkiri tühistada, tunnistada tema teenistusest vabastamine õigusvastaseks, ennistada ta teenistusse ja mõista talle välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kaebuse kohaselt rikuti käskkirja andmiseks olevate asjaolude väljaselgitamisel kehtivaid õigusnorme, pädevusnõudeid ja võrdse kohtlemise printsiipi, määratud karistus ei ole proportsionaalne süüteo raskusega ning käskkiri on kaalutlusvigadega. 3. Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli S. Partsu teenistusest vabastamine õiguspärane. S. Parts pani talle süüks pandud teo toime, distsiplinaarmenetlus viidi läbi nõuetekohaselt ja määratud karistus on kooskõlas vangistusseaduse § 150 p-s 3 ettenähtuga. Karistuse määramisel on esitatud faktilised ja õiguslikud põhjendused ning lähtutud nii rikkumise asjaoludest kui kaebaja isikust. Kuigi valitud karistus on võimalikest rangeim, ei saa seda pidada rikkumise asjaoludega ilmselges vastuolus olevaks. Võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. S. Partsu apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Halduskohtu otsus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 25 lg 5 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 2 nõuetele. Halduskohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustunud S. Partsu väidetega, mis puudutasid vaidlusaluse korralduse andmise seaduspärasust, valeandmete esitamist menetlejale, distsiplinaarmenetluse korra rikkumisi, ärakuulamisõiguse rikkumist, karistuse ebaproportsionaalsust, võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist, kaalutlusvigu ja volituste ületamist.
- b)Halduskohus ei ole otsuse käsitlenud asjaolu, et kuigi distsiplinaarmenetluse käigus ei ole tuvastatud, et S. Parts oleks oma tegevuse või tegevusetusega seadnud ohtu inimeste elu ja tervise, on seda asjaolu vaidlustatud käskkirjas oluliselt rõhutatud. Et distsiplinaarmenetluse käigus sellist asjaolu ei tuvastatud, on selline väide käskkirja lisatud meelevaldselt. Lisaks on vale käskkirjas toodud väide, et kaasaskantav isikukaitsejaam on ainus abikutsumise viis. Tunduvalt olulisemad abi kutsumise vahendid on statsionaarsed nupud vangla seintel. Käsijaamad on küll ette nähtud igale vanglaametnikule, kuid kõigile neid ei jätku.
- c)Halduskohus on seda põhjendamata asunud ebaõigele seisukohale, et vangla järgis distsiplinaarmenetluse läbiviimise korda. S. Partsule tutvustati distsiplinaarmenetluse kokkuvõtet samal päeval, kui talle määrati distsiplinaarkaristus. Sellega rikuti haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-t 1. Seletuses omapoolse versiooni esitamist distsiplinaarmenetluse ajendanud sündmusest ei saa pidada ärakuulamiseks, mis võimaldaks esitada vangla poolt kogutud teabe analüüsimisel põhinevaid vastuväiteid.
- d)Ebaõiged on halduskohtu seisukohad, et vahetu juhi poolt S. Partsule antud korraldus oli õiguspärane ning et tegemist ei olnud ühekordse korraldusega. Asjakohane ei ole sealjuures halduskohtu viide ATS § 60 lg-le 1. Käskkirjas nimetatud asjaoludel ei saanud S. Partsul tekkida kohustust, mille täitmata jätmisega saanuks kaasneda distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamine. Teenistusülesannete püsivad muudatused oleks tulnud reguleerida S. Partsu ametijuhendis või ametikoha juhendis ning püsivad töökorralduste muudatused oleks pidanud kinnitama vangla direktor. Viru Vangla järelevalveosakonnas on eraldi spetsialisti ametikoht, kes vastutab nõrkvoolu- ja turvasüsteemide korrasoleku ja kontrolli eest ning kelle otseseks teenistusülesandeks on kontrollida isikukaitsejaamade ja muu turvavarustuse korrasolekut. Seetõttu ei saa väita, et tegemist ei olnud korrapidaja teenistuskohustuste muutmisega. 2
- e)S. Partsu vahetu ülemus esitas distsiplinaarmenetluses teadvalt valeandmeid rikkumise avastamise aja kohta, mis võis kaasa tuua ebaõige otsuse.
- f)Määratud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud süüteoga ning S. Partsu on koheldud ebavõrdselt võrreldes teise ametnikuga, kes pani toime samalaadse teo, kuid kelle puhul on vangla hinnanud rikkumise vabandatavaks ning ei ole pidanud vajalikuks isegi distsiplinaarmenetluse läbiviimist asjaolude väljaselgitamiseks.
- g)Põhjendamata ja ebaõige on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole alust tõsiselt võtta S. Partsu väidet, et tegelikult oli teenistusest vabastamine tingitud oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumisest. Viru Vangla direktor on üsna avalikult öelnud, et vabastab S. Partsu teenistusest, kuna ta julges tööandja vastu kohtusse minna. 5. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused:
- a)Halduskohtu otsus on põhjendatud ning vastab HKMS §-s 25 sätestatud nõuetele. Halduskohus on andnud hinnangu kõikidele asjasse puutuvatele väidetele ja tõenditele ning on tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates jõudnud õigesti järeldusele, et S. Partsu teenistusest vabastamine oli õiguspärane.
- b)S. Partsu väited tema ärakuulamata jätmise osas on ilmselgelt otsitud. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kaebajal oli distsiplinaarmenetluse käigus võimalus anda rikkumise kohta seletus. Kaebajal oli terve distsiplinaarmenetluse vältel võimalus pöörduda menetleja poole tutvumaks menetluse käigus kogutud dokumentidega ning ta võis soovi korral esitada lisaselgitusi. S. Parts ei ole eelneva menetluse jooksul kordagi väitnud, et tema õigusi on distsiplinaarmenetluse käigus rikutud seetõttu, et talle ei antud võimalust olla ära kuulatud või et ta ei saanud esitada vastuväiteid distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele.
- c)Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on selgitatud, et isikukaitsejaamade usaldusväärne toimimine on väga oluline ametnike julgeoleku tagamiseks, kuna see on teatud olukordades ainus abikutsumise viis. Kuna distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes ei tehta ettepanekut karistuse määramiseks, siis ei pidanud kokkuvõttes asuma kaaluma karistuse määramise asjaolusid. Asjassepuutumatu on väide, et kõikidele vanglaametnikele isikukaitsejaamu ei väljastata. Vangla lähtub isikukaitsejaamade väljastamisel nende vajalikkusest konkreetsele isikule.
- d)Asjakohatu on S. Partsu väide, et temale antud korraldus tulnuks reguleerida ametijuhendis. S. Partsul oli kohustus alluda tema vahetu ülemuse poolt antud korraldusele.
- e)Karistamisel ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ja määratud karistus oli proportsionaalne.
- f)Teenistusest vabastamine ei olnud tingitud S. Partsu poolt oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumisest. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja karistuse määramiseks andis aluse S. Partsu enda käitumine. 6. S. Partsu täiendavate seisukohtade kohaselt rikuti distsiplinaarmenetluse läbiviimisel oluliselt menetlusnorme, määratud karistus on ebaproportsionaalne ning karistuse määramisel on ebaõigesti arvestatud S. Partsu kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Et Riigikohtu halduskolleegiumi 26. oktoobri 2011. a otsusega kohtuasjas nr 3-3-1-45-11 tühistati S. Partsule 9. detsembril 2009 määratud distsiplinaarkaristus, ei olnud S. Partsul vaidlustatud käskkirja tegemise ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 3 8. Nähtuvalt distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast on karistuse määramisel arvestatud muuhulgas sellega, et karistuse määramise hetkel oli kaebajale määratud kolme rikkumise eest kolm erinevat distsiplinaarkaristust – noomitus, ametipalga vähendamine 10% kolmeks kuuks ja ametipalga vähendamine 30% kolmeks kuuks (tl 9p, 14p). Neist viimane karistuse määramise käskkiri, millega määrati kaebajale karistuseks 30%-ne palga vähendamine kolmeks kuuks, tühistati Riigikohtu halduskolleegiumi poolt 26. oktoobri 2011. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-45-11. 9. Ringkonnakohtu hinnangul on sellega ära langenud üks oluline asjaolu, mida karistuse määramisel arvestati. Arvestades seda, et praegusel juhul määrati kaebajale raskeim võimalikest distsiplinaarkaristustest (teenistusest vabastamine), siis tähendab ühe karistuse määramisel arvestatud olulise asjaolu äralangemine seda, et kui karistuse määramisel ei oleks äralangenud asjaoluga arvestatud, oleks kaalutlusotsus karistuse määramise kohta võinud olla leebem. Kuna Riigikohus on eelneva distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistanud, ei pea ringkonnakohus praeguses asjas võimalikuks distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtima jätta. Sarnaselt olukorraga, kus üks kolmest etteheidetavast teost langeb ära ja juba ainuüksi seetõttu kuulub distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tühistamisele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-10-09), kuulub ringkonnakohtu arvates distsiplinaarkaristus tühistamisele ka siis, kui ära langeb isiku varasem seisund korduvalt kehtivate distsiplinaarkaristustega karistatud isikuna. Siinjuures tuleb silmas pidada, et käesoleval juhul langeb ära karmim varasematest karistustest. Distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamise puhul on Riigikohus korduvalt rõhutanud seda, et sealjuures tuleb arvestada just isiku varasemat käitumist (RKHKo 3-3-135-02, p 13; RKHKo 3-3-1-13-11, p 10). Tänu varasema karistuse äralangemisele tuleks isiku varasemale käitumisele anda praegu hoopis teistsugune hinnang. 10. Arvestada tuleb sedagi, et kui pidada vanglaametnikule määratud distsiplinaarkaristuse kehtivusajaks üht aastat (tulenevalt avaliku teenistuse seaduse §-st 87 ning töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-st 13), siis kuna varasemad kaks karistust olid määratud rohkem kui aasta enne teenistusest vabastamist (tl 22), ei olnudki pärast Riigikohtu poolt viimase distsiplinaarkaristuse tühistamist kaebaja enam kehtiva distsiplinaarkaristusega karistatud. 11. Eeltoodust tulenevalt kuulub teenistusest vabastamise käskkiri tühistamisele. Kuna vaidlustatud haldusakt tühistatakse juba eelnevalt käsitletud põhjusel, ei anna ringkonnakohus seisukohta ülejäänud kaebaja väidetele. 12. Lisaks tühistamisnõudele on kaebaja taotlenud teenistusest vabastamise õigusvastaseks tunnistamist, kaebaja teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist. Ringkonnakohtu hinnangul on teenistusest vabastamise õigusvastaseks tunnistamise nõue hõlmatud tühistamisnõudega ja seega ei ole eraldi teenistusest vabastamise õigusvastaseks tunnistamine vajalik. Kuna tühistamisnõue rahuldatakse, kuulub avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 135 lg-st 1 tulenevalt rahuldamisele ka nõue kaebaja teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks. Ringkonnakohtul ei ole võimalik seda tasu endal välja arvutada. Seetõttu kohustab ringkonnakohus HKMS § 167 lg 1 alusel vastustajat selle 4 tasu väljaarvutamiseks ja kaebajale maksmiseks ühe kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. 13. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et kehtiva ATS § 12 lg 2 p 6 sätestab selgesõnaliselt, et avaliku teenistuse seadus, välja arvatud paragrahvid 1-4, 6, 9, 10, 40-43, 76, 153-156 ja 159, ei laiene vanglaametnikele. Sellest regulatsioonist lähtudes ei tohiks peale nende avaliku teenistuse seaduse paragrahvide vanglaametnike suhtes avaliku teenistuse seaduse regulatsiooni, sh eelpool viidatud ATS § 87 ja § 135, vanglaametnike teenistusalastes vaidlustes iseenesest kohalduda. Sellegipoolest on avaliku teenistuse seaduse sätteid, mis ei ole ATS § 12 lg-s 6 nimetatud, kohaldanud korduvalt ka Riigikohtu halduskolleegium erinevates vanglaametnike teenistusalastes vaidlustes (vt nt RKHKo 3-3-1-46-09, 3-3-1-3709, 3-3-1-7-05). Ehkki ringkonnakohtule jääb kehtivast õigusest ja viidatud Riigikohtu lahenditest arusaamatuks, millistel alustel või millistest kaalutlustest lähtudes on Riigikohus kohaldanud peale ATS § 12 lg 2 p-st 6 tulenevate normide ka muid avaliku teenistuse seaduse sätteid, peab ringkonnakohus siiski Riigikohtu eeskujul vajalikuks avaliku teenistuse seaduse ülejäänud regulatsiooni kohaldamist. 14. Kuna kaebus rahuldatakse, tuleb lahendada ka menetluskulude küsimus. Kaebaja on esimese astme kohtu menetluses õigusabikulude eest tasunud 5600 krooni (tl 23-23p) ja apellatsioonimenetluses 460,17 eurot (tl 82-83) ning 153,39 eurot. Õigusabikulude kandmine on tõendatud ja nende suurus põhjendatud, mistõttu tuleb õigusabikulud 971,47 eurot HKMS § 108 lg 1 alusel vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Maili Lokk Agu Timmi 5 Einar Vene