Obsah (4)

§ 63§ 67§ 14§ 15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.6 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristusena kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt seisnes K. Katšanile etteheidetav tegu selles, et ta tagastas 16.10.2009 kartserikambris viibides pärast sööki vanglale lõhutud korduvkasutatava plastikust lusika. Lõhkudes vangale kuuluva lusika, ei suhtunud kinnipeetav heaperemehelikult vangla varasse. Karistuse liigi ja määra valikul arvestati käskkirja põhjendustest tulenevalt muuhulgas asjaoluga, et K. Katšan omas 16.11.2009 seisuga 22 kehtivat distsiplinaarkaristust, sh 2 distsiplinaarkaristust (kartserikaristused) vangla vara kahjustamise eest. K. Katšan esitas 11.12.2009 vaide Viru Vangla 16.11.

1. a käskkirja nr 6-3/2585-D kehtetuks tunnistamiseks ja tekitatud kahju 3000 krooni hüvitamiseks, mille Viru Vangla jättis tähtaegselt läbi vaatamata.
2. K. Katšan esitas 02.03.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla 16.11.
3. a käskkirja nr 6.-3/2585-D alusel kartserisse paigutamisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist summas 3 000 krooni (191,73 eurot). Kaebuse ja selle täienduse kohaselt on K. Katšani karistatud alusetult. Lusikas purunes selle pesemise käigus kogemata ning lusikal võis olla mõra või mõni muu defekt olemas juba enne lusika kasutamist kaebaja poolt. Vastustaja peaks üldse andma igal söögikorral uue lusika, mitte hoidma lusikaid korduvkasutuses. Kaebaja leidis samuti, et 3-ööpäevane kartserikaristus oli lusika lõhkumise eest liiga karm karistus ja vangla oleks võinud kõigepealt teda noomitusega karistada. Kahju tekkis, kuna kartserikambri tingimused erinevad oluliselt tavakambrist ja distsiplinaarmenetlust ei viidud läbi objektiivselt.
4. Tartu Halduskohtu 22.09.
5. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja süü distsiplinaarrikkumise toimepanemises tõendatud asjas kogutud tõenditega (tl 38, 41). Kaebajat karistati distsiplinaarkorras õiguspäraselt ja määratud karistus on proportsionaalne. Puudub alus kaebaja poolt esitatud mittevaralise kahju taotluse rahuldamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6. K. Katšani apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ning kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus vangla kaebaja õigusi, kuna määratud distsiplinaarkaristus on ebaproportsionaalne. Plastlusikas läks katki kogemata. Halduskohus rikkus kaebaja õigusi, kuna ei vaadanud kaebust läbi kahe kuu jooksul. Samuti rikkus halduskohus kaebaja arvates

§-e 1 lg 1 ja 3, 14 lg 1 ja 2 ning 15 lg 1 ja põhiseaduse (PS) §-e 3 ning 9-

2. Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on distsiplinaarmenetluse käigus õigesti tuvastatud, et lusikas võis puruneda ainult kaebaja süül. Tegemist ei olnud ühekordse plastlusikaga, vaid korduvkasutatava plastlusikaga, mis ei ole kergesti purunev ega purune pesemisel juhuslikult. Lusika lõhkumise eest määratud kartserikaristus on proportsionaalne, arvestades kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamise ja vangla vara lõhkumisest hoidumise eesmärki ning kaebaja isikut, muuhulgas tema kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kaebaja on süstemaatiline distsipliinirikkuja, keda enne 16.11.2009 oli muuhulgas kahel korral karistatud vangla vara kahjustamise eest. Kuna K. Katšan ei olnud varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkas rikkumiste toimepanemist, oli põhjendatud tema karistamine rangema karistusliigiga kui noomitus.

§ 63lg-st 1 tulenevalt on kartserisse paigutamise maksimummääraks 45 ööpäeva.

Antud juhul paigutati kaebaja kartserisse kolmeks ööpäevaks. Ühegi teise

§ 63lg-st 1 tuleneva distsiplinaarkaristuse kohaldamine poleks olnud eesmärgipärane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 22.09.
2. a otsus tuleb jätta muutmata ning K. Katšani apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Samuti 2 ei ole halduskohus vaidlustatud otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega hinnanud ebaõigesti tõendeid ja on õigesti kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
3. Esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustab kaebaja halduskohtu otsust erinevate seaduse- ja põhiseaduse sätete rikkumise motiivil ning leiab Viru Vangla 16.11.
4. a käskkirjaga seoses, et see oli õigusvastane, sest plastiklusika lõhkumise eest ei oleks vangla pidanud kohe asuma karistama kartserikaristusega, vaid oleks võinud kõigepealt karistuseks määrata näiteks hoiatuse. Seega nõuab K. Katšan mittevaralise kahju hüvitamist eelkõige seepärast, et peab talle määratud 3-ööpäeva pikkust kartserikaristust ebaproportsionaalseks.
5. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja paigutati 19.11.2009 3-ks ööpäevaks kartserisse kehtiva 16.11.
6. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6-3/2585-D alusel ning seda käskkirja ei ole senini kehtetuks tunnistatud. Halduskohtu vaidlustatud otsuses on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt põhjendatud ka seda, miks vaidlusalust käskkirja ei saa pidada õigusvastaseks.
7. Asja materjalidest nähtuvalt karistati K. Katšani 16.11.2009 käskkirjaga 3-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega selle eest, et ta rikkus 16.10.2009

§ 67

p-i 1 (kinnipeetav on kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele) ja Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.6 (kinnipeetav isik on kohustatud heaperemehelikult suhtuma vangla varasse) sellega, et lõhkus ära vanglale kuuluva korduvkasutatava plastikust lusika. Kaebaja poolt distsipliinirikkumise toimepanemine on tõendatud valvur H. Atla ettekandega nr 4060, vara lõhkumise aktiga 10.11.2009, kaebaja enda 16.10.2009 seletusega ja ka distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 37-38, 40-41). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kuna tegemist ei olnud ühekordselt kasutatava plastiklusikaga, vaid korduvkasutatava plastiklusikaga, mis on ühekordselt kasutatavast plastiklusikast tugevam, siis sai see 16.10.2009 puruneda üksnes kaebaja enda süül. Eeltoodut kinnitab ka Viru Vangla selgitus, et kinnipeetaval puudub igasugune kohustus talle söömise ajaks kartserisse väljastatud toidunõusid enne nende tagastamist pesta, sest neid, sh korduvkasutatavaid plastiklusikaid pestakse vangla köögis nõudepesumasinas. Ka kaebaja ise ei ole väitnud, et ta 16.10.2009 vanglale kuuluvat plastiklusikat ära ei lõhkunud, vaid leidis, et see juhtus lusika kambris pesemise käigus kogemata. Esitatud apellatsioonkaebuses märgib kaebaja, et selleks, et seda plastlusikat pesta, peab selle pesemist harjutama, sest kui jõudu täpselt ei arvesta, võib lusika kohe katki teha. Sellest võib järeldada, et lusikas ei purunenud pestes siiski juhuslikult, vaid teatud jõu kasutamise tulemusena. Samas võib vangla vara lõhkumine olla karistatav ka siis, kui see on toime pandud ettevaatamatusest. Seetõttu ei anna Viru Vangla 16.11.2009. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks alust ka kaebaja väide, et ta ei lõhkunud lusikat tahtlikult, vaid et see juhtus kambris lusika pesemise käigus. 10.

§ 63

lg 1 p 4 järgi võib kinnipeetava suhtes kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45-ks ööpäevaks. Käesoleval juhul määrati kaebajale karistuseks 3 ööpäeva kartserit. Halduskohus luges K. Katšanile määratud karistuse proportsionaalseks toime pandud distsiplinaarrikkumisega, arvestades muuhulgas asjaolu, et kaebaja omas 16.11.2009 seisuga 22 kehtivat distsiplinaarkaristust (tl 42), sh kahte distsiplinaarkaristust vangla vara kahjustamise eest, ning seda, et teda oli varasemalt 6-l korral karistatud ka noomituse või muu kartserikaristusest leebema distsiplinaarkaristusega, kuid K. Katšan jätkas sellest hoolimata distsipliinirikkumiste toimepanemist. K. Katšani distsiplinaarkaristuste 3 väljavõtte kohaselt oli teda enne 16.10.2009 rikkumise toimepanemist vangla vara kahjustamise eest juba kahel korral karistatud kartserisse paigutamisega. 11. Kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramise eesmärgiks on tavapäraselt see, et ta edaspidi hoiduks rikkumiste toimepanemisest ja käituks õiguskuulekalt (

§-d 6 lg 1 ja 63 lg 3). Konkreetse karistuse määramisel tuleb karistuse liigi ja määra valikul arvestada ka süüteo raskust ja selle toimepanemise asjaolusid ning võimalikke vastutust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, sh kinnipeetava eelnevat käitumist, kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu jne. Karistuse valiku põhjendamine on seega karistuse määraja kaalutlusotsus ning ringkonnakohtu hinnangul on 16.11.

1. a käskkirjas nr 6-3/2585-D piisavalt põhjendatud seda, miks määrati ka 16.10.2009 rikkumise eest kaebajale just kartserikaristus ja seda 3-ööpäeva pikkusena. Kuigi kaebaja poolt kas tahtlikult või ettevaatamatusest lõhutud korduvkasutatava plastiklusika väärtus oli vara lõhkumise akti kohaselt 0,66 krooni (0,04 eurosenti), ei anna see ringkonnakohtu hinnangul alust asuda seisukohale, et tegemist oli vähetähtsa või tühise rikkumisega, mille eest kartserikaristuse määramine on ilmselgelt ebaproportsionaalne. Toimepandud rikkumise sisu oli ikkagi selles, et kinnipeetav lõhkus vangla vara, so ei suhtunud sellesse heaperemehelikult. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellise rikkumise puhul süüteo raskuse hindamise ning sellest tuleneva karistuse liigi ja määra valikul olla esmaseks kriteeriumiks see, millise väärtusega eseme kinnipeetav igal konkreetsel juhul ära lõhkus. Isegi siis, kui konkreetse eseme lõhkumisega vanglale tekkinud varaline kahju on väga väike, ei saa asuda seisukohale, et sellistel juhtudel ei tuleks rikkumistele üldse reageerida või siis tuleks kinnipeetavale karistuseks määrata alati kõige kergem karistus – noomitus. See looks kinnipeetavatele pigem mulje, et väikeses ulatuses vangla varale kahju tekitamine ongi lubatav ja mingeid tuntavaid muudatusi võrreldes senise eluoluga (näiteks tavakambrist karistusena kartserisse paigutamine) selline rikkumine tema jaoks kaasa ei too. Nagu juba eelpool märgitud, tuleb igal konkreetsel juhul karistuse määramisel arvestada ka rikkuja isikut, sh seda, kas ja mille eest ning mitmel korral on teda varasemalt distsipliinirikkumiste eest karistatud. K. Katšani distsiplinaarkaristuste väljavõtte alusel võib öelda, et kaebaja näol on tegemist süstemaatilise distsipliinirikkujaga, kellele oli
2. a novembrist alates määratud 22 distsiplinaarkaristust ja need karistused kehtisid ka 16.11.
3. a seisuga. Samuti oli kaebajat varasemalt 6-l korral karistatud kas noomituse või muu kartserikaristusest leebema distsiplinaarkaristusega, kuid K. Katšan jätkas sellest hoolimata distsipliinirikkumiste toimepanemist. Enne 16.10.2009 rikkumise toimepanemist oli K. Katšani samasisulise rikkumise, so vangla vara kahjustamise eest juba kahel korral karistatud ja ka neil juhtudel oli teda karistatud kartserisse paigutamisega. Sellest hoolimata rikkus kaebaja

§ 67

p-1 ja Viru Vangla kodukorra p-1 8.1.6 uuesti ning ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et sellises olukorras ei oleks kaebaja karistamine kergema karistusega, näiteks noomitusega, täitnud distsiplinaarkaristuse määramise eesmärki ega olnud vastavuses rikkumise enda ja selle toimepanemise asjaoludega, sh kinnipeetava isiku ja tema eelneva käitumisega. Kui arvestada, et

§ 63

lg 1 p 4 võimaldab kinnipeetava suhtes kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45-ks ööpäevaks, siis on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul kaebajale määratud 3 ööpäeva pikkune kartserikaristus eelpooltoodud asjaolusid arvestades igati proportsionaalne ka valitud karistuse määra osas. Ringkonnakohus nõustub neil asjaoludel halduskohtu seisukohaga ja leiab, et kaebajale kartserikaristuse määramine oli seega igati õiguspärane ja kaebajale ei saanud sellest tekkida hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. 4

1. Apellatsioonkaebuses toodud kaebaja etteheide halduskohtule RVastS § 18 lg 1 sätestatud rikkumise osas on täiesti asjakohatu, kuna nimetatud norm sätestab kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise tähtaja haldusorgani (käesoleval juhul Viru Vangla) jaoks, mitte hüvitamiskaebuse läbivaatamise tähtaja halduskohtu jaoks.
2. Asja materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks otsuse tegemisel rikkunud PS §-e 3 ja 9-
3. Samuti ei ole asjakohased ega arusaadavad apellatsioonkaebuses toodud viited

§-de 1 lg 1 ja 3, 14 lg 1 ja 2 ning 15 lg 1 rikkumistele Tartu Halduskohtu poolt, sest

§-l 1 ei ole lõikeid 1 või 3,

§ 14

käsitleb kinnipeetava vastuvõtmist vanglas ning

§ 15käsitleb kinnipeetava isiklike asjadega toimimist tema vanglasse vastuvõtmisel.

Viimatinimetatud vangistusseaduse paragrahvid ei oma mingisugust puutumust sellega, et kaebajat karistati 2009. a

§ 67

p-1 ja Viru Vangla kodukorra p-1 8.1.6 rikkumise eest ega olnud ka kohaldatavad halduskohtu poolt vaidlusaluse otsuse tegemisel. Neil põhjustel jääb K. Katšani apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Einar Vene Agu Timmi 5 Maili Lokk