) § 31 lg 2 mõttes. Elektriline veekeetja on olmevajaduste rahuldamiseks mõeldud ese, mille omamine on reguleeritud VSkE 12. peatükis. Elektrilise veekeetja kasutamise kulusid ei reguleeri
lg-d 3 ja 4.
E §-d 591, 592 ja 593 kohaldatavad ainult nendele elektriseadmetele, mis on nimetatud
Seadusandja ei ole kehtestanud normi ning vastavat volitust elektrilise veekeetja kasutamise kulude määramiseks, arvestamiseks ja hüvitamiseks. Vastustajal ei ole seega õigust nõuda tasu veekeetja kui elektriseadme kasutamise eest, kuna selleks puudub seaduslik alus. Viru Vangla 16.06.
lg-d 2-4 on kohaldatavad ka kinnipeetavale elektrilise veekeetja kambrisse lubamisele ja selle seadme kasutamisega kaasnevate kulude hüvitamisele. Elektriseadet saabki kinnipeetav kasutada üksnes vabal ajal
seletuskirja mõttes. Ese, mida kinnipeetav kasutab oma vabal ajal, sh selle sisustamiseks, on vaba aja veetmiseks kasutatav ese. Vaba aja sisustamiseks kasutatavat eset tähistab ka
Asjaolu, et veekeeduseadme võib selle funktsioonist lähtudes liigitada kitsamalt ka olmeseadmeks, ei anna alust kitsendada
-st tuleneva vaba aja veetmiseks kasutatava eseme mõiste sisu ja mõtet.
-s ega üheski muus õigusaktis sisalduv regulatsioon ei anna alust veekeeduseadet mitte lugeda vaba aja veetmisel kasutatavaks esemeks.
lg-s 2 on toodud mitteammendav näidisloetelu vanglas vaba aja veetmiseks vajalikest esemetest.
lg-tes 3 ja 4 üldmõistena nimetatud elektriseadmete mõiste sisustamisel tuleb lähtuda sätete sisust ning seadusandja eesmärgist, et kinnipeetav peab hüvitama tema isiklikus kasutuses oleva elektriseadme kasutamise kulud. Ka õiguskantsler on 13.11.
§-dest 47 ja 50 kinni peetavale isikule piisava toitlustamise ning võimaluse hoolitseda hügieeni eest, siis ei ole ka kinni peetavate isikute poolt laialdaselt kasutatavate suure võimsusega veekeeduseadmete näol tegemist esemetega, milleta kinni peetava isiku inimväärikas elu vanglas oleks võimatu või mõeldamatu. Õiguskantsler on samuti rõhutanud, et kõigi
lg-s 2 sätestatud esemete näol on tegemist põhimõtteliselt täiendava hüvega, mitte 2 igapäevaeluks vältimatult vajalike esemetega, ilma milleta elu vanglas ei oleks inimväärne ja mille riik peaks kinni peetavale isikule tagama igal juhul ja riigi kulul. Seadusandja ei ole ette näinud võimalust, et tervislikel või mõnel muul põhjusel oleks võimalik kinnipeetav elektriseadme kasutamisega kaasnevate kulutuste eest tasumisest vabastada. Kui kinnipeetavale oleks meditsiiniliselt näidustatud kuuma vee tarbimine, siis selle tagamise kohustus oleks vanglal, kuid seda mitte isikliku elektriseadme tasuta kasutada andmise läbi. Kuna puudub õiguslik alus ja seega ka võimalus kaaluda kinnipeetava vabastamist elektriseadme kasutamise kulude tasumisest täielikult, siis on õige ja seaduspärane ka vangla haldusakt, millega jäeti kinnipeetava sellekohane taotlus rahuldamata.
lg 2 mõistes, mistõttu ei rakendu veekeetja puhul ka
lg-d 3 ja 4 ning seega puudus vanglal üldse õiguslik alus nõuda kinnipeetavalt veekeetja kui elektriseadmega seotud kulude kandmist VSkE §-des 591 ja 593 sätestatud alustel ja korras. 8. Ringkonnakohus halduskohtu sellekohase seisukohaga ei nõustu ja leiab, et viidatud vangistusseaduse sätted on kohaldatavad ka elektrilise veekeetja kambrisse lubamisel ja kinnipeetaval on kohustus ka selle elektriseadme kasutamisega kaasnevad kulud tasuda vastavalt kehtestatud kulude määradele.
lg 2 järgi võib vanglateenistuse ametniku loal kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Sama paragrahvi lg-te 3 ja 4 kohaselt katab lg-s 2 nimetatud elektriseadmete kasutamise kulud kinnipeetav ning lg-s 2 nimetatud elektriseadmete kasutamise kulude määrad, nende arvestamise ja hüvitamise korra kehtestab justiitsminister määrusega. Ministri pädevus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi tuleneb PS § 94 lg-st 2. VSkE on kehtestatud justiitsministri määrusega. Ministri määruse aluseks peab olema vastav volitusnorm seaduses. Käesoleval juhul on seadusandja kehtestanud elektriseadmete kasutamise kulude määrade, nende arvestamise ja hüvitamise täpsema korra andmiseks volitusnormid
HMS § 90 lõike 1 kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Antud juhul on justiitsminister kehtestanud kinni peetavate isikute elektriseadmete kasutamisega kaasnevate kuludega seonduva VSkE §-des 591 - 593. 3 Tulenevalt
§-dest 47 ja 50 tagab vangla kinni peetavale isikule piisava toitlustamise ning võimaluse hoolitseda oma hügieeni eest. Seepärast ei ole alust lugeda kinni peetavate isikute poolt laialdaselt kasutatavaid suure võimsusega veekeeduseadmeid esemeteks, milleta kinni peetava isiku inimväärikas elu vanglas oleks võimatu või mõeldamatu. Seega on kõigi
lg-s 2 sätestatud esemete näol tegemist täiendava hüvega, mitte igapäevaeluks vältimatult vajalike esemetega, ilma milleta elu vanglas ei oleks inimväärne ja mille riik peaks kinni peetavale isikule tagama igal juhul ja riigi kulul. Elektriseadme(te) kambris kasutamise loa näol on seega samuti tegemist täiendava soodustuselaadse õigusega, mitte aga meetmega, mis tagab kinni peetavate isikute esmaseid vajadusi. Seetõttu on igasuguse
lg 2 alusel kinni peetavale isikule eraldi loa alusel kambrisse kasutamiseks antud elektriseadmega seonduvate kulude näol tegemist selliste kuludega, mida on võimalik kinni peetavalt isikult sisse nõuda ja mille tasumise kohustust riigil ei ole. Kinni peetavate isikute kohustusele, hüvitada elektriseadmete kasutamisega seonduvad kulutused, on vastutasuks kinni peetava isiku võimalus kasutada isiklikke elektriseadmeid ja selliste elektriseadmete hulka tuleb lisaks
lg-s 2 eraldi loetletud esemetele (raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon) lugeda ka samas lõikes nimetatud muud vaba aja veetmiseks vajalikud esemed, mille hulka kuuluvad seega kõik muud kinni peetava isiku isiklikus omanduses olevad elektriseadmed, mis ei ole raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon. Kuna ka veekeetja kui elektriseade ei ole kinni peetava isiku jaoks vanglas tema igapäevaeluks vältimatult vajalik ese, siis on ka elektriline veekeeduseade (veekeedukann)
lg 2 mõistes muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, olenemata tema kitsamast ja mõnevõrra teistsugusest funktsioonist võrreldes näiteks raadio või televiisoriga. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige halduskohtu seisukoht, mille kohaselt oli vastustaja 16.06.2010 keeldumine õigusvastane juba tulenevalt sellest, et
lg 2 ei hõlma veekeeduseadet, mistõttu ei olnud vanglal ka õiguslikku alust selle elektriseadmega seonduvalt rakendada VSkE § 591-593 ja kinnipeetavalt veekeeduseadme kasutamisest tulenevate kulude katmist nõuda. 9. Mis puudutab 16.06.2010 keeldumise aluseks olevat kinnipeetava taotlust vabastada ta tervislikel põhjustel veekeetja kasutamiseks kuluva elektri eest tasumisest, siis puudub kinni peetaval isikul ringkonnakohtu hinnangul subjektiivne õigus sellise taotluse esitamiseks.
, VSkE ega ükski muu õigusakt kinnipeetavale sellise taotluse esitamiseks õigust ei anna ja vanglale sellise taotluse rahuldamiseks kohustust ei pane. Elektriseadme kasutamise õigusega koos panevad
E §-d 591 ja 593 kinnipeetavale ka kohustuse tasuda elektriseadme kasutamisega kaasnevad kulud. Ainus erand selle kohustuse suhtes tehakse VSkE §-s 592, mille alusel on kinni peetaval isikul õigus taotleda elektriseadme kasutamise eest makstava summa vähendamist seoses sellega, et ta teatud perioodi jooksul ajutiselt vanglast eemalviibimise tõttu elektriseadeldist ei kasutanud. Ajutiselt vanglast eemal viibimise all mõistetakse näiteks kinnipeetava lühiajalist väljasõitu, distsiplinaarkaristuse kandmist kartseris, teise vanglasse viimist, haiglas viibimist vms. Arvestades seda, et vanglal puudub õiguslik alus kaaluda kinnipeetava vabastamist elektriseadme kasutamisega kaasnevate kulude tasumisest üldse, siis on vangla 16.06.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.