← Eesti

2-12-3239/9

Obsah (9)§ 430§ 428§ 150§ 168§ 386§ 445§ 195§ 391§ 661

2-12-3239 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Määruse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-3239 Tsiviilasi XXXM

) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 2-12-3239 XXXMTÜ tasus 19.01.2012.a hagiavalduselt riigilõivu summas 1931,72 eurot selgitusega „XXXMTÜ, reg.kood XXX, ja XXXMTÜ, reg.kood XXX, eest riigilõiv hagiavalduse (3 834,69) ja hagi tagamise avalduse (28,76) esitamise eest.“. XXXMTÜ tasus 19.01.2012.a hagiavalduselt riigilõivu summas 1931,73 eurot selgitusega „riigilõiv hagiavalduse (3834,69) ja hagi tagamise avalduse (28,76) esitamise eest XXXMTÜ, reg.kood XXX, ja XXXMTÜ, reg.kood XXX“. Seega tasuti nii hagiavalduse kui ka hagi tagamise avalduselt kokku riigilõivu 3 863,45 eurot. Kuivõrd kohus lahendas hagi tagamise avalduse, puudub alus hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks, mistõttu tuleb 3 863,45 eurot arvestada maha hagi tagamiselt tasutav riigilõiv summas 28,76 eurot. Tuginedes eeltoodule tuleb hagejatele tagastada poolt hagiavalduselt, so 3 834,69 eurot, tasutud riigilõivust, milleks on 1 917,34 eurot.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse.

§ 445

lg 2 näeb ette, et kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti või kompromisslepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Antud asjas esitati kohtule taotlus 30.01.2012.a hagi tagamise määruse tühistamiseks, mistõttu tühistab kohus 30.01.2012.a hagi tagamise määruse, millega kohus arestis kõik kostja arveldusarved kõikides Eesti krediidiasutustes.

§ 195

lg 1 kohaselt tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud.

§ 391

lg 1 järgi peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui: 1) jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega; 2) ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus; 3) enne hagi esitamist tehtud hagi tagamise määrus on tühistatud põhjusel, et hagi ei esitatud tähtaegselt. Vastavalt

§ 391

lg 2 tagastatakse hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates. Kuivõrd kohus määras kinnitada poolte vahel 27.02.2012.a sõlmitud kompromisslepingu ning pooled taotlesid hagi tagamise määruse tühistamist ning hagi tagamise tagatise tagastamist, kaob ära tagatise andmise põhjus ning võttes arvesse, et asja lõpetamisel kompromissiga puudub õigus kahju hüvitamise nõude esitamiseks

§ 391

lg 2 alusel, tuleb hagejatele tagastada viimaste tasutud hagi tagamise tagatis.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühele

(1)päevale. 2-12-3239 Anu Uritam Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.