Obsah (8)

§ 440§ 367§ 162§ 1741§ 177§ 467§ 468§ 405

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 02.02.2012.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-35938 Tsiviila

§ 440

lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi rahuldamisel tugineb kohus VÕS § 76 lõikele 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

1. Kuivõrd kostja on hageja nõude õigeks võtnud, ei pea kohus vajalikuks vastata kostja nendele väidetele, mis puudutavad lepingu ülesütlemise teate kostja poolt kättesaamise tõendamist. Kostja on hageja põhinõude ja intressinõude täielikult ning viivisenõude osaliselt õigeks võtnud, mistõttu ei oma kostja vastuväited temale ülesütlemise teate kättetoimetamise kohta õiguslikku tähendust. Samas märgib kohus, et poolte vahel sõlmitud lepingus (toimiku lk 34-35) on hageja oma aadressiks märkinud XXX. Lepingu punkti 14.4 kohaselt tuli lepinguga seotud teated saata teisele poolele lepingus märgitud aadressil ning teated loeti kättetoimetatuks 5 pangapäeva möödumisel alates postitamisest. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostjale saadeti ülesütlemise teade lepingulisel aadressil (toimiku lk 42), mistõttu tuleb see teade lugeda kostja poolt kättesaaduks 5 pangapäeva möödumisel alates teate postitamisest. Seega on kostjale lepingu ülesütlemise teade nõuetekohaselt saadetud.
2. Kostja ei ole selgelt välja toonud, millistel põhjustel vaidleb ta vastu hageja sissenõutavaks muutunud viivise ülejäänud nõudele summas 51,12 eurot. Hageja on kostjale viivise arvestust täiendavalt selgitanud. Kostja on palunud VÕS § 162 alusel vähendada viivise määra seaduses sätestatud määrani.
3. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks seaduses sätestatud intress, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi ehk viivist arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäär.
4. Käesolevas asjas on poolte vahel sõlmitud lepingus viivise määraks ette nähtud VÕS §-s 113 sätestatud määr ehk seadusjärgne viivisemäär. Hageja on viivise arvestamisel lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast. Kuna hageja on nõude esitanud seadusjärgse viivise määra ehk VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määra alusel, puudub alus rahuldada kostja taotlust vähendada viivist seadusjärgse määrani. Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue kostja vastu täielikult rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kogu hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa ehk 259,32 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt summas 1118,28 eurot alates hagi esitamisest (11.10.2011.a) kuni põhinõude täieliku täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras ehk Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osalsielt protsendina põhinõudet kuni põhinõude täitmiseni. 23.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 405 lõike 1 punktiga 3 võib kohus lihtmenetluse asjas tehtavas otsuses kindlaks määrata hüvitatavate menetluskulude suuruse. Vastavalt

§ 1741

lõikele 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel. 24. Hageja on hagiavalduses oma menetluskulude suuruseks märkinud tasutud riigilõivu summas 255,65 eurot ning täiendavat menetluskulude nimekirja ei ole hageja kohtule esitanud. Hageja on palunud mõista kostjalt lisaks menetluskuludele välja viivise menetluskulude summalt alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

§ 177

lg 2 näeb ette, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendist, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena hageja poolt tasutud riigilõiv summas 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot ja 65 senti. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 255,65 eurot alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras ehk Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas. 25. Hageja esitas hagiavalduses taotluse tunnistada otsus käesolevas tsiviilasjas viivitamata täidetavaks. Vastavalt

§ 467

lõikele 1 täidetakse viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega.

§ 468

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

§ 405

lg 1 p 10 näeb ette, et kohus võib lihtmenetluse asjas tehtava lahendi tunnistada viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui see on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Käesolevat asja lahendab kohus lihtmenetluse korras ning kostja on hageja nõude suuremas osas õigeks võtnud. Seetõttu leiab kohus, et hageja taotlus tunnistada käesolevas asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks tuleb rahuldada. Anu Uritam Kohtunik