KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene 10. veebruar 2012, Tartu 3-10-1331 Haldusasi OÜ Hindren kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 30. aprilli 2010. a maksuotsuse nr 12.2-3/5895-9 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Tartu Halduskohtu 14. detsembri 2010. a otsus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Hindren, lepinguline esindaja Kaspar Lind Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus Asja läbivaatamine Menetlusosalised RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. detsembri 2010. a otsus muutmata. 2. Mõista Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt OÜ Hindren kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulu 621 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk kuni 12. märtsini 2012. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus (LMTK) kontrollis OÜ Hindren käibe- ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust ostutehingutes OÜ-ga Builtek maksustamisperioodidel mai kuni august 2008. LMTK 30. aprilli 2010. a maksuotsusega nr 12.2-3/5895-9 kohustati OÜ-d Hindren tasuma käibemaksu 203 833 krooni ja tulumaksu 355 201 krooni. Maksuotsuse kohaselt kajastas OÜ Hindren oma 2008. a juuli ja augusti käibedeklaratsioonidel alusetult sisendkäibemaksu tegelikult mittetoimunud tehingutelt OÜga Builtek ning tegi pangakontolt ja sularahas ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, jättes nendelt deklareerimata tulumaksu. 2. OÜ Hindren esitas halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõiged ja põhjendamata maksuhalduri väited, mille kohaselt ei ole tehinguid OÜ Hindren ja OÜ Builtek vahel toimunud. 3. Tartu Halduskohtu 14. detsembri 2010. a otsusega kaebus rahuldati. Otsuse põhjenduste kohaselt viitavad LMTK poolt tuvastatud asjaolud küll sellele, et OÜ-d Builtek võidi kasutada maksupettuse toimepanemiseks, kuid tõendatud ei ole OÜ Hindren osalemine selles maksupettuses ega tema teadlikkus maksupettuse toimepanemisest. Alusetu on OÜ Martella juhatuse liikme M.P. seostamine maksupettusega ja tõendatud ei ole ka R.H. tegutsemine OÜ Hindren juhatuse liikme kontrolli all, temaga eelneval kokkuleppel või teadmisel. LMTK ei ole tuvastanud, et OÜ Hindren oleks maksupettusest saanud majanduslikku kasu seoses raha tagastamisega ostjale või ostjatele. LMTK poolt kogutud tõenditega ei ole tõendatud selliseid tihedaid sidemeid maksuotsuses nimetatud isikute vahel, millest saaks järeldada, et OÜ Hindren seaduslik esindaja oli teadlik OÜ Builtek seadusliku esindaja poolt toime pandud maksupettusest või et OÜ Hindren seaduslik esindaja oli sellega seotud. LMTK on maksuotsuse kohaselt lugenud tõendatuks, et OÜ Hindren ostis füüsilistelt isikutelt kokku marju ja seeni ning müüs neid edasi OÜ-le Martella. LMTK aga ei ole kõrvaldanud kõiki kahtlusi selles, miks neid kaupu ei võidud osta OÜ-lt Builtek. Kuna OÜ-le Hindren maksukohustuse panemisel on aluseks OÜ-ga Martella seonduvad asjaolud, siis rikuti sellega OÜ Hindren õigusi, kuna tal ei olnud võimalik ennast oletuslike kahtlustuste vastu maksumenetluses tõhusalt kaitsta. 4. LMTK esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega OÜ Hindren kaebus rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Ebaõige on halduskohtu seisukoht tõendamist vajavate asjaolude ja tõendamiskoormuse jaotuse osas. Riigikohtu lahenditest tulenevalt tuleb juhul, kui on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, ostjal endal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlusalused tehingud arvetel märgitud äriühingutega on toimunud. Käesoleval juhul esinevad asjaolud, mis annavad aluse põhjendatud kahtluseks, et OÜ Hindren osales maksupettuses. Sellest tulenevalt oli OÜ-l Hindren käesoleval juhul kohustus esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlusalused tehingud OÜ-ga Builtek toimusid. OÜ Hindren ei ole selliseid tõendeid esitanud. Seega ei ole OÜ Hindren kõrvaldanud kahtlust käibemaksupettuses osalemises.
- b)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et OÜ Hindren ei saanud OÜ Builtek arvete kajastamisest kasu. OÜ Builtek arvete kajastamine maksuarvestuses andis OÜ-le Hindren võimaluse oluliselt vähendada oma käibemaksu tasumise kohustust.
- c)Halduskohus on oluliselt rikkunud kohustust hinnata kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses ning on hinnanud tõendeid ebaõigesti. Halduskohus ei ole pööranud tähelepanu vastuoludele tunnistajate ja OÜ Hindren juhatuse liikmete seletustes, vaid on piirdunud üldise hinnanguga, et isikute ütluste sisu kattub üldjoontes. Riigikohtu halduskolleegium on 19. mai 2009. a otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-32-09 märkinud, et kui maksuhaldurile vastu vaidleva äriühingu esindaja ning temaga tehtud tehingute teist poolt esindavate isikute seletused on omavahel vastuolus, võib see tähendada, et need seletused ei ole tõendina usaldusväärsed ega lükka ümber maksuhalduri esitatud seisukohti.
- d)Ei ole eluliselt usutav, et isikud, kellel oleks olnud võimalik ka ise OÜ-le Martella kaupa müüa, tegid seda läbi mitme vahendaja, loobudes seega kasumist, mida nad saanuks kaupa otse OÜ-le Martella müües.
- e)Halduskohus on kohtuotsuses pööranud põhjendamatult palju tähelepanu OÜ-ga Martella ja tema juhatuse liikmega seonduvale. OÜ Hindren ja OÜ Martella vaheliste tehingute 2 toimumine ei tõenda OÜ Builtek ja OÜ Hindren vahelisi tehinguid. Isegi juhul, kui maksuhaldur tuvastaks hilisema kontrolli käigus, et OÜ Martella ei ostnud kaupa OÜ-lt Hindren, ei muudaks see maksuhalduri järeldust OÜ Builtek ja OÜ Hindren vaheliste tehingute osas. 5. OÜ Hindren vastuses ei nõustuta apellatsioonkaebusega järgmistel põhjustel:
- a)Ebaõige on LMTK seisukoht tõendamiskoormuse osas. Tõendamiskoormus läheb maksumaksjale üle eeldusel, et maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud. Halduskohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt ei ole vaidlusalune maksuotsus nõuetekohaselt motiveeritud. Isegi kui LMTK seisukoht tõendamiskoormuse osas oleks õige, ei annaks see alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. OÜ Hindren on nõutavad täiendavad tõendid tehingute kohta esitanud. Lisaks on tehingute toimumine käesolevas asjas tõendatud veel ka mitmete vaidlusaluste tehingutega vahetult kokku puutunud isikute ütlustega.
- b)Käesolevas asjas on maksuhaldur tuginenud müüja käitumisele ja lisaks ka müüja esindaja pettusele viitavatele seostele OÜ-ga Hindren. Lähtudes Riigikohtu halduskolleegiumi 5. mai 2010. a otsusest kohtuasjas nr 3-3-1-18-10, ei piisa vaid müüja käitumisele viitamisest. Nn pettusele viitav seos peab olema eraldivõetuna piisavalt põhjendatud. Seda tehtud ei ole, tõendatud on vaid see, et müüja esindaja oli OÜ Hindren töötaja. Selle seose osas ei saa automaatselt eeldada, et see on pettusele viitav, sellise järelduse tegemiseks peaks olema põhjendatud ka see, miks mõni muu samaväärne seos ei ole osutunud pettusele viitavaks ja miks maks on määratud just OÜ-le Hindren. Maksukontrolli käigus ei ole soovitudki tegelikke asjaolusid välja selgitada ja mingeid tõsiseltvõetavaid põhjendusi, miks maks on määratud just OÜ-le Hindren, mitte kahele teisele võimalikule äriühingule, ei kavatsegi maksuhaldur asjas esitada.
- c)Ebaõige on LMTK seisukoht, mille kohaselt andis sisendkäibemaksu mahaarvamine OÜ-le Hindren kasu, mida saab lugeda kasuks maksupettusest. OÜ Hindren on maha arvatud sisendkäibemaksu ostuhinna sees müüjale tasunud. Kasu saanuks OÜ Hindren vaid siis, kui tasutud käibemaks oleks talle tagastatud või tal oleks see osa ostuhinnast tasumata ja oleks selge, et tasumist ei tulegi.
- d)LMTK väited tõendite ebaõige hindamise kohta on alusetud. Vastuolude korral haldusmenetluses ja kohtumenetluses kogutud tõendite puhul tuleb hinnata tõendeid kogumis ja otsustada, millised tõendid on kohtu jaoks veenvad. LMTK ei ole toonud konkreetselt välja, milliste tõendite puhul kohus ei ole seda teinud ja milliste puhul ta oleks seda pidanud tegema. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 7. Teeseldud tehingute puhul tuleb maksuhalduril Riigikohtu praktikast tulenevalt lisaks nende asjaolude äranäitamisele, mis viitavad sellele, et arvetel näidatud tehinguid tegelikult toimuda ei saanud, põhjendada ka seda, miks ostja kas teadis, pidi teadma või oleks oma kohustuste järgimisel teada saanud, et arvetel näidatud müüjana näidatud isik ei ole tegelikuks müüjaks või miks esineb tehingupoolte vahel pettusele viitav seos. Seega kui vaidlus kauba või teenuse olemasolu üle puudub, kaup on reaalselt olemas, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, kuulub tõendamisele ka ostja pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust (vt nt RKHKo 3-3-1-32-09, p 10). 8. Ka praegusel juhul ei ole poolte vahel sisuliselt vaidlust selles, et kaup – seened ja marjad – olid reaalselt olemas ja jõudsid lõppostjani – OÜ-ni Martella. OÜ-l Hindren on kauba ostmise 3 kohta olemas vajalikud arved ning tõendatud on ka raha maksmine OÜ-le Builtek. Vaidlustatud maksuotsuse andmise põhjus oli eeskätt see, et maksuhalduri arvates ei olnud OÜ Hindren seda kaupa enne OÜ-le Martella edasimüümist ostnud OÜ Builtek käest (tl 10). Samas on maksuotsuses püüdnud maksuhaldur seada kahtluse alla peaasjalikult hoopis kauba päritolu ja soetamise viisi OÜ Builtek poolt enne selle edasimüümist kaebajale (tl 10p-11p, st maksuotsuse lk 8-10). Iseenesest võib tõesti möönda, et OÜ Builtek poolt kauba omandamise versioon ei ole parimal võimalikul viisil tõendatud. Kuid üksnes asjaolu, et kauba soetamise viis OÜ Builtek poolt on ebaselge või mitteusutav või kogu OÜ Builtek tegevus tavapärase äriühinguna kahtluse all, ei anna alust maksukohustuse määramiseks OÜ-le Hindren. 9. Et maksukohustuse saaks määrata OÜ-le Hindren, peab, nagu eelnevalt märgitud, olema tõendatud, et OÜ Hindren juhtorgani liikmed osalesid maksupettuses, olid teadlikud, et OÜ Builtek ei ole kauba müüjaks, pidid sellest teadlikud olema või ei olnud sellest teadlikud oma kohustuste järgimata jätmise tõttu. Asjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Maksuotsuses väidetakse üksnes, et „Kuna kõik kolm meest, A.K. , R.H. ja M.P. on omavahel vanad tuttavad ning R.H. töötas kontrollitaval perioodil ka varustajana OÜ-s Hindren, siis leiab maksuhaldur, et nad olid teadlikud maksupettusest /…/ on usutav, et R.H. on osalenud tegelikkusele mittevastavate arvete koostamisel ja esitamisel OÜ-le Hindren viimase teadmisel.“ Seda seisukohta lähemalt põhjendatud ei olnud (tl 7p ehk maksuotsuse lk 2). Lisaks leitakse maksuotsuses veel, et OÜ Hindren teadlikkust sellest, et OÜ Builtek ei ole kauba müüjaks, kinnitab „asjaolu, et marjade ja seente müügitehingutega tegeles R.H. , kelle ülesandeks oli OÜ-sse Builtek kauba ostmine, OÜ-st Builtek kauba müümine OÜ-le Hindren ja OÜ Hindren nimel OÜ-le Martella kauba üleandmine“ (maksuotsuse lk 9, tl 11). Sellega viidatakse asjaolule, et R.H. kui OÜ Builtek juhatuse liige oli samaaegselt ka OÜ Hindren töötaja (varustaja). Samas ei saa üksnes asjaolust, et ostja töötaja oli müüja juhatuse liikmeks, teha järeldust, et ostev äriühing osales pettuses või pidi olema teadlik, et müüjana näidatud isik ei ole tegelikuks müüjaks. Üksnes ostva äriühingu töötaja teadmist müügi tegelikest asjaoludest ei saa samastada ostva äriühingu juhtorgani (juhatuse liikmete) teadlikkusega müügi tegelikest asjaoludest. Millegagi ei ole tõendatud, et OÜ Hindren juhatuse liige A.K. oli teadlik sellest, et OÜ Builtek ei olnud tegelikuks müüjaks. Asjaolusid arvestades on täiesti võimalik, et R.H. ei avaldanud A.K. le müügi tegelikke asjaolusid ja seega ei saanud A.K. olla ka teadlik sellest, et OÜ Builtek ei olnud tegelikuks müüjaks. A.K. on kinnitanud, et ta sai sellest, et R.H. oli samaaegselt ka OÜ Builtek juhatuse liikmeks, teada alles pärast tehingute toimumist (tl 32). Selles ei ole iseenesest alust kahelda, kuna mingisuguseid tõendeid, mis võiksid selle kahtluse alla seada, maksuhaldur esitanud ei ole. 10. Põhjendused, miks müüs OÜ Builtek kauba algul kaebajale, kes müüs selle edasi OÜ-le Martella, ning miks ei müünud OÜ Builtek kaupa otse OÜ-le Martella, on kohtumenetluses esitatud ja ringkonnakohus peab neid usutavaks. R.H. on kohtumenetluses selgitanud, et kui tal tekkis võimalus marjade ostmiseks ja edasimüümiseks, käis ta marju firmadele pakkumas, kuid „midagi ei tulnud välja, taheti pikemaid lepinguid ja ei oldud ühekordsest tehingust huvitatud. Taheti kindlat partnerit.“ (tl 77). Arvestades seda, et kaebaja juhatuse liige A.K. ja lõppostja OÜ Martella esindaja M.P. olid sõbrad (tl 72), on usutav, et lõppostja OÜ Martella oli nõus samas koguses kaupa ostma kaebajalt. Nõustuda ei saa apellandi seisukohaga, nagu oleks M.P. istungil selgitanud, et tema jaoks ei olnud vahet, kellelt kaupa osta, ja et suvalise isiku puhul oleks kontroll olnud ainult 4 põhjalikum. Lisaks on M.P. ka selgitanud, et ta ei saanud äri hakata ajama inimesega (R.H. ga), keda ta oli A.K. juures juba näinud ja et A.K. ga äri ajamine oli kindlam (tl 76). Sealsamas järeldub ka M.P. ütlustest, et R.H. oligi talle varem käinud kaupa pakkumas, kuid teda ei usaldatud. 11. Nõustuda ei saa ka apellatsioonkaebuse seisukohaga, et halduskohus jagas tõendamiskoormise ebaõigesti. Halduskohus on üksnes kontrollinud kogutud tõendeid ning asunud seisukohale, et olemasolevad tõendid ei tõenda seda, et OÜ Hindren juhatuse liige oli või pidi olema teadlik sellest, et OÜ Builtek ei olnud kauba tegelikuks müüjaks. Ka ringkonnakohus leidis eespool, et selliseid tõendeid ei ole. Tuvastatud on üksnes fakt, et R.H. oli samaaegselt OÜ Hindren varustajaks ja OÜ Builtek juhatuse liikmeks, kuid sellest ei saa teha automaatset järeldust, et OÜ Hindren juhatuse liige oli või pidi olema teadlik OÜ Builtek majandustegevusest ja kauba soetamise asjaoludest. Apellandi poolt viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendites sellist situatsiooni ei kirjeldatud. Asjas nr 3-3-1-50-03 oli ostja töötaja seotud müüjaga selliselt, et võttis müüja arvelt raha sularahas välja. Oluline on seegi, et sama otsuse p-s 10 selgitas Riigikohus, et osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole selles asjas tuvastatud ega viidatud tõenditele, mis annaks alust järelduseks, et R.H. tegutses OÜ-le Hindren kaupa müües A.K. juhtimisel, kontrolli all või teadmisel. Selleks, et tõendamiskoormis läheks üle kaebajale, ei piisa paljast maksuhalduri väitest, et ostja teadis tehingu teeseldusest. Apellandi enda poolt viidatud Riigikohtu lahendis on asutud seisukohale, et maksuotsuse tegemine on õige siis, kui maksuhalduril on kogutud ka tõendid, mis põhjendavad maksuhalduri seisukohta (RKHKo 3-3-1-34-07, p 11). Praegu selliseid tõendeid esitatud ei ole. On juhitud tähelepanu üksnes asjaolule, et R.H. oli samaaegselt OÜ Hindren töötaja ja OÜ Builtek juhatuse liige, kuid selle asjaolu üle pole poolte vahel ka vaidlust. 12. Küsimus, kas OÜ Hindren sai OÜ Builtek arvete kajastamisest kasu, ei ole asja lahendamisel määrav. Praeguse vaidluse puhul on määravaks see küsimus, kas OÜ Hindren teadis, pidi teadma või ei olnud oma hooletuse tõttu teadlik sellest, et OÜ Builtek ei olnud talle kauba müüjaks. Selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. 13. Iseenesest nõustub ringkonnakohus apellandiga, et maksuotsuses ei olnud vajalik esitada arutluskäiku selle kohta, kuidas aedades või istandustes kasvatatavate marjade korjamine ja ost-müük tavapäraselt käib. Samuti nõustub ringkonnakohus apellandi väitega, et halduskohus on pööranud põhjendamatult palju tähelepanu OÜ-ga Martella seotud asjaoludele ja et etteheide, et maksuotsuses ei sisaldu tõendeid ega kaalutlusi, selle kohta, et M.P. oli teadlik sellest, et R.H. ei tegutse tegelikult OÜ Hindreni nimel, ei ole asjakohane. Samas ei ole need halduskohtu otsuse põhjendused mingil juhul halduskohtu otsuse tühistamise aluseks, kuna need ei ole vaidluse põhiküsimusega seoses määravaks. 14. Asjassepuutuvate isikute ütlusi ja nende elulist usutavust – miks müüs OÜ Builtek kaupa kõigepealt kaebajale ja mitte otse OÜ-le Martella - on ringkonnakohus hinnanud juba eelnevalt ja ei näe alust neis kahelda. 15. Asjakohane ei ole apellatsioonkaebuses viidatud väidetav vastuolu R.H. i ja M.P. ütluste vahel. Tõsi, M.P. ei ole halduskohtu istungil kinnitanud R.H. i maksumenetluses antud 5 väidet, et OÜ Hindren juhatuse liige tundis OÜ Martella juhatuse liiget, mistõttu sai raha kiiremini kätte ja hind oli parem. Samas ei lükanud ta seda väidet ka kuidagimoodi ümber ega esitanud vastupidist väidet. Veelgi enam – ei nähtu, et M.P. lt oleks üldse sellist küsimust küsitud, kus ta oleks saanud seda asjaolu kinnitada (tl 75-76). Väidetav vastuolu asjaosaliste ütlustes selle kohta, kes kauba kohaletoomisel osalesid, ei ole ringkonnakohtu hinnangul määrav ning lisaks ei ole apellandi nägemus isikute ütluste vastuolust ka veenev. M.P. ütlustest võib järeldada, et kauba kohaletoomises osales mitu inimest, sh R.H. , A.K. ja autojuht, keda kirjeldas kui noort poissi, arvatavasti leedukat või lätlast (tl 75). R.H. selgituste kohaselt toodi kaup kohale selliselt, et autojuht helistas, kui oli Tartusse jõudmas, seejärel sõitis tema ees ja näitas teed. Kohapeal oli R.H. , autojuht (kes oli samaaegselt väidetavalt ka OÜ-le Builtek kauba müüjaks N.G. ) ja vahel ka A.K. (tl 26). Kohtuistungil ütles R.H. , et kauba tõi kohale N.G. (tl 77), kuid sellest ei saa teha järeldust, et R.H. taganes oma varasemast seisukohast, et ka tema ja A.K. olid kauba üleandmise juures. Seega ei ole õige apellandi väide, et R.H. ei ole üheski seletuses viidanud sellele, et lisaks N.G. ile oleks kauba toomisel osalenud veel kolmandaid isikuid. Seetõttu ei näe ringkonnakohus tunnistajate ütlustes sellist vastuolu, mida väidetakse apellatsioonkaebuses. N.G. i kohalolu kauba üleandmisel on kinnitanud R.H. . M.P. , kes ei tundnud N.G. i, võis N.G. pidada „noort poissi /…/ leedukat või lätlast“. Asjaolust, et A.K. arvates olid üldjuhul erinevad autojuhid, ei saa teha järeldust, et R.H. eksib ja et alati ei olnud kauba toojaks N.G. . A.K. on viidanud, et autojuhtidega ajas asju R.H. (tl 72), mis tähendab, et ta ei pruukinud isikusamasusse sellisel määral süvenedagi. Eelneva tõttu nõustub ka ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et tunnistajate ütluste vahel ei ole kahtlust äratavaid vastuolusid. Mis puudutab M.P. poolt maksumenetluses ja kohtumenetluses antud ütluste vastuolu, siis tuleb möönda, et M.P. kohtuistungil antud ütlused on täpsemad. Ning erinevalt maksumenetluses öeldust, kus ta arvas autojuhiks olevat vist kedagi R.-nimelist (eelduslikult R.H. , tl 52) teadis ta kohtuistungil juba, et autojuhiks oli siiski keegi teine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole autojuhi ja R.H. segiajamine siiski sedavõrd oluline, et seaks kahtluse alla ka muud asjaolud. Muus osas ei ole kohtuistungil täpsustatud ütlused varasemate ütlustega vastuolus. 16. R.H. ütluste ebausutavus või vastuolu seoses kauba ostmisega OÜ Builtek poolt enne selle edasimüümist ei ole asjas ainumäärava tähtsusega. Nagu eelnevalt märgitud, ei tingi ainuüksi see, kui OÜ Builtek ei soetanud kaupa R.H. kirjeldatud viisil, maksukohustuse määramist kaebajale. 17. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et maksuotsuse järgi otsustades ei ole maksuhaldur maksumenetluses praktiliselt üldse tähelepanu pööranud küsimusele, kas OÜ Hindren juhatuse liige oli või pidi olema teadlik sellest, et OÜ Builtek ei saanud olla kauba müüjaks. Pikas, väga keeruliselt üles ehitatud ning tänu sellele üsna raskesti arusaadavas maksuotsuses on faktiliste asjaolude osas keskendutud peaasjalikult selle äranäitamisele, et OÜ Builtek poolt kauba soetamine R.H. kirjeldatud viisil ei ole usutav. Nagu eelnevalt korduvalt rõhutatud, on sellises olukorras vajalik ära näidata ka see, et ostva äriühingu juhatuse liige oli või pidi olema teadlik tehingute teeseldusest. Maksuotsusest ega selle aluseks olevatest dokumentidest ei nähtu isegi, et maksumenetluses üle kuulatud isikutelt oleks küsitud, kas, millal ja millistel asjaoludel sai ostja juhatuse liige teada, et R.H. oli OÜ Builtek juhatuse liige ja kas ta teadis selle äriühinguga seotud muudest asjaoludest (vt maksuotsus ja tl 29-33). Ei nähtu ka küsimusi muude asjaolude kohta, mis kaudselt võinuks selles küsimuses selgust tuua, võimalike tunnistajate ülekuulamist selles küsimuses vms. Piirdutud on üksnes viitega 6 sellele, et R.H. oli samaaegselt OÜ Builtek juhatuse liige ja samal ajal OÜ Hindren varustajana töötav isik. 18. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt tuleb vastustajalt mõista OÜ Hindreni kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 621 eurot. Maili Lokk Agu Timmi 7 Einar Vene