KO H T U OTS US EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-149 Haldusasi Valeri Koti kaebus Põhja Politseiprefektuuri (alates 1. jaanuarist 2010 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur) tekitatud varalise kahju 12 000 krooni hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 1. novembri 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Valeri Koti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Valeri Kot Vastustaja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 1. novembri 2010. a otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. V. Kot esitas 16. jaanuaril 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Põhja Politseiprefektuuri tekitatud varalise kahju 12 000 krooni hüvitamist. Kaebuse kohaselt toodi 21. juulil 2007 Tallinna Vanglasse kaebaja nimele käsipakk mitmesuguste riietusesemetega. Vanglas avastati pakis olnud kingade sisetalla sisse peidetud mobiiltelefon koos laadijaga ning pakk edastati väärteomenetluseks Põhja Politseiprefektuurile. Väärteomenetluses asitõendid – mobiiltelefon koos laadijaga ja kingad – hävitati. Ülejäänud pakis olnud asjade (sokid, aluspüksid, alussärgid, T-särgid, džemprid, teksapüksid, spordijalatsid, sussid) tagasisaamiseks pöördus kaebaja nii vangla kui prefektuuri poole, kuid asju tagasi ei saanud. Kaebaja leidis, et asjas on vastustajaks Põhja Politseiprefektuur, kellele Tallinna Vangla pakis olnud asjad edastas. 2. Tartu Halduskohtu 1. novembri 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puuduvad asjas tõendid selle kohta, et esemed, mida kaebaja tagasi nõuab, oleksid kunagi olnud Põhja Politseiprefektuuri valduses. Ei saa välistada, et pakis olnud lubatud esemed jäid Tallinna Vanglasse. Väärteoasjas hävitati asitõendid pärast asjas tehtud kohtuotsuse jõustumist ja kaebaja oleks pidanud pärast kohtuotsuse jõustumist tundma huvi teiste pakis olnud esemete saatuse kohta. Jääb arusaamatuks, miks pöördus kaebaja kohtusse alles ca 2,5 aastat hiljem. Kuna asjas puuduvad tõendid selle kohta, et Põhja Politseiprefektuur oleks saanud kätte peale keelatud esemete ka kaebajale lubatud esemed, oleks kaebaja pidanud pöörduma õigeaegselt kaebusega Tallinna Vangla poole. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. V. Kot esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja saata asi lahendamiseks tagasi esimese astme kohtule. Kui ringkonnakohus leiab, et saab asja ise lahendada, palub V. Kot kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Ebaõige ja asjas kogutud tõenditega vastuolus on halduskohtu seisukoht, et puuduvad tõendid selle kohta, et esemed, mida kaebaja tagasi nõuab, oleksid kunagi olnud Põhja Politseiprefektuuri valduses. Tallinna Vangla poolt asjas esitatud tõenditest tuleneb üheselt, et kõik pakis olnud esemed saadeti Põhja Politseiprefektuurile.
- b)Halduskohus on rikkunud uurimisprintsiipi, kui on jätnud asjas õige vastustaja välja selgitamata ning Tallinna Vangla menetlusse kaasamata. Asjakohatud on halduskohtu etteheited, et kaebaja oleks pidanud kadunud asjade osas Tallinna Vangla poole pöörduma. Kaebaja on korduvalt pöördunud oma asjade saamiseks Tallinna Vangla poole, kuid talle on vastatud, et vanglal neid asju ei ole. 4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused:
- a)Puuduvad tõendid, et esemed, mille eest hüvitist nõutakse, oleks olnud Põhja Politseiprefektuuri valduses. Vangla edastas Põhja Politseiprefektuurile väärteoasjas ainult mobiiltelefoni koos laadijaga ning kingad, mille sisse need olid peidetud.
- b)Ebaõige on apellatsioonkaebuses toodud väide, et puudub vaidlus selles, et vanglasse toodud pakis olnud esemete omanikuks on kaebaja. V. Kot ei ole tõendanud, et asjad, mille eest ta hüvitist soovib, kuulusid talle. Samuti ei ole ta esitanud tõendeid kahju suuruse kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 6. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et halduskohtu otsuse põhjendused on äärmiselt raskesti jälgitavad. Kohtuotsuse põhjendusi pole peetud vajalikuks vähimalgi määral liigendada ega struktureerida. Samuti on põhjendustes mitu korda korratud juba varem kirjapandud teksti või osundatud ühtedele ja samadele asjaoludele. Kohtu enda seisukohad ja järeldused neist asjaoludest on raskesti eristatavad. Sellisel kujul on kogu kohtuotsuse põhjendav osa äärmiselt raskesti arusaadav ja jälgitav. 2 Kohtuotsuse põhjendustest on võimalik järeldada, et halduskohtu arvates pole tõendatud vaidlusaluste esemete jõudmine Põhja Politseiprefektuuri ja kohus peab võimalikuks, et esemed jäid Tallinna Vanglasse. Ringkonnakohtu arvates on halduskohus neil põhjendustel kaebust rahuldamata jättes rikkunud halduskohtulikku uurimispõhimõtet ja ei ole välja selgitanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid. 7. Kuna halduskohus on ise möönnud võimalust, et esemed võisid jääda Tallinna Vanglasse, ei tohtinud halduskohus sellest asjaolust mööda vaadata. Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks selles küsimuses selguse saamiseks kaasata asjas HKMS § 14 lg 3 p 3 alusel Tallinna Vangla ning kuulata ära tema seisukoht küsimuses, kas asjad võisid jääda Tallinna Vanglasse või mitte. Ringkonnakohus osundab siinkohal sellele, et asjas esitatud dokumentide järgi otsustades eitab Tallinna Vangla samuti võimalust, et asjad võisid jääda vangla kätte ning kinnitab, et asjad edastati Põhja Politseiprefektuurile (tl 8-11, eeskätt tl 11). Neis tõendites märgitakse, et Põhja Politseiprefektuurile saadeti „käsipakk koos materjalidega“ (tl 10) ja et „keelatud esemed koos kõigi teiste käsipakis olnud esemetega, tuvastamaks käsipaki toojat, saadeti /…/ Põhja Politseiprefektuurile“ (tl 11). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et need tõendid viitavad pigem sellele, et politseiprefektuurile saadeti kõik pakis olnud esemed. Politseiprefektuur on omalt poolt esitanud üksnes kinnituse, et neile on saadetud ainult asjasse puutuvad keelatud esemed, ehk mobiiltelefon, laadija ja saapad ja et need on hävitatud (tl 1213) ning esitanud ka nende asitõendite vaatlusprotokolli ja hävitamise akti (tl 58-59). Halduskohus on peaasjalikult politseiprefektuuri kinnituse ja nende tõendite põhjal lugenud tõendatuks, et muid asju prefektuurile ei saadetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa küsimust, kus kaks haldusorganit esitavad vastandlikke seisukohti, lahendada ilma, et halduskohtumenetlusse oleks kaasatud mõlemad haldusorganid ja neile mõlemale oleks antud võimalus seisukoha avaldamiseks ja teise organi väidete ümberlükkamiseks. Seega oleks tulnud haldusasja menetlusse kaasata ka Tallinna Vangla. Vajaliku haldusorgani kaasamata jätmine on praeguses asjas ringkonnakohtu hinnangul menetlusviga, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses, kuna vangla kaasamisel alles apellatsioonimenetluses ei toimiks Tallinna Vangla poolt esitatud väidete ja tõendite suhtes edasikaebevõimalus vastavalt kolmeastmelisele kohtusüsteemile. Seetõttu tuleb halduskohtu otsus tühistada ja saata halduskohtule asja uueks lahendamiseks koos Tallinna Vangla kaasamisega. 8. Asjaolu, et kaebaja oli kaebuses selgelt pidanud vastustajaks üksnes Põhja Politseiprefektuuri, ei vabasta kohut uurimisprintsiibist tulenevatest kohustustest. 9. Halduskohtu poolt väljendatud arusaamatus selles, miks pöördus kaebaja halduskohtusse kahju hüvitamise nõudega alles 2,5 aastat pärast asjade äravõtmist ja miks ta ei tundnud huvi asjade saatuse kohta pärast talle esemed toonud isiku A.P. süüdimõistmist maakohtu otsusega 10. jaanuaril 2008, jääb ringkonnakohtule ebaselgeks ning ei ole sellisel kujul samuti kaebuse rahuldamata jätmise aluseks. Vastavalt riigivastutuse seaduse § 17 lg-le 2 on isikul võimalik esitada kahju hüvitamise nõuet kolme aasta jooksul kahjust teadasaamisest alates. Halduskohus on kaebaja poolt esitatud kaebust sisuliselt menetlenud ning ei ole leidnud, et kaebetähtaega oleks ületatud. Kui halduskohus soovis selle etteheitega väljendada seisukohta, et kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise aluseks võib olla riigivastutuse seaduse § 7 lgs 1 sätestatud esialgsete õiguskaitsevahendite kasutamise kohustuse rikkumine, siis tuleb 3 halduskohtul täpsemalt põhjendada, miks ta leiab, et kaebaja saanuks kahju vältida, kui ta oleks varem esitanud mõne asjakohase nõude oma õiguste kaitseks. 10. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et lähtudes kaebaja poolt kohtuistungil väljaöeldust – ta soovib, et asjad talle tagastataks (tl 100p) – ei ole välistatud, et kaebuse nõuet tuleb käsitada hoopis toimingu lõpetamise nõudena riigivastutuse seaduse § 4 lg 2 tähenduses või siis kahju hüvitamise nõuet ja toimingu lõpetamise nõuet alternatiivsete nõuetena HKMS § 10 lg 32 tähenduses. Ka see asjaolu võib asja uuel lahendamisel halduskohtus tähtsaks osutuda. 11. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgmist. Käesolev haldusasi on mõneti sarnane Riigikohtu halduskolleegiumi poolt lahendatud haldusasjaga, kus kaebaja oli lugenud vastustajaks üht haldusorganit, kuid kohtumenetluse käigus selgus, et õigusvastaselt võis käitunud olla hoopis teine haldusorgan. Selles asjas leidis Riigikohus, et niisuguses olukorras lasub halduskohtul selgitamiskohustus ning kaebajale tuleb anda võimalus kaebust muuta, esitamaks kaebus ka teise haldusorgani vastu, mille tulemusena oleks asjas kaks vastustajat ning asja lahendamisel selguks, kes peab kaebajale kahju hüvitama (vt RKHKo 3-3-1-91-06, p 16-17). Hetkel kehtivas õiguslikus olukorras pärsib asja sellisel viisil lahendamist asjaolu, et käesolevas asjas oleks täiendavaks vastustajaks Tallinna Vangla, kelle suhtes halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse või toimingu lõpetamise nõude (kohustamiskaebuse vormis) esitamise eelduseks on vangistusseaduse § 11 lg-st 8 tulenevalt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. Ringkonnakohtul puuduvad kindlad andmed, kas kaebaja on selle kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud või mitte. Kui kaebaja ei ole sellist menetlust läbinud, siis oleks iseenesest võimalik olukord, et kui halduskohus ka asja uuel läbivaatamisel leiab, et kaebaja ees ei ole vastutav Põhja Politseiprefektuur, vaid Tallinna Vangla, ja jätaks käesoleva kaebuse rahuldamata, siis esitab kaebaja pärast seda kohtueelses menetluses kahju hüvitamise või toimingu lõpetamise nõude Tallinna Vanglale. Kui see nõue jäetakse rahuldamata, oleks kaebajal võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le 5 või 8. Teisalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul välistatud seegi, et kaebaja esitab kohustuslikus kohtueelses menetluses toimingu lõpetamise nõude (kohustamisnõude) või kahju hüvitamise nõude Tallinna Vangla vastu kohe, paralleelselt käimasoleva kohtumenetlusega. Kui kaebaja selle kohtueelse menetluse tulemusega rahul ei ole, võib ta esitada kaebuse halduskohtule ning taotleda selle asja liitmist käesoleva asjaga. Kui kohus leiab uue kaebuse olevat lubatava, kus tuleb kahju hüvitamise nõue või toimingu lõpetamise nõue lahendada sisuliselt, ning käesoleva asja menetlusstaadium seda võimaldab, siis saab ta uue haldusasja liita käesoleva asjaga. Sellisel juhul saab lugeda asjas vastustajaks nii Põhja Politseiprefektuuri kui Tallinna Vangla ning lahendada haldusasja Riigikohtu poolt asjas 3-31-91-06 kirjeldatud viisil. 12. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. Asi saadetakse halduskohtule uueks lahendamiseks ringkonnakohtu otsuses toodud juhiseid arvestades. Maili Lokk Agu Timmi 4 Einar Vene