) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Lõpparuande kohaselt on pankrotivara müüdud ja olemasolev raha jaotiste alusel välja makstud. Haldur on läbi viinud vajalikud pankrotimenetluse toimingud ja ei kavatse esitada hagiavaldusi. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2
lg 2 alusel maksnud välja pandipidajale Swedbank aktsiaseltsile 12 500 eurot, kes on sellise summa väljamaksmisega nõustumise kohta esitanud 31.01.2012 elektronposti vahendusel kirjaliku teate. II rahuldamisjärgus ei ole raha puudumise tõttu väljamakseid tehtud. 1.5. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta 3
Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes märkinud, et võlgniku maksejõuetuse on tekkinud liialt suurte laenukohustuste võtmisest ja kergekäeliselt osaühingu Hamilton kohustuste tagamiseks käenduste andmisest. Võlgniku sissetulekutest ei piisa olemasolevate kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et HA on laenukohustusi ja käenduslepingust tulenevaid kohustusi võttes ülehinnanud oma võimalusi võetud kohustuste täitmiseks ja sellest tulenevalt muutus kohustuse täitmine võimatuks. 4
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Martin Krupp tuleb vabastada tema kohustustest HA’e pankrotimenetluses. 3. Pankrotihalduri tasu määramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
lg 5 järgi määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Pankrotihaldur Martin Krupp on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h läbi viinud vajalikud koosolekud, korraldanud vara säilimise ja müügi, koostanud ja esitanud jaotusettepaneku ja ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid, s.h andnud nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks.
lg 1 kohaselt on pankrotivaralt suurusega 19 606.84 halduri tasu alammäär 3 304.64 eurot. Martin Krupp’i poolt taotletav halduri tasu summas 3 304.64 ei ületa pankrotiseadusega kehtestatud alammäära (on sellega võrdne) ning sellega on nõustunud pankrotitoimkond ja pandipidajast võlausaldaja. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tuleb määrata Martin Krupp’i tasuks 3 304.64 eurot, millelt arvestatakse riiklikud maksud. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma SMS § 2 lg 1 p 4 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid 5
lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. HA’e pankrotimenetlusega seotud väljamaksete ja pankrotimenetluse kulude (raamatupidamisteenus, pankrotimenetluse haldamisega seotud posti-, side-, bürooteenuse ja kontoriruumide kasutamise ning kuulutuste avaldamise kulude eest kokku summas 806.36 eurot) kohta ajavahemikul 27.12.2010 kuni 22.11.2011 on haldur esitanud RP osaühingu 16.03.2011 arve nr XXX summas 552 eurot, 30.05.2011 arve nr XXX summas 137.57 eurot ja 31.05.2011 arve nr XXX summas 110.40 eurot ning teadete avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded makstud riigilõivu 6.39 eurot kohta on esitatud Registrite ja Infosüsteemide Keskuse 20.04.2011 arve nr XXX. Halduri poolt tehtud pankrotimenetluse kulud on üle vaadanud ja heaks kiitnud pankrotitoimkond oma 26.09.2011 koosolekul, samuti on nendega nõustunud pandipidajast võlausaldaja. Arvestades pankrotimenetluse kestust, asja mahtu ja pankrotihalduri toiminguid, leiab kohus, et HA’e lõpparuandes näidatud pankrotimenetluse kulud summas 806.36 eurot tuleb kinnitada. 5. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine:
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
lg 1 ja 2 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb, et võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve või võlgnik ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule teavet. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. HA esitas 15.06.2010 Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Lõpparuande kohaselt on 10.10.2011 võlausaldajate üldkoosolekul HA’e kohustustest vabastamise menetluse algatamise puhuks valitud usaldusisikuks Martin Krupp, kes on vastava nõusoleku kohtule esitanud. Kohus leiab, et HA’e kohustustest vabastamise menetlus tuleb algatada ja usaldusisikuks tuleb nimetada Martin Krupp . Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve.
MS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab HA’ele, et
lg 1 ja 2 kohaselt on ta kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.