KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 67 p-s 1, § 37 lg-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest noomitusega (tl 42). Käskkirja kohaselt ei allunud V. Manukjan 28.04.2010 vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda graafikujärgselt koristajana tööle.

1. V. Manukjan esitas 15.06.2010 vaide Viru Vangla 28.05.
2. a käskkirja nr 6.-3/1085-D kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla 12.11.
3. a vaideotsusega nr 6.12/454-1 jäeti vaie rahuldamata.
4. V. Manukjan esitas 12.12.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla 28.05.
5. a käskkirja nr 6-3/1085-D tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt on distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri õigusvastane, sest V. Manukjanile antud korraldus oli tühine ja ta ei pidanudki seda täitma. Karistus on määratud tähtaega ületades. Arst ei ole kindlaks teinud V. Manukjani töövõimelisust ning ta ei ole meditsiinilistel põhjustel võimeline töötama. Lisaks ei peagi kaebaja töötama, kuna ta õpib Sotsiaal-Humanitaarinstituudis.
6. Tartu Halduskohtu 29.04.
7. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud kaebaja vaidlustanud 12.04.
8. a tööle määramise käskkirja, mis oli seega kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Korraldus asuda tööle ei kohustanud toime panema õigusrikkumist ning korraldusega antud kohustused ei olnud vastukäivad. Seega oli V. Manukjanile antud korraldus tööle asumiseks õiguspärane ning tal tuli seda täita. Kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. Tööle määramise käskkirjale 09.04.2010 tehtud märke kohaselt (tl 39 pöördel) on kaebaja tööle määramise käskkirja kooskõlastanud vangla meditsiiniosakonna vanemõde K. Kevato osakonna juhataja ülesannetes. Viru Vangla arsti V. Pronevitši 06.11.
9. a tõendist nähtuvalt (tl 52) võib V. Manukjan töötada koristajana kaitsekinnastega. Kaebaja poolt saadetud tervisekaardi väljavõte (tl 57-71) ei ole asjakohane, kuna puudutab aastaid 2008-
10. Tervisekaardi väljavõttest (tl 72-74) nähtub, et kaebajal on
11. a jaanuaris esinenud seljavalu, kuid 25.01.2010 tehtud spondülogramm nimmeosast on aktuaalse leiuta (tl 73). Seega ei ole tõendatud, et 28.04.2010 seisuga oleks kaebajal esinenud meditsiinilised vastunäidustused töötamaks vangla majandustöödel koristajana. Kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebajale määratud osalist ega täielikku töövõimekaotust ega puuet, siis peab ta toime tulema igapäevaeluks vajalike olmetoimingutega, mh paarikümneminutilise koristamisega päevas. Ebaõige on kaebaja väide, et karistus on määratud tähtaega ületades. Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks oli viienda üksuse vanemvalvuri A. Nutoneni poolt 28.04.2010 koostatud ettekanne nr 1974 (tl 45). Viru Vangla 28.05.2010 käskkirjas nr 6.-3/1085-D (tl 42-43) on ilmne ebatäpsus lauses „distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks on viienda üksuse valvuri Kersti Jäägeri 23.04.2010 koostatud ettekanne nr 1723“. Asjaolu, et ühestki teisest distsiplinaarmenetluse materjalist ei nähtu sellist nime ega ettekande numbrit nagu karistuse määramise käskkirjas, viitab tehnilisele eksitusele, mis ei muuda menetluse sisu ega saa rikkuda kaebaja õigusi.

§ 37

lg 2 p 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav. Sotsiaal-Humanitaarinstituudi puhul ei ole tegemist üld- või kutseharidust pakkuva kooliga, mistõttu seal õppimine ei vabasta kinnipeetavat töökohustusest. Vanglateenistuse ametniku 28.04.2010 antud seadusliku korralduse mittetäitmisega pani V. Manukjan toime distsipliinirikkumise. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt, vaidlustatud käskkiri on välja antud pädeva isiku poolt, põhjendatud ja kaalutletud ning seega õiguspärane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. V. Manukjani apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus hinnanud tõendeid ühekülgselt. Kohus on jätnud arvestamata, et Viru Vangla meditsiiniosakond on alles 06.11.2010 väljastanud tõendi, et V. Manukjan võib töötada üksnes kaitsekinnastega, kuid tööle määrati ta juba 12.04.
2. 2 Järelikult on tööle määramise käskkirjale kooskõlastuse allkirja andmine meditsiiniosakonna poolt rutiinne tegevus ning iga kinnipeetavat ei hinnata individuaalselt. Viru Vangla meditsiiniosakonna hinnang kaebaja töö tegemise võimelisuse kohta ei ole objektiivne, kuna hinnang on antud kaebaja tervislikku seisundit reaalselt kontrollimata ning hinnangud on vastukäivad. Kohus on samuti jätnud hindamata Türi Tervisekeskuse OÜ poolt 02.06.2010 väljastatud tõendi. Kohus ei ole vanglalt välja nõudnud 04.06.
3. a vastuses viidatud käskkirja nr 6.-2/347-T. Kaebaja ei pidanudki valvuri korraldust täitma, sest vastupidisel juhul oleks ta toime pannud distsipliinirikkumise, mis seisnenuks oma tervise kahjustamises.
4. Viru Vangla vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on kohus hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja leidnud õigustatult, et isikul puudus tervislikust seisundist tulenev õigus keelduda töötamast ning tema distsiplinaarkorras karistamine oli õiguspärane.

§ 37

lg-st 3 ei tulene nõuet, et igale kinnipeetavale tuleks vahetult enne tööle asumist tingimata teha arstlik läbivaatus. Vanglal on kinnipeetava tervist puudutav informatsioon olemas, mistõttu ei ole kinnipeetava füüsiline läbivaatus enne kooskõlastuse andmist ilmtingimata vajalik. V. Manukjani tööle määramise käskkirjale andis kooskõlastuse meditsiiniosakonna vanemõde osakonna juhataja ülesannetes. Enne kooskõlastuse andmist konsulteeris meditsiiniosakonna juhataja arstiga, kes edastas talle enda seisukoha kinnipeetava töövõimelisuse kohta. Samuti on meditsiiniosakonna juhataja ise reeglina kursis tõsisemalt haigete kinnipeetavate terviseseisundiga ja omab ülevaadet, kas isik on võimeline töötama või mitte. Seega toimib töövõimelisuse kindlakstegemisel nö topeltkontrolliv süsteem ning kaebajat tööle määrates ei ole rikutud õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Kooskõlastus käskkirjal, et kinnipeetav võib töötada ja seisukoht õiendis, et kinnipeetav võib töötada kinnastega, ei ole üksteisega vastuolus ja teineteist välistavad. Viru Vangla väljastab majandustöödel töötavatele kinnipeetavatele tööle asudes kaitsekindad, mistõttu ei oleks tööle asudes kinnipeetava tervis kuidagi ohtu sattunud ka siis, kui tal esineb allergiat. Asjaolu, et Türi tervisekeskus on välja andnud tõendi kaebaja poolt varem põetud haiguste kohta, et tähenda, et isik on täielikult töövõimetu ja ei saa koristajana töötada. Koristajatöö paarkümmend minutit päevas ei ole füüsiliselt raske, ülemäära koormav või tervistkahjustav töö. Kohus ei pidanudki välja nõudma käskkirja nr 6-2/347-T, sest see käskkiri ei ole koostatud V. Manukjani, vaid hoopis ühe teise kinnipeetava tööle määramiseks ning ei saa seega käesoleva vaidluse asjaolusid kuidagi tõendada. 04.06.2010. a märgukirja vastuses on ekslikult viidatud käskkirja nr 6-2/226-T asemel käskkirjale nr 6-2/347-T. V. Manukjani töölemääramise käskkiri nr 6-2/226-T on toimikus olemas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 29.04.2011. a otsus tuleb jätta muutmata ning V. Manukjani apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Halduskohus ei ole hinnanud tõendeid ebaõigesti, kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 1 jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) kaebaja enda kanda 8. Halduskohus on vaidlustatud otsuses põhjendatult viidanud

§ 37lg-le 1, mis sätestab kinnipeetava kohustuse töötada.

Sama seaduse § 67 p 1 sätestab kinnipeetava kohustuse täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Asja materjalidest nähtuvalt määrati V. Manukjan 12.04.

1. a käskkirjaga nr 6-2/226-T vangla majandustööle abitööliseks (sektori S8 koristaja) alates 12.04.2010 kuni 10.07.2010 3 tunnitasuga 9,90 krooni. Nimetatud käskkirja ei ole keegi tühistanud ning see on kaebajale allkirja vastu teatavaks tehtud 13.04.2010, mistõttu on HMS §-de 60 ja 61 mõistes tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Kehtiva haldusakti alusel vanglaametniku poolt antud seadusliku korralduse täitmisest ei ole kinnipeetaval õigust keelduda. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (vt näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.
2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.
3. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06). Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Riigikohus leidis, et vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kinnipeetavale 20.04.2010 antud korraldus asuda tööle ei olnud ilmselgelt tühine korraldus, sest see oli antud kehtiva haldusakti alusel ning kinnipeetav oleks pidanud korraldusele alluma. 9.

§ 37

lg 2 p 3 alusel ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. 12.04.2010. a käskkirjast nähtub, et V. Manukjani töötamise vanglas majandustöödel abitöölisena on 09.04.2010 kooskõlastanud Viru Vangla meditsiiniosakonna vanemõde K. Kevato osakonnajuhataja ülesannetes, kellel Viru Vangla koduleheküljel toodud andmete kohaselt on meditsiiniline rakenduslik kõrgharidus. Mõiste „arst“ tähendab

§ 37lg 3 järgi pigem ametikoha mõistet, mitte töötaja kvalifikatsiooni.

Seega on arst kaebaja võimet koristajatööd teha enne tema tööle määramist kaebaja tervisliku seisundi aspektist hinnanud. Lisaks sellele on toimiku materjalide juures ka Viru Vangla arsti õiend 06.11.2010, milles on märgitud, et kaebaja võib töötada koristajana, tehes tööd kaitsekinnastega. Viimane kinnitab seega 09.04.2010 antud kooskõlastust kaebaja tööle määramise käskkirjale.

1. Ka väide, et kaebajal on esinenud seljavalu ning asjaolu, et kaebaja enda poolt esitatud OÜ Türi Tervisekeskuse 02.06.2010 tõendi kohaselt on tal krooniline allergiline nohu, silmapõletik ja allergia tolmu ning kemikaalide suhtes, ei tähenda, et ta ei oleks seetõttu olnud võimeline osakonnas koristajana töötama. Kaebaja tervisekaardi
2. a puudutavast osast (tl 72-74) nähtub, et kaebajal on
3. a jaanuaris esinenud seljavalu, kuid 25.01.2010 tehtud spondülogramm nimmeosast on aktuaalse leiuta (tl 73). Samuti ei ole kaebaja millegagi tõendatud seda, et just 28.04.2010 oli kaebaja seisund tulenevalt seljavalust või väidetavast allergiast selline, et ta ei saanud tööle asumise korraldust tervislikust seisundist tulenevalt täita. 13.04.2010 majandustööle määramise käskkirjaga tutvudes on kaebaja tööst keeldumise põhjustena välja toonud üksnes selle, et ta loobub tööst, sest käib kursustel, õpib ja suudab ennast ise ülal pidada (tl 39). Ka rikkumise toimepanemise päeval 28.04.2010 antud seletuses ei ole kaebaja märkinud seda, et tal esineb tööst keeldumise alusena mõni meditsiiniline põhjus, vaid on jäänud juba varasemalt esitatud põhjenduste juurde (ITK järgi peab vanglas läbima kursused ja muud sotsiaalprogrammid, õpib kaugõppes Sotsiaal-Humanitaarinstituudis, materiaalseid probleeme ei ole ja seega puudub ka vajadus raha saamiseks tööd teha, vangla võiks tema asemel tööd pakkuda neile kinnipeetavatele, kellel on vaja vanglas raha teenida). 28.04.2010 valvuri poolt, kes kaebajale tööle asumise korralduse andis, koostatud ettekandes ei ole samuti märgitud, et kinnipeetaval oleks 28.04.2010 reaalselt esinenud selline terviseseisund, mis saanuks õigustada tema keeldumist asuda tööle. Sellise terviseseisundi esinemist kaebajal ei ole tuvastatud ka distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus. Seda, et
4. a või vahetult enne 28.04.2010 oleks kaebajal esinenud kroonilist allergilist nohu, silmapõletikku või muud allergiat, kaebaja tervisekaardist ei nähtu. 4
5. Asjaolu, et halduskohus ei nõudnud vanglalt välja kaebaja märgukirjale 04.06.
6. a antud vastuses (tl 41) viidatud käskkirja nr 6-2/347-T, ei anna samuti alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus ei pidanudki viidatud käskkirja vanglalt välja nõudma, sest Viru Vangla poolt halduskohtule antud kirjalike selgituste kohaselt (tl 38) ei ole käskkiri nr 6-2/347-T koostatud V. Manukjani, vaid teise kinnipeetava tööle määramiseks ning 04.06.
7. a vastuses on sellele ekslikult viidatud kui kaebaja töölemääramise käskkirjale. Sedasama kinnitas vastustaja ka ringkonnakohtule adresseeritud 05.08.2011 vastuses kaebaja apellatsioonkaebusele. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et V. Manukjan määrati majandustööle 12.04.
8. a käskkirjaga nr 6.-2/226-T ja selle käskkirja koopia on toimikus olemas (tl 39). Ka distsiplinaarmenetluse protokollist, millega V. Manukjan on 27.05.2010 tutvunud nähtub, et kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on ühe tõendina arvestatud just 12.04.
9. a käskkirja nr 6-2/226-T, mille sisuks on kaebaja majandustööle määramine (tl 44).
10. Kuna ei ole tõendatud, et kaebajal oleks 28.04.2010 esinenud tervislikust seisundist tulenev õigustus töötamisest keeldumiseks, siis on alusetu ka kaebaja väide, et sellises olukorras antud korraldust täites oleks ta toime pannud distsipliinirikkumise, mis seisnenuks oma tervise kahjustamises ja seetõttu esines tal HMS § 63 lg 2 p-st 4 tulenev alus lugeda tööleasumise korraldus tühiseks ja seda mitte täita.
11. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebuse esitajal puudusid kaalukad põhjused tööst keeldumiseks, mistõttu on ta 28.04.2010 tööleminemisest keeldumisega rikkunud

§ 67

lg-t 1 ja § 37 lg-t 1 ning Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.1 ja tema distsiplinaarkorras karistamine oli põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub samuti halduskohtuga, et vaidlusalune käskkiri vastab HMS § 54 nõuetele ning distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas

§-s 64 sätestatuga. Samuti on määratud karistuse raskusaste (noomitus, kui kõige kergem karistuse liik) proportsioonis üleastumiste raskusega ja muude asjaoludega, sest 28.05.2010. a käskkirjast nr 6.-3/1085-D nähtuvalt ei olnud kaebajal 28.05.2010 seisuga ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust (tl 43). Einar Vene Agu Timmi 5 Maili Lokk