KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi ja Maili Lokk
- jaanuar 2012, Tartu 3-10-3092 Kirill Katšani kaebus Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 31.01.
- a otsus Viru Vangla apellatsioonkaebus 14.12.2011 Kaebaja Kirill Katšan Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
- Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus osaliselt.
- Tühistada Tartu Halduskohtu
- jaanuari
- a otsus osas, millega Kirill Katšani kaebus rahuldati ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale halduskohtule.
- Ülejäänud osas jätta halduskohtu
- jaanuari
- a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Vangla kinnipeetav Kirill Katšan etapeeriti 24.09.2009, 15.12.2009 ja 14.01.2010 vanglast Narva arestimajja seoses Viru Maakohtu Narva kohtumajas toimunud kohtuistungitega. 01.02.2010 etapeeriti ta Narva arestimajja kohtuistungi protokolliga tutvumiseks. 24.09.2009, 15.12.2009, 14.01.2010 ja 01.02.2010 ei saanud K. Katšan ei vanglas ega ka Narva arestimajas lõunasööki ja Viru Vangla ei täitnud ka kohustust anda talle omaltpoolt lõunaks kaasa kuivtoidupakk.
- K. Katšan esitas 23.04.2010 ja 22.08.2010 Viru Vanglale kahjunõuded, milles taotles 24.09.2009, 15.12.2009, 14.01.2010 ja 01.02.2010 lõunasöögist ning kuivtoidupakist ilmajätmisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist summas 3 000 krooni (191,73 eurot). Viru Vangla ei jõudnud kahjunõudeid tähtaegselt menetleda.
- K. Katšan esitas 23.11.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles 24.09.2009, 15.12.2009, 14.01.2010 ja 01.02.2010 lõunasöögist ning kuivtoidupakist ilmajätmisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist summas 3 000 krooni (191,73 eurot). Kaebuse põhjenduste kohaselt jättis Viru Vangla K. Katšani neljal korral etapeerimise ajal õigusvastaselt ilma lõunasöögita, sh ilma kuivtoidupakita. Viru Vangla on rikkunud vangla kodukorda, sest kohtuistungile saadetava kinni peetava isiku lõunasöök tuleb asendada kuivtoidupakiga. Kuivtoidupakist ja lõunasöögist ilma jäädes pidi K. Katšan olema hommikusöögist kuni õhtusöögini näljas ning see võis kahjustada tema tervist ja lisaks alandati sellega tema inimväärikust. 11.01.2011 toimunud halduskohtu istungil loobus kaebaja 3000 krooni hüvitamise nõudest ja taotles mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. 20.01.2011 toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja, et on nõus eelmisel istungil kohtuniku poolt pakutud kompromissiga ning ta ei nõua mittevaralise kahju hüvitamist rahas, vaid soovib saamatajäänud nelja kuivtoidupaki väljastamist Viru Vangla poolt.
- Tartu Halduskohtu 31.01.
- a otsusega rahuldati kaebus osaliselt. Halduskohus kohustas Viru Vanglat võimaldama kaebajale kolm kuivtoidupakki hiljemalt 10 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole asjas vaidlust selle üle, et vangla jättis kaebaja kolmel korral seadusevastaselt ilma lõunasöögiks antavast kuivtoidupakist. Valvur A. Rääski õiendiga on tuvastatud, et 15.12.2009 anti kaebajale kuivtoidupakk (tl 48). Kaebaja oli vastustaja süülise tegevusetuse tõttu ilma söögita 10 tunni vältel kolmel korral. 10 tundi ilma söömata olla ei ole lühiajaline periood ning see tekitab näljatunde. Vastustaja vabandamine kaebaja ees ei ole mitmekordsel lõunasöögist ilmajätmisel küllaldane. Kaebajal on õigus kahju hüvitamisele samas mahus, millest ta kolmel etapeerimise korral ilma jäi. Käesoleval juhul ei vabane avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, sest kahju tekitamist oli võimalik vältida, kui vastustaja oleks oma ülesannete täitmisel täielikult järginud hoolsust. Vastustaja ametnikud ignoreerisid süüliselt Viru Vangla kodukorra p 23.9, mille kohaselt kohtuistungile saadetava kinnipeetava isiku lõunasöök asendatakse kuivtoidupakiga. Kohtusse saatmisel tagab kinni peetavale isikule kuivtoidupaki sööklast väljastamise vastuvõtu inspektor või tema puudumisel vanemvalvur. Kaebaja poolt nõude muutmine kohtumenetluse käigus ei riku vastustaja huve. Vastustaja ei taotlenud muudetud nõude täpsustamist ja ei esitanud kohtule seoses sellega mingeid taotlusi. Seega eeldatakse HKMS § 19 lg 9 kohaselt menetlusosalise nõusolekut kaebuses esitatud taotluse muutmiseks. Kaebaja lõplikuks nõudeks oli otsese varalise kahju hüvitamiseks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 1 alusel õigusvastase tagajärje kõrvaldamine, so õigusvastaselt saamata jäänud kuivtoidupakkide tagantjärgi kättesaamine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- Viru Vangla apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta esitatud kaebus tervikuna rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus rikkunud oluliselt kohtumenetluse normi. Halduskohus on ületanud nõude piire ja teinud kohtuotsuse nõude osas, mida kaebaja kaebuses ei esitanud ja mida kohus ei ole ka määrusega menetlusse võtnud. Kohus võttis menetlusse K. Katšani kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Vastustaja ei taotlenud nõude täpsustamist ja ei esitanud kohtule seoses sellega mingeid taotlusi, kuna kaebuse esitaja ei ole kohtumenetluse käigus oma mittevaralise kahju hüvitamise nõuet selgelt muutnud. Kohus pakkus menetlusosalistele võimalust kompromissi sõlmimiseks selliselt, et vastustaja hüvitab kaebajale tekkinud kahju nelja kuivtoidupaki väljastamise teel. Vastustaja ei pidanud sellise kompromissi sõlmimist võimalikuks, leides, et kaebuse esitajale ei ole üldse mittevaralist ega varalist kahju tekkinud ning isegi kui olnuks tekkinud, ei ole võimalik 2 tagantjärele kuivtoidupakkide väljastamisega kompenseerida minevikus tuntud nälga vm väidetavaid üleelamisi ja kannatusi. Juhul kui asuda seisukohale, et kaebaja muutis mittevaralise kahju hüvitamise nõude varalise kahju hüvitamise nõudeks, tulnuks halduskohtul jätta HKMS § 23 lg 1 p 1 alusel kaebus läbi vaatamata, kuna K. Katšan ei ole Viru Vanglale esitanud taotlust varalise kahju hüvitamiseks. Seetõttu on kaebajal varalise kahju hüvitamise nõude osas läbimata VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohtueelne kord. Kohtupraktika üldine seisukoht on, et inimväärikuse väheintensiivse alandamise korral võib rahalise hüvitise asemel osutuda piisavaks muuhulgas vabandamine. Olukorras, kus kaebajale ei ole kahju tekitatud, on söömata jäämisega põhjustatud ebamugavustunde eest kaebaja ees vabandamine piisavaks kompensatsiooniks. Samuti on vangla võtnud tarvitusele meetmed, et ei tekiks enam olukordi, kus Viru Vangla kinnipeetavad jäävad Narva kambris lõunasöögita. Kaebaja sai neil kolmel päeval nii hommiku- kui õhtusöögi. Tal ei ole terviseprobleeme, mis võinuks toidukorra vahelejäämisega ägeneda. Seega päeva jooksul ühe toidukorra vahele jäämisega ei saanud talle kaasneda sellist kahju, mille eest vabandamine, varasema praktika muutmine ja kohtupidamine iseenesest ei ole piisavaks kompensatsiooniks.
- K. Katšan palub oma vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on K. Katšanil probleemid kõhuga ja nälgimine võis tema tervist kahjustada. Ilma lõunasöögita etapeerimistel oli K. Katšanil näljatunne kuni õhtusöögini. 10 tundi ilma söögita on pikk aeg ja see tekitab näljatunnet. Vabandamine ei ole piisav kahju hüvitamiseks. Nõude muutmine kaebaja poolt vastavalt kohtu pakutud kompromissile oli õigustatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Halduskohtu 31.01.
- a otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, millega Kirill Katšani kaebus rahuldati ja kohustati Viru Vanglat võimaldama kaebajale 3 kuivtoidupakki ning saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale halduskohtule. Osas, millega ei rahuldatud K. Katšani kaebust seoses 15.12.2009 väidetavalt andmata jäetud kuivtoidupakiga, tuleb halduskohtu vaidlustatud otsus jätta muutmata. Selles ulatuses kaebuse rahuldamata jätmine oli õige, sest toimiku materjalide hulgas on valvur A. Rääski õiend, millega on tõendatud, et 15.12.2009 kaebaja lõunasöögi asemel kuivtoidupaki sai (tl 48). Ringkonnakohtul, nagu ka halduskohtul, puudub alus kahelda viidatud õiendi sisu tõelevastavuses.
- Selle üle, et kaebaja jäi õigusvastaselt lõunasöögita, sh ilma kuivtoidupakita 24.09.2009, 14.01.2010 ja 01.02.2010, asja materjalidest nähtuvalt vaidlust olnud ei ole. Viru Vangla möönis (tl 105-106, 112 pöördel), et kaebaja jäi vastustaja tegevusetuse tõttu viidatud 3-l päeval ilma lõunasöögita, sh ka ilma kuivtoidupakita, sest vangla ei olnud välja selgitanud, kas Viru Vanglast enne lõunasöögi aega Narva kambrisse etapeeritud ja sinna enne Narva kambri päevakava järgi toimuvat lõunasöögiaega jõudnud kinnipeetavad saavad seal lõunasöögi või ei saa. Vangla möönis ka seda, et neil kolmel päeval kaebajale kuivtoidupakki kaasa andmata jättes rikuti Viru Vangla kodukorra p 23.9, mille kohaselt kohtuistungile saadetava kinni peetava isiku lõunasöök asendatakse kuivtoidupakiga ja selle sööklast väljastamise peavad tagama vastuvõtu inspektor või vanemvalvur. Samas selgitas vastustaja, et on tulenevalt Narva kambri selgitustest nüüd oma käitumist muutnud ja annab kõigile kinnipeetavatele, kes etapeeritakse enne vanglas toimuva lõunasöögi aega Narva kambrisse, olenemata nende sinnajõudmise ajast, kuivtoidupaki kaasa. Viru Vangla on menetluse jooksul läbivalt vaielnud hüvitamiskaebusele vastu põhjusel, et vastustaja arvates ei ole kolmel päeval ajavahemikul 07.00-17.00 söömata olemine inimväärikust alandav, vaid üksnes lühiajaline ebamugavustunde talumine, sest ka tavaolukorras võib tekkida olukordi, kus inimene ei saa tööpäeva jooksul lõunat süüa ja peab 3 piirduma üksnes hommiku- ja õhtusöögiga. Ja isegi siis, kui tegemist oleks inimväärikuse alandamisega, ei oleks õigustatud rahalise hüvitise väljamõistmine, sest tegemist ei ole nii raske rikkumisega, mille puhul ei võiks võimalikuks hüvitiseks olla vabandamine kaebaja ees või juba iseenesest kohtumenetluse läbiviimine vangla suhtes. Halduskohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt (tl 125) leidis halduskohus, et kaebajale on kahju tekkinud, kuid käsitles ringkonnakohtule arusaamatutel ja vaidlusalusest otsusest mittenähtuvatel põhjendustel kahjuna otsest varalist kahju, leides muuhulgas, et kaebaja on kohtumenetluse käigus selliselt oma kaebust muutnud ja see on olnud lubatav, mistõttu saab antud juhul kohaldada ka RVastS § 11 lg 1 ja tekkinud õigusvastase tagajärje kõrvaldamiseks kohustada vastustajat andma õigusvastaselt saamata jäänud kuivtoidupakid kaebajale tagantjärele kätte.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta halduskohtu selline järeldus toimiku materjalidest nähtuvatele asjaoludele ning toimunud ei ole ka kaebuses esitatud algse taotluse muutmist HKMS § 19 lg 8 mõistes selliselt, et halduskohus oleks saanud hakata analüüsima mittevaralise kahju tekkimise asemel otsese varalise kahju tekkimist ja koos sellega võimalust lasta kahju rahasumma väljamõistmise asemel hüvitada natuuras. Halduskohtule esitatud kaebusest ja selle täiendustest ning halduskohtu istungitel kaebaja poolt avaldatust nähtub, et kaebaja on kogu menetluse väitel talle tekkinud kahjuna silmas pidanud siiski mittevaralist kahju tulenevalt tema väärikuse alandamisest ja tervise kahjustamisest sellega, et ta ei saanud 24.09.2009, 14.01.2010 ja 01.02.2010 lõunasööki ega seda asendavat kuivtoidupakki ning pidi seega neil kolmel päeval kannatama hommikusöögist kuni õhtusöögini, so iga päev 10 tunni jooksul, näljatunnet. Lõunasöögist ilmajäämisest tingitud mittevaralise kahju hüvitamist summas 3000 krooni on kaebaja nõudnud ka Viru Vanglalt (tl 11). 11.01.2011 toimunud kohtuistungi protokollist nähtuvalt (tl 73) asus halduskohus pooltele pakkuma kompromissi sõlmimist selliselt, et vangla annaks kaebajale tagantjärgi kätte saamatajäänud kuivtoidupakid, selgitades muuhulgas kaebajale, et tema mittevaralise kahju hüvitamise nõue summas 3000 krooni on perspektiivitu ja kaebajal on võimalik saada inimväärikuse alandamisega seoses otsese kahjuna üksnes 4 kuivtoidupakki. Vastuseks sellele pakkumisele leidis kaebaja, et sellisel juhul taotleb ta hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel. Seda nõuet kordas kaebaja ka 09.01.2011 kaebuse täienduses (tõlge tl 83-84). 19.01.2011 täiendavas vastuses ei nõustunud vastustaja kohtu poolt pakutud kompromissiga (tl 105-106). 20.01.2011 toimunud kohtuistungil märkis kaebaja, et tema on kohtu poolt pakutud kompromissiga nõus ja nõuab 4 kuivtoidupakki, mitte 3000 krooni. Viru Vangla vaidles endiselt sellise sisuga kompromissi sõlmimisele vastu (tl 112-113). Samas ei nähtu ka selle istungi protokollist, et kaebaja oleks enne kohtuvaidlusi muutnud HKMS § 18 lg 8 mõistes oma esialgset mittevaralise kahju hüvitamise taotlust otsese varalise kahju hüvitamise taotluseks ja vastaspool oleks sellega nõus olnud, või oleks halduskohus pidanud nõude sellist muutmist otstarbekaks ja seda ka istungil põhjendanud. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub halduskohtu istungite protokollidest, et seal arutati üksnes võimaliku kompromissi sõlmimise võimalust halduskohtu poolt pakutud viisil, millega Viru Vangla aga ei nõustunud. Pealegi hõlmab otsene varaline kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 mõistes eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja kordagi halduskohtumenetluse käigus välja toonud, et ta nõuab talle tekkinud otsese varalise kahju hüvitamist ega ka seda, milles see seisneks VÕS § 128 lg 3 mõttes olukorras, kus kaebaja arvates kahjustati tema tervist ja alandati tema inimväärikust seoses sellega, et ta ei saanud vangla õigusvastase toimingu tulemusena kolmel päeval lõunasööki ega ka seda asendavat kuivtoidupakki. Samuti ei ole kaebaja esitanud Viru Vanglale kahju hüvitamise nõuet seoses talle tekkinud otsese varalise kahjuga, millest 4 tulenevalt on õige Viru Vangla väide, et halduskohus ei saaks varalise kahju hüvitamise nõuet menetleda, sest selle osas ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.
- RVastS § 11 alusel esitatud tagajärgede kõrvaldamise kaebus on käsitatav alternatiivse nõudena kahju hüvitamisele. Kahju hüvitamise nõudega sarnaselt on sellise kaebuse eelduseks kahju, sh ka mittevaralise kahju tekkimine. Isikul, kes on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tõttu varalist või mittevaralist kahju kandnud, on seega võimalus valida kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvaldamise nõude vahel, samuti võib avaliku võimu kandja ise otsustada rahalise hüvitise asemel RVastS § 11 lõikes 3 toodud tingimustel tagajärgede kõrvaldamise kasuks. Seega ei ole ka mittevaralise kahju tekkimise puhul iseenesest välistatud tagajärgede kõrvaldamise kaebuse esitamine alternatiivse nõudena kahju hüvitamisele rahas. Samas ei nähtu vaidlustatud otsusest, et halduskohus oleks analüüsinud kaebajale mittevaralise kahju tekkimist RVastS § 9 lg 1 mõistes tulenevalt sellest, et ta oli vangla õigusvastase toimingu tõttu kolmel päeval iga kord umbes 10 tunni jooksul söömata. Pigem on halduskohus juba eelpool viidatud istungiprotokollide kohaselt avaldanud seisukohta, et kohus ei pea kaebajal mittevaralise kahju tekkimist vangla sellise tegevuse tagajärjel eriti tõenäoliseks. Mis puudutab mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamist seoses väidetava kaebaja tervise kahjustamisega (kaebaja väitel võis see, et ta jäeti nälgima, kahjustada tema kõhtu, tl 83), siis selles osas ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt menetluse käigus väljendatud seisukohaga, et kaebaja tervise kahjustamine vastustaja tegevuse tagajärjel ei ole asja materjalidega tõendamist leidnud, mida kinnitab ka Viru Vangla meditsiiniosakonna 19.01.
- a õiend (tl 107) selle kohta, et kaebaja ei ole perioodil
- a september kuni
- a märts pöördunud meditsiiniosakonna poole seoses väidetavate kõhuga seotud probleemidega. Küll aga ei ole ringkonnakohtu hinnangul välistatud, et kaebajale võidi Viru Vangla kõnealuse õigusvastase toiminguga tekitada mittevaralist kahju tema väärikuse alandamise kaudu. Tartu Ringkonnakohtu 25.03.
- a lahendist haldusasjas nr 3-10-731 nähtub, et nii halduskohus kui ka ringkonnakohus pidasid arestimajas kinni peetava isiku põhjendamatut ilmajätmist toidust (kahel päeval isiku ilmajätmist ühest toidukorrast) selle isiku väärikuse alandamiseks, sest sellega põhjustati kinni peetavale isikule rohkem kannatusi kui need, mis paratamatult kinnipidamisega kaasnevad, mistõttu mõisteti selle eest kaebajale välja ka rahaline hüvitis 19,17 eurot.
- Asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtu poolt tühistatud osas tuleb halduskohtul seega kindlaks teha, kas kaebaja jääb oma nõude juurde mõista vanglalt tema kasuks välja rahaline hüvitis mittevaralise kahju tekitamise eest seoses kaebaja väärikuse alandamisega või soovib ta HKMS-is ettenähtud korras esitada halduskohtule alternatiivselt ka RVastS § 11 alusel toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõuet. Riigikohus on 22.11.
- a määruses haldusasjas nr 3-3-1-62-10 nimelt leidnud, et kaebuse muutmist kujutavad endast nii kaebuse täiendamine uue nõudega kui ka kaebuse täiendamine alternatiivse taotlusega ja ühe nõude asendamine teisega. Kui kaebaja soovib oma kaebust muuta, siis tuleb halduskohtul lähtuda HKMS §-st 49 ja hinnata muuhulgas ka seda, kas see on kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas ja seaduse järgi üldse lubatav. Kui kaebaja soovib esitada alternatiivselt nõuet hüvitada talle inimväärikuse alandamisega tekkinud mittevaraline kahju rahasumma väljamõistmise asemel sellega, et vangla annab talle tagantjärele kätte 3 kuivtoidupakki, siis tuleb halduskohtul samuti anda hinnang sellele, kas sellisel alusel tekkinud mittevaralist kahju saab kõrvaldada sisuliselt kahju natuuras hüvitamise kaudu ja ka seda, kas selline nõude muutmine on lubatav juhul, kui kohustuslik eelmenetlus on läbitud üksnes mittevaralise kahju rahas hüvitamise nõude osas. Mis puudutab veel kahju hüvitamist natuuras, siis 09.06.
- a lahendis nr 3-3-1-17-08 (p 19) on Riigikohus märkinud, et RVastS ei välista ka kahju hüvitamist natuuras, kui osapooled selles kokku lepivad. Sellest 5 võib järeldada, et kahju natuuras hüvitamine tuleb kõne alla siiski vaid juhul, kui sellega on nõus nii kaebaja kui ka vastustaja.
- Kuna ringkonnakohus ei tee ise asjas uut sisulist otsust, vaid saadab tühistatud osas asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks, siis ei tee ringkonnakohus käesolevas otsuses otsustust ka menetluskulude, sh vastustaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulude (riigilõiv), jagamise osas. Menetluskulude lõpliku jaotuse otsustab halduskohus vajadusel uue sisulise otsuse tegemise käigus. Einar Vene Agu Timmi 6 Maili Lokk