KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

nr 128 (edaspidi Määrus) § 3 lg 1 p 4 kehtestab nõude, mida MAK ette ei näe. Kaebaja on samasugune mikropõllumajandustootja nagu teised ning tema toetusest ilma jätmine seetõttu, et kõik liikmed ei ole põllumajandustootjad, on vastuolus Põhiseaduse (edaspidi PS) § 12-ga. Seega on kaebaja pandud halvemasse olukorda ning

§ 3lg 1 p 4 sätestatud tingimus on diskrimineeriv ja vastuolus PS § 12-ga.

Ühtlasi on piiratud ka sellega kaebaja ettevõtlusvabadust. HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohtu 19.11.
2. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtul puudub vajadus kahtluse alla seada

sätteid, mille alusel on keeldutud kaebajale toetust maksta. Seega on PRIA õigesti kohaldanud kaevatavas käskkirjas viidatud sätteid ning hinnanud ja analüüsinud taotleja vastavust

§ 3

lg 1 p 4 ja § 2 lg 1 p 2 , § 7 lg 1 ja § 12 lg 4 p 1 sätetele ning MAK sätetele.

§ 12

lg 4 p 1 kohaselt vastab taotlus toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui kõik omavahel võrreldavad andmed on samased. Äriplaani tabelites 4 ja 6 ning avalduses toodud andmed ei ole vastavuses. Kaebaja suhtes ei ole rikutud PS § 11 sätet, kuna kaebaja suhtes tehtud haldusakt on vastavuses kehtiva õigusega ning proportsionaalsuse põhimõtet ei ole rikutud. Kaebaja suhtes ei ole rikutud ka PS § 12 sätet, kuna kaebajat ei ole diskrimineeritud ega koheldud erinevalt teistest isikutest, kelle taotlus jäi samuti rahuldamata. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt. Kaebaja suhtes ei ole rikutud ka PS § 31 sätet, mille kohaselt on kodanikul õigus tegeleda ettevõtlusega. Antud juhul ei ole tegemist ettevõtluse piiramisega, sest toetuse andmine või mitteandmine ei ole kuidagi seotud ettevõtluse piiramisega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Põllumajandusühistu Variku Põld esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus rikkunud oluliselt menetlusnormi ja ei ole analüüsinud üldse kaebaja väidet, vaid on piirdunud konstateeringuga, et kohtul pole õigust ega vajadust

sätteid kahtluse alla seada. Sisuliselt puuduvad kohtuotsuses põhjendused, milles kohus järeldab, et

säte, mille kohaldamata jätmist kaebaja taotles, on kooskõlas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse sätete (edaspidi ELÜPS) ja/või MAK-iga. Kohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust. Kaebaja on samasugune mikropõllumajandustootja nagu kõik teised ning tema ilmajätmine toetuse saamise õigusest ainuüksi seetõttu, et tema liikmed ei ole põllumajandustootjad, on vastuolus PS §-dega 11 ja

1. Puudub igasugune alus eristada selliseid mikropõllumajandustootjaid, milles omavad osalust ainult teised mikropõllumajandustootjad, mikropõllumajandustootjatest, kelle osanikud või liikmed on lihtsalt füüsilised isikud või ka põllumajandustootmisega mittetegelevad juriidilised isikud. Kaebaja on kaebuses märkinud, et haldusakti põhjenduste alapunktid 2 ja 3 käsitlevad puudusi, mida taotlejal oleks olnud võimalik kõrvaldada. Kaebajale ei määratud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks.
2. PRIA palub jätta Põllumajandusühistu Variku Põld apellatsioonkaebuse rahuldamata. ELÜPS ei saagi ette näha taotlejatele kehtestatavad ühtseid nõudeid. Iga meetme määrus kehtestab selle meetme raames toetuse taotlejatele ja taotlustele eraldi spetsiifilised nõuded. Kaebaja pole konkreetselt viidanud, millise ELÜPS või MAK sättega on § 3 lg 1 p 4 vastuolus. Kaebajal on viis ühistu liiget, kellest igaühel on ühistus 20 % osalus, kuid ükski ühistu liige ei vasta

nr 128 §-s 2 toodud nõuetele. Seega ei ole tegemist diskrimineerimisega kui tulundusühistust taotleja osas näeb määrus ette, et taotleja liikmete, kes ei vasta §-s 2 toodud nõuetele, arv ei tohi olla suurem kui 25 % kõigi liikmete arvust. Taotluse rahuldamata jätmise põhipõhjuseks oli asjaolu, et kaebaja ei kvalifitseerunud üldse taotlejaks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 19.11.2010. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 7. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et

§ 3lg 1 p-s 4 ette nähtud nõue ei ole kooskõlas ELÜPS-i ja MAK-ga.

ELÜPS § 454 lg 2 sätestab, et põllumajandusminister võib kehtestada maaelu arengu toetuse saamiseks nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta ning nende piirkondade loetelu, kus maaelu arengu toetust antakse. Nimetatud nõuded võib kehtestada eraldi iga toetuse liigi ja toetatava tegevuse kohta. ELÜPS § 455 lg 2 kohaselt maaelu arengu toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra, taotluse vormi, toetuse määra ja suuruse ning vajaduse korral abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud iga toetuse liigi ja toetatava tegevuse kohta, toetuse vähendamise alused ja korra, toetuse väljamaksmise ja vastuvõtmise korra, taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise alused ja korra ning nõuded toetuse saajale kehtestab põllumajandusminister. Toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra võib kehtestada eraldi iga toetuse liigi ja toetatava tegevuse kohta. Eeltoodust tulenevalt oli põllumajandusministril

s õigus määrata taotlejale täiendavaid nõudeid. 8.

§ 2

lg 1 p 2 kohaselt võib toetust taotleda ettevõtja, kelle taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaasta müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist oli suurem kui 37 552 krooni ja kogu müügitulu koos muude ärituludega ei ületanud 31 293 200 krooni.

§ 3

lg 1 p 4 sätestab, et kui taotlejaks on tulundusühistu, ei tohi taotleja liikmete, kes ei vasta §-s 2 toodud nõuetele, arv olla suurem kui 25% kõigi liikmete arvust. Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tema liikmed ei vasta

§ 2lg 1 p 2 nõuetele.

Seega puudus vastustajal õigus rahuldada kaebaja taotlust mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks investeeringutoetuse taotluse rahuldamiseks. Asjakohatud on kaebaja väited, et vaidlustatud käskkirja punktides 2 ja 3 käsitletud puuduste kõrvaldamiseks oleks vastustaja pidanud andma tähtaja. Kuna kaebaja liikmed ei vastanud

s esitatud nõuetele, siis ei oleks puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine toonud kaasa teistsugust otsust.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et tema toetusest ilmajätmisega on rikutud tema suhtes PS §-de 11 ja 12 sätteid. Antud juhul on ELÜPS-ga põllumajandusministrile antud õigus maaelu arengu toetuste saamiseks kehtestada nõuded taotlejale. Põllumajandusminister on leidnud, et eelkõige on vajalik toetada taotlejaid, kelle liikmed on ka varem tegelenud põllumajandusliku tootmisega ja toetuse abil on taotlejal võimalik oma tootmist arendada. Selline eesmärk on legitiimne ning valitud vahendid selle eesmärgi saavutamiseks on proportsionaalsed. Piirang ei ole ka diskrimineeriva iseloomuga. Kusagilt ei tulene kaebajale õigust nõuda talle toetuse väljamaksmist, kui ta ei vasta toetuse saajale esitatavatele nõuetele. Seega ei ole kaebajale toetuse mittemaksmisel rikutud PS §-e 11 ja
3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. . Einar Vene Maili Lokk Agu Timmi