3-10-2474/28

KO H T U OTS US EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012, Tartu Haldusasja number 3-10-2474 Haldusasi Igor Kostini kaebus Tartu Vangla
2. juuli
3. a käskkirja nr 1-4/1387 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
4. detsembri
5. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Igor Kostini apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Igor Kostin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
6. Rahuldada apellatsioonkaebus.
7. Tühistada Tartu Halduskohtu
8. detsembri
9. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning tühistada Tartu Vangla
10. juuli
11. a käskkiri nr 14/
12. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. Tartu Vangla
14. juuli
15. a käskkirjaga nr 1-4/1387 karistati kinnipeetav Igor Kostinit vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 7.2.17 nõuete süülise rikkumise eest noomitusega. Käskkirja kohaselt ei allunud I. Kostin
16. juunil 2010 vanglaametniku korduvatele seaduslikele korraldustele eemaldada kambri põrandalt rätik. I. Kostin esitas käskkirja peale vaide, kuid vangla jättis vaide rahuldamata.
17. Igor Kostin esitas
18. septembril 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse eelnimetatud käskkirja tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt karistati I. Kostinit käskkirjaga alusetult, kuna distsiplinaarmenetluse aluseks olnud vanglaametnik A. Olderi ettekandes märgitu ei vasta tõele. A. Older ei teinud I. Kostinile mingeid korraldusi ning kui vanglaametnik viitas kaltsule, mis kambri põrandal vedeles, võttis I. Kostin selle üles.
19. Tartu Halduskohtu
20. detsembri
21. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja kohtuistungil tunnistanud, et kambri WC põrandale oli pärast põranda pesemist jäetud põrandalapp. Seega tunnistas I. Kostin, et rikkus Tartu Vangla kodukorra p-i 7.2.
22. I. Kostini poolne VangS § 67 p 1 rikkumine on tõendatud vanglaametnik A. Olderi ettekandega. Vaidlustatud käskkiri on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Määratud karistus on proportsionaalne. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
23. I. Kostin esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole õige A. Olderi ettekandes märgitu, mille kohaselt ei allunud I. Kostin korraldusele võtta käterätik põrandalt ära. I. Kostinit ei olnud põhjust süüdistada selles, et põrandal oli kalts. Peale I. Kostini oli kambris veel E.M. . See, et I. Kostin kaltsu põrandalt üles tõstis, ei tähenda, et just tema selle põrandale pani, vaid kinnitab seda, et I. Kostin üritas olukorda parandada, ootamata teadlikult korraldusi ja saades aru olukorra ebaõigsusest. I. Kostin kandis karistust ainult A. Olderi seletuskirja alusel. Vangla administratsioon ei usu kinnipeetavaid ja suhtub neisse eelarvamuslikult. Kui kambrist leitakse keelatud ese ja ei õnnestu välja selgitada, kellele see kuulub, tuleb see konfiskeerida ning mitte määrata karistust. Vanglas annavad põrandapesukaltse välja korrapidajad, järelikult oleks võinud A. Older selle lihtsalt ära võtta, mitte hakata karistama talle esimesena ette juhtuvat kinnipeetavat.
24. Tartu Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vangla nõustub halduskohtu seisukohtadega ja märgib vastuseks apellatsioonkaebusele, et asjakohatud on väited, et põrandalapi äravõtmise kohta oleks tulnud koostada äravõtmise akt ning see konfiskeerida, mitte karistada esimest ettejuhtuvat kinnipeetavat. I. Kostinit ei karistatud distsiplinaarkorras mitte keelatud eseme omamise, vaid lubatud eseme keelatud kohas hoidmise ning vanglaametniku korraldusele mitteallumise eest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse.
26. Kaebajat karistati VangS § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 7.2.17 rikkumise eest. Ringkonnakohus leiab, et kodukorra p 7.2.17 rikkumine ei ole asjas tõendatud. Nimetatud säte näeb ette, et kinnipeetaval on keelatud kasutada tekke, linasid, käterätikuid ja muud laudlinade, põrandakatete või kardinatena. Nähtuvalt halduskohtu istungil antud selgitustest oli põrandal olnud riideeseme näol tegemist kambri koristamisel põranda kuivatamiseks kasutatud põrandalapiga, mis oli WC põrandale 2 pandud kuivamiseks (tl 50-50p). Vastustaja ei ole neile väidetele vastu vaielnud ja seetõttu saab need väited lugeda usutavaks. Seda, et maas oli põrandapesulapp, on ka vastustaja ise lugenud vaidluse all mitteolevaks asjaoluks (tl 31). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa samastada põrandale kuivamiseks pandud põrandalappi põrandakattega. Esimesel juhul on riideeseme põhifunktsiooniks põranda pesemine või kuivatamine ning käesoleval juhul oli see lapp põrandal üksnes selleks, et see kuivaks. Teisel juhul ongi riideese mõeldud alaliseks kasutamiseks põrandakattena selle tavapärases tähenduses. Seega ei saa üksnes ajutiselt põrandale pandud riideeset käsitada automaatselt põrandakattena. Vastasel juhul saaks põrandakatteks automaatselt lugeda ka näiteks juhuslikult põrandale kukkunud ükskõik millise riideeseme (kinnipeetava rõivad, voodipesu vms), mis tegelikult ilmselgelt põrandakattena kasutamiseks mõeldud ei ole. Praeguses asjas ei ole vastustaja tõendanud, et vaidlusalust põrandalappi kasutati kambris põrandakattena. Seetõttu on karistuse määramine Tartu Vangla kodukorra p 7.2.17 rikkumise eest õigusvastane.
27. Ringkonnakohus selgitab, et kui Tartu Vangla eesmärk on keelata kinnipeetavatel igasuguste riideesemete hoidmine põrandal, siis tuleb see kodukorras selgesõnaliselt sätestada. Kodukorra p-st 7.2.17 sellist keeldu ringkonnakohtu hinnangul hetkel ei tulene. Nagu märgitud, ei ole iga riideeseme põrandal olek samastatav riideeseme kasutamisega põrandakattena.
28. Eeltoodust tulenevalt oli kaebaja karistamine kodukorra p 7.2.17 rikkumise eest õigusvastane. Kuna sellega langeb ära üks karistamise alustest, tuleb kogu distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tühistada, sest pole alust eeldada, et ainuüksi VangS § 67 p 1 rikkumise eest oleks kaebajale määratud samasugune karistus. Kaalutlusotsuse ühe olulise aluse äralangemine tagantjärgi oleks eelduslikult viinud teistsuguse otsuse tegemiseni haldusorgani poolt.
29. Seoses kaebaja karistamisega vangla kodukorra p 7.2.17 rikkumise eest märgib ringkonnakohus täiendavalt ka järgmist. Vangla ei eita fakti, et samas kambris viibis ka teine kinnipeetav, kelle kohta juhtunuga seoses ettekannet ei esitatud ega distsiplinaarmenetlust ei algatatud (tl 31p). Seega karistati põrandalapi maas hoidmise eest ainult kaebajat. Samas ei nähtu asja materjalidest, kuidas jõuti distsiplinaarmenetluse käigus järeldusele, et riideeseme põrandakattena kasutajaks kodukorra p 7.2.17 mõttes oli just kaebaja ja mitte teine kinnipeetav, või miks tuleb neid mõlemaid lugeda isikuteks, kes kasutasid põrandalappi põrandakattena, kuid karistada selle eest ainult kaebajat.
30. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele ja vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tühistamisele juba seetõttu, et kaebaja karistamine vangla kodukorra p 7.2.17 rikkumise eest polnud õiguspärane, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kontrollida seda, kas VangS § 67 p 1 rikkumine kaebaja poolt on asjas tõendatud või mitte. Nagu märgitud, ei saa kahest distsiplinaarkaristuse määramise alusest ühe aluse äralangemisel pidada distsiplinaarkaristuse määramist enam niikuinii õiguspäraseks ja see tuleb tühistada. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus siiski seda, et mida veenvamaid ja ümberlükkamatumaid tõendeid vangla VangS § 67 p-i 1 rikkumise kohta esitab või millele kohtumenetluses osundada suudab, seda tõenäolisem on vangla määratud distsiplinaarkaristuse kehtima jäämine kohtumenetluses. 3
31. Menetluskulude väljamõistmise taotlusi ei ole asjas esitatud. Agu Timmi Maili Lokk 4 Einar Vene