← Eesti

3-10-549/63

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-549 Haldusasi Sergei Jerini kaebus Viru Vangla 01.03.
  2. a toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Sergei Jerini apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. november 2011 Menetlusosalised Kaebaja – Sergei Jerin Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON
  6. Jätta Sergei Jerini apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.01.
  7. a otsus muutmata.
  8. Jätta Sergei Jerini taotlused talle kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks ja Viru Vangla 05.03.
  9. a käskkirja nr 1.1-1/51 õiguspärasuse tuvastamiseks läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, so alates
  10. detsembrist
  11. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  12. 01.03.2010 esitas kinnipeetav Sergei Jerin Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 01.03.
  13. a toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuse kohaselt peab S. Jerin õigusvastaseks vangla poolt 01.03.
  14. a läbi viidud S. Jerini isiklike asjade läbiotsimist ja kaalumist, mille käigus keelas vanglaametnik J. Kert ära teise paari küünetangide ja korrektori omamise ning arvas isiklike asjade kogukaalu 30 kilogrammi hulka õigusvastaselt ka pesu, sokid, spordijalanõud, raamatud, õpikud ja kohtudokumendid. Kaebaja ei pea õigeks, et nimetatud riideesemed ja spordijalatsid arvatakse isiklike asjadena 30 kilogrammi sisse, kuna vangla on kohustatud need esemed talle tegelikult ise andma. Õige ei ole ka sama põhimõtte rakendamine raamatute, õpikute ning muude kinnipeetavale tema õiguste kaitseks vajalike materjalide osas. Vanglaametnik ületas volituste piire ja kasutas ära oma võimu, mis on inimõiguste jäme rikkumine. Põhjendatud huviks märkis kaebaja Viru Vangla vastu tulevikus kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsuse ja preventiivse huvi, et õigusrikkumised edaspidi ei korduks. HALDUSKOHTU LAHEND
  15. Tartu Halduskohus jättis
  16. jaanuari
  17. a otsusega S. Jerini kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kinnitab Viru Vangla vanemvalvur J. Kert vanglale esitatud õiendis, et tema ei ole keelanud ega ära võtnud kambris nr 8108 paiknevalt kinnipeetavalt küünetange ega korrektorit. Kinnipeetavatelt äravõetud esemete kohta koostatakse kirjalik akt, mis sisaldab äravõetud esemete loetelu ning märget nende lattu paigutamise või hävitamise kohta. Viru Vangla ei ole 01.03.
  18. a vormistanud ühtegi akti selle kohta, et kaebajalt oleks mingeid esemeid ära võetud. Kuna nii küünetangid kui ka lindiga korrektor ei ole kinnipeetavatele keelatud, siis puudus vajadus nimetatud esemete äravõtmiseks. Viru Vangla väitel on kaebajal üks paar küünetange kambris ja talle kuuluv korrektor on kinnipeetava isiklike asjade hulgas laos. Vangistusseaduse (VangS) § 46 lg-st 1 tulenevalt kannavad kinnipeetavad reeglina vanglariietust, mida ei loeta isiklike asjade hulka ning vabanemisel peab kinnipeetav need esemed tagastama. Kinnipeetavale, kellel puuduvad rahalised vahendid isiklike riideesemete soetamiseks, antakse humanitaarabi korras esemeid, mida loetakse kinnipeetava isiklikeks esemeteks ja ta ei pea neid tagastama. Viru Vangla ei ole kaebajale humanitaarabi korras riideesemeid väljastatud. Seega olid aluspesu, sokid ja jalanõud kinnipeetava isiklikud asjad ning need arvestatakse 30 kilogrammi isiklike asjade hulka. Vanglal on raamatukogu, kust saab üldjuhul kaks korda kuus teavikuid laenutada. Neid teavikuid ei arvestata kinnipeetava isiklike asjade hulka. Kaebaja ei ole vangla andmetel koolis õppijate nimekirjas, mistõttu talle eelisjärjekorras õpikuid ei laenutata. Kinnipeetaval on võimalik hankida konkreetne õpik või raamat väljastpoolt vanglat ning sellisel juhul on tegemist kinnipeetava isikliku esemega ja see arvestatakse tema isiklike esemete kaalu hulka. Viru Vangla kodukorra p 12.17 sätestab, et interneti vahendusel saab kinnipeetav õigusaktidega tutvuda üks kord kuus maksimaalse kestvusega kaks tundi sõltuvalt vangla võimalustest ja töökorraldustest. Viru Vangla andmetel võimaldatakse praktikas vaadata kohtulahendeid ja õigusakte sagedamini kui kord kuus, kuigi see sõltub taotlejate arvust. Samuti on õigusakte võimalik laenutada vangla raamatukogust. Seega toimis vastustaja õiguspäraselt, lugedes kaebaja kambris ja isiklike asjade laos hoiul olevate isiklike dokumentide, sh ka õigusaktide kaalu isiklike asjade kogukaalu hulka. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  19. S. Jerin esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
  20. jaanuari
  21. a otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. S. Jerin esitas apellatsioonkaebuses ka taotluse laiendada kaebust ja arutada teistmismenetluse käigus Viru Vangla 05.03.
  22. a käskkirja nr 1.1-1/51 õiguspärasust ning taotluse kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kaebaja taotlust korrektori lattu paigutamiseks teinud, sest siis oleks olemas kaebaja allkirjaga akt. Kuna sellist akti ei ole, on selge, et korrektor pandi lattu S. Jerini tahte vastaselt. Vanglaametniku teo õigusvastasust tõendab asjaolu, et vangla enda sõnade kohaselt on korrektor lubatud, kuid detsembris 2010 tegi S. Jerin taotluse korrektori ja villaste sokkide kambrisse saamiseks ning jaanuaris 2011 väljastati üksnes villased sokid. Vanglateenistuse ametnik lõhkus küünelõikuri ära, kuid vangla jättis selle kohta akti koostamata. 2
  23. Viru Vangla ei nõustunud S. Jerini apellatsioonkaebusega ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt omas kaebaja 01.03.
  24. a seisuga koostatud isiklike asjade nimekirjast nähtuvalt ühte korrektorlinti ja see asuski laos kinnipeetava isiklike asjade juures. Seega ei ole tõene väide, et vanglateenistuse ametnik J. Kert korrektorlindi S. Jerini tahte vastaselt kambrist ära võttis ja lattu paigutas. Kinnipeetavatelt esemete äravõtmise kohta koostatakse kirjalikult akt. Isegi juhul, kui vanglateenistuse ametnik oleks kontrollimise käigus kinnipeetavale kuulunud eseme ära lõhkunud, oleks vormistatud kirjalik akt, sest lõhutud ja mittetöökorras eset ei oleks kinnipeetavale kambrisse antud või isiklike asjade lattu paigutatud. 01.03.
  25. a ei ole vormistatud ühtegi akti selle kohta, et S. Jerinilt oleks mingisuguseid esemeid ära võetud. 01.03.
  26. a seisuga omas kaebaja kahte paari küünelõikureid - üks paar oli kinnipeetaval kambris ja üks paar oli isiklike asjade laos. S. Jerini kambris ja laos asetsevate isiklike asjade kaal oli kokku 30 kilogrammi, mis on fikseeritud ka 01.03.
  27. a kinnipeetava isiklike asjade ühtses nimekirjas. Seega ei ületanud S. Jerini isiklike asjade kogukaal vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 57 lg-s 3 kehtestatud 30 kilogrammi piirkaalu, mistõttu puudus ka vajadus temalt midagi ära võtta, asju ümber paigutada, vanglast välja saata jne. S. Jerinile on isiklike asjade ühtset nimekirja tutvustatud. Kinnipeetav on oma allkirjaga 01.03.2010 kinnitanud, et nimekiri on õige ja tal ei ole läbiotsimise kohta pretensioone. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  28. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  29. jaanuari
  30. a otsus tuleb jätta muutmata ning S. Jerini apellatsioonkaebus rahuldamata. S. Jerini apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu otsuses toodud järelduste. Samuti ei ole halduskohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, hinnanud ebaõigesti tõendeid ega rikkunud kohtumenetluse norme.
  31. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 1-2, 9, 13,15) esitas S. Jerin Tartu Halduskohtule kaebuse ja selle täienduse, milles taotles Viru Vangla 01.03.2010 toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist. Nendeks toiminguteks olid isiklike asjade läbiotsimisel väidetavalt kaebajal teise paari küünetangide ja korrektori omamise ärakeelamine ning isiklike asjade kogukaalu - 30 kg - hulka kaebaja aluspükste, sokkide, spordijalanõude, raamatute, õpikute ja dokumentide arvestamine. Viru Vangla vastuse ja vanemvalvur J. Kerti 25.10.2010 õiendi kohaselt toimus 01.03.2010 vangla S7 sektsioonis viibivate kinnipeetavate isiklike asjade kaalumine ja kambrite ning isiklike asjade kontroll keelatud esemete avastamiseks (tl 47 p, 62). Viidatud õiendi kohaselt kinnitas J. Kert, et tema ei võtnud 01.03.2010 S. Jerini kambrit kontrollides sealt ära korrektorit ega küünetange ega paigutanud neid ka mujale. Kuna 01.03.2010 S. Jerini kambrist ühtegi keelatud eset ei leitud, siis ei koostatud ka ühtegi sellekohast akti, mis muidu tuleks koostada. Küünetangid ja lindiga korrektor on Viru Vanglas kinnipeetavale lubatud asjad, mistõttu puudunuks vanglaametnikel ka igasugune alus nende keelamiseks või äravõtmiseks (tl 47-48). 01.03.2010 seisuga koostatud S. Jerini isiklike asjade nimekirjast nähtuvalt omas S. Jerin ühte korrektorlinti ja see asus laos kinnipeetava isiklike asjade juures. Seesama korrektorlint oli kaebajal laos vangiregistri väljavõtte kohaselt ka 13.04.
  32. a seisuga (tl 63). 01.03.2010 koostatud isiklike asjade nimekirja kohaselt oli kaebajal 2 paari küünetange, neist 1 paar kambris ja 1 paar laos. Kambris oli tal 1 paar küünetange endiselt ka 15.06.
  33. a seisuga (tl 63). Seega ei ole õige kaebaja väide, et vanglaametnik J. Kert võttis temalt 01.03.2010 korrektorlindi ja kambrist 1 paari küünelõikureid tema tahte vastaselt ära või keelas nende omamise. Väite, et vanglateenistuse ametnik hoopis lõhkus tema kambris olnud küünelõikuri ära, jätab ringkonnakohus tähelepanuta, sest sellise väite esitas kaebaja alles 3 apellatsioonkaebuses ja see väide ei ole usaldusväärne. Lisaks sellele on asja materjalide juures ka kirjalikud tõendid (isiklike asjade nimekiri, vangiregistri väljavõte), mis kinnitavad, et kaebajal oli 1 paar küünelõikureid endiselt kambris nii 01.03.2010 kui ka 15.06.
  34. a seisuga. 01.03.2010 koostatud S. Jerini ühtsete asjade nimekirjast ja Viru Vangla vastusest apellatsioonkaebusele nähtub ka see, et 01.03.
  35. a seisuga kinnipeetaval kambris ja laos olevate asjade kaal ei ületanud VSkE § 57 lg-s 3 märgitud lubatud piirkaalu. See kinnitab ringkonnakohtu hinnangul samuti vastustaja väidet, et 01.03.2010 toimus küll S. Jerini kambris ja laos olevate asjade kontroll ja kaalumine, kuid kuna asjade ülekaalu ega ka keelatud esemeid ei olnud, siis S. Jerinilt ühtegi asja ära ei võetud, ühegi asja omamist ei keelatud ning asju ümber ei paigutatud. Kinnipeetava asjade kaalumine piirkaalu järgimise kontrollimiseks ja asjade kontrollimine keelatud esemete leidmiseks ei ole vanglas õigusvastane ega keelatud tegevus. Tõendamist ei ole leidnud kaebaja väited, et nende tegevuste käigus võeti talt 01.03.2010 ära või keelati korrektorlindi ja 1 paari küünetangide omamine. Seega on halduskohus jätnud tuvastamiskaebuse põhjendatult rahuldamata.
  36. S. Jerin vaidlustas kaebuses ka pesu, sokkide, spordijalanõude, raamatute, õpikute ja kohtudokumentide kinnipeetava asjade piirkaalu hulka arvestamise õiguspärasuse. Ringkonnakohus nõustub ka selles osas halduskohtuga, et nimetatud esemete arvamine VSkE § 57 lg-s 3 toodud asjade piirkaalu hulka oli õiguspärane. VSkE § 57 lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. VSkE § 57 lg 3 kohaselt ei või kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade, so kinnipeetava isiklike asjade kaal kokku ületada 30 kilogrammi. Vangla selgituste kohaselt arvestatakse vanglates asjade piirkaalu hulka kõiki isiklikke asju, välja arvatud äratarvitatavad asjad nagu toiduained, šampoonid, seebid, hambapastad, pesupulbrid vms. Samuti ei arvestata asjade piirkaalu hulka erivajadustega kinnipeetavate esemeid. Piirkaalu hulka arvestatakse ka isiklike riiete, esemete, paberite, elektroonika ja teiste asjade kaal. Kuna kaebaja pesu, sokid ja spordijalanõud olid tema isiklikud asjad ja mitte talle vangla poolt väljastatud esemed, siis oli Viru Vanglal õigus need ka VSkE § 57 lg-s 3 märgitud kinnipeetava isiklike asjade piirkaalu hulka arvata. Sama kehtib ka kinnipeetavale väljastpoolt saadetud raamatute ja õpikute kui isiklike asjade kohta.
  37. Mis puudutab kohtudokumentide isiklike asjade piirkaalu hulka arvamist, siis seda küsimust on puudutatud juba ka varasemas haldusasjas nr 3-08-1135, mille raames kinnipeetav palus samuti tunnistada kohtudokumentide piirkaalu hulka arvamise õigusvastaseks. Nimetatud asjas jätsid nii Tartu Halduskohus kui ka Tartu Ringkonnakohus kaebuse rahuldamata ja sellekohased otsused jõustusid, kuna Riigikohus ei andnud 30.04.
  38. a määrusega kinnipeetava kassatsioonkaebusele menetlusluba. Juba
  39. a esitatud kaebuse lahendamise ajal oli olemas õiguskantsleri 07.02.
  40. a vastus nr 6-3/070728/00800861, milles märgiti, et VSkE § 57 lg 3 eesmärgiks on tagada vangla julgeolek ning seeläbi kaitsta riigi sisemist rahu, mis on põhiseaduse preambulas nimetatud oluline õigusväärtus. Õiguskantsler leidis, et VSkE § 57 lg-s 3 sätestatud kaalupiirang ning haldus- ja kohtudokumentide allutamine kaalupiirangule on proportsionaalsed abinõud taotletud eesmärgi saavutamiseks ning VSkE § 57 lg 3 ei ole vastuolus ka põhiseadusega, sest sellega ei lõpe automaatselt kinnipeetava omandiõigus, kui tal ka on vanglas lubatust rohkem asju. Riik on taganud kinnipeetavatele voodivarustuse, käterätikud ning piisava riietuse ning kinnipeetav peaks mahutama oma isiklikud asjad, kaasa arvatud mõistlik kogus dokumente, 30 kg hulka. Kuna jõustunud kohtulahenditega on tuvastatud, et haldus- ja kohtudokumentide piirkaalu hulka arvamine ei ole õigusvastane ning käesolevas asjas ei esine selliseid erisusi või uusi 4 asjaolusid, mis annaksid aluse senises kohtupraktikas väljakujunenud seisukohta muuta, siis on ka selle nõude osas S. Jerini kaebuse rahuldamata jätmine olnud õige ja põhjendatud.
  41. Apellatsioonkaebuses on S. Jerin esitanud ka taotluse laiendada kaebust ja arutada teistmismenetluse käigus Viru Vangla 05.03.
  42. a käskkirja nr 1.1-1/51 õiguspärasust. Samuti on ta esitanud taotluse kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohus jätab antud taotlused läbi vaatamata, kuna viidatud 05.03.
  43. a käskkirjal, millega keelati Viru Vangla kinni peetavatele isikutele teatud esemete ja ainete omamine ning ilma vanglateenistuse vahenduseta soetamine ja mis jõustus 22.03.2010, puudub igasugune seos vangla 01.03.2010 toimingutega, mis on käesoleva kaebuse esemeks. Pealegi ei ole kumbagi eelnimetatud taotlustest esitatud halduskohtus ja HKMS § 34 lg 3 kohaselt ei saa ringkonnakohtus esitada nõudeid, mida esimese astme kohtus menetletud kaebuses ei ole esitatud. Samuti ei toimu apellatsiooniastmes teistmismenetlust. HKMS §-de 75 ja 78 järgi tähendab teistmine jõustunud kohtuotsuse- ja määruse uuesti läbivaatamist juhul, kui on ilmsiks tulnud uued asjaolud ja selleks tuleb menetlusosalisel esitada teistmisavaldus Riigikohtule. Einar Vene Agu Timmi 5 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.