3-10-1093/36

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1093 Haldusasi Vjatšeslav Julini kaebus Justiitsministeeriumi ametnike 26.04.2010 toimingu (läbiotsimise käigus käeraudade kasutamine kaebaja suhtes ja kambris kaebaja saia põrandale viskamine) õigusvastasuse tuvastamiseks ning kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. novembri
3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Vjatšeslav Julini apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Vjatšeslav Julin Vastustaja Justiitsministeerium RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
4. novembri
5. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
6. V. Julin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi ametnike toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning sellega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt kasutati 26.04.2010 läbiotsimise käigus kaebaja suhtes käeraudu ja kambris visati kaebaja sai põrandale. HALDUSKOHTU LAHEND
7. Tartu Halduskohtu 17.11.
8. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja poolt vaidlustatud vanglaametnike 26.04.2010 toiming õiguspärane ja ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja põhiõiguste riive on toimunud seaduse alusel, mille tõttu puudub vastuolu kaebaja poolt osundatud põhiõigusi sätestatavate rahvusvahelise- ja siseriikliku õiguse sätete ning vastava kohtupraktikaga. Vaidlusalusel juhul sätestab õigusliku aluse vanglate relvastatud üksuse kasutamiseks vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 109 lg
9. Vanglate relvastatud üksuse osavõtt läbiotsimisest toimus samuti õiguslikul alusel tulenevalt justiitsministri 12.12.
10. a määruse nr 81 § 5 lg 2 p-st
11. Vanglate relvastatud üksuse kasutamine läbiotsimisel on vormistatud seaduse delegatsiooninormi kohaselt Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri 22.04.
12. a korraldusega nr
13. Seega ei pidanud vastustaja ametnikud kaebajat tutvustama vastava aktiga, nagu kaebaja on alusetult kaebuses leidnud. Tegemist oli suitsetamise korralduse muudatusest tingitud eriülesande täitmisega. Vastustaja on kaebaja suhtes saatmisel käeraudu kui ohjeldusmeedet kasutanud kaalutletult ja põhjendatult ning õiguslikul alusel (VangS § 69 lg 1, lg 2 p 5, § 70 lg 1 ls 2). Vastustaja on tõendanud, et see oli vajalik tulenevalt kaebaja isikust, käeraudu kasutati lühiajaliselt, proportsionaalselt ja põhjendatult ning kaebajale ülemääraselt ebamugavusi ning kannatusi põhjustamata. Vaidlusalusel juhul kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ennetuslikku laadi meetmena, mitte õigusrikkumise lõpetamiseks, mille tõttu ei muuda käeraudade kasutamist õigusvastaseks kaebaja väide, et ta ei soovinud 26.04.2010 põgeneda, kedagi rünnata ning täitis kõiki korraldusi ega omanud keelatud esemeid. Isegi kui juhtus kahetsusväärne olukord, et läbiotsimise käigus või tulemusena kukkus kaebajale kuuluv sai põrandale, siis ei ole sellega alandatud kaebaja inimäärikust. Asjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud vastustaja poolt kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebaja suhtes käeraudade kasutamine toimus õiguspäraselt. Toiduaine (leib, sai) võis kogemata põrandale kukkuda ka olmesituatsioonis, kui suhteliselt väikeses ruumis viibis mitu isikut, rääkimata sellest, kui tulenevalt kehtivast õigusest peab ruumist midagi otsima (antud juhul keelatud tubakatooteid või suitsetamistarbeid). Seega ei põhjustatud kaebajale vaidlustatud toiminguga rohkem kannatusi või ebameeldivusi, kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
14. V. Julin esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt oli 28.10.2010 istungil kohtunik R. Koik kaebaja suhtes provotseeriv, ei lasknud kaebajal rääkida asja sisulisest küljest ning ei lubanud asja sisu kohta küsimusi esitada, mistõttu kaebaja kõrvaldati asja arutamiselt. Kaebaja esitas kohtuniku taandamise avalduse, kuid seda ei rahuldatud. Kohtunik on erapoolik ja langetab alati otsused ametnike ja mitte kinnipeetavate kasuks. Kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse kutsuda kohtusse tunnistajad. Kohus on valesti kohaldanud materiaalõigust, kuna konkreetsel juhtumil täitis kaebaja kõiki korraldusi ning ei takistanud ametnikke. Seega ei olnud täidetud VangS § 69 lg-s 1 sätestatud eeldused. Vastustaja esitatud andmed kaebaja ohtlikkuse tõendamiseks ei ole asjakohased, sest vastustaja manipuleerib andmetega ja rikub süütuse presumptsiooni, avaldades süüdistusi asjades, mis ei ole veel kohtusse jõudnud, ning annab valeandmeid. Kaebaja ei ole ohtlik, kuna 14.04.
15. a aktiga nr 1-4/500 lõpetati väljaspool kambrit liikumisel käeraudade kasutamine. Seega ei ole vaja kaebaja suhtes ohjeldusmeetmeid kasutada. Sai oli pakendis, kuid pärast läbiotsimist vedeles see põrandal pakendist välja võetuna. Seega on välistatud saia põrandale kukkumine juhuslikult. Ametnikud teatasid, et sai oligi põrandal vedelenud ja ei vabandanud. Põrand ei olnud puhas, kuna nii esimese kui teise läbiotsimise käigus tõid ametnikud kambrisse palju mustust.
16. Justiitsministeerium palus jätta V. Julini apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vaidlusalusel konkreetsel ja ühekordsel juhul saatmisel käeraudade kohaldamine ei olnud sellise iseloomuga toiming, mis iseenesest võinuks kahjustada kaebaja õigusi. Käeraudu 2 kasutati vaid antud läbiotsimise käigus teostatud kahe saatmise puhul ja meede ei olnud kaebajale koormav. Tulenevalt käeraudade meetme väheintensiivsest toimest kaebaja õigustele ja vabadustele ja meetme eesmärgist ei ole saatmisel käeraudade kasutamise näol tegemist koormava toiminguga. Seetõttu ei olnud seadusest tulenevalt kohustust anda kaebajale võimalust arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Vastupidisel juhul kaotaks meede oma seadusest tuleneva eesmärgi. Meetme kohaldamise kaebajale eelnev teadaolek võib seada ohtu meedet kohaldavate vanglaametnike julgeoleku, sest kaebaja saab planeerida vastuhakku meetme kohaldamiseks. Käeraudade kasutamine kaebaja vanglasisesel saatmisel oli proportsionaalne meede. Kaebaja viited relvastatud üksuse liikmete riietusele ei ole asjassepuutuvad, kuna see, millist riietust vanglaametnik kannab, ei riku iseseisvalt kinnipeetava õigusi. Halduskohus on igakülgselt ja põhjalikult uurinud tõendeid ning tuvastanud asjakohased faktilised asjaolud. Kaebaja etteheide kohtule tunnistajate ülekuulamise osas on põhjendamatu, kuna kaebajal oli piisavalt aega esitada soovitud taotlus kohtule enne kohtuistungit. Kaebajal ei olnud mõjuvat põhjust taotluse hilisemaks esitamiseks. Kuna kaebaja ei olnud vaidlustanud käeraudade pealepanemise viisi, siis puudus asjaolu, mida tunnistajaga võinuks tõendada. Seda, kuidas kaebaja kambris sai põrandale sattus, juhul kui see seal oli, ei oleks olnud võimalik tunnistajatega tõendada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 17.11.
18. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
19. Kaebaja on halduskohtu otsuse tühistamise ühe põhjendusena toonud asjaolu, et haldusasja lahendanud kohtunik lahendas asja erapoolikult, kuna kaebaja arvates lahendas kohtunik asja vastustaja seisukohtade alusel ja ei lasknud kaebajal osaleda kohtuistungil. Samuti nõudis kaebaja kohtuniku taandamist, kuid seda taotlust ei rahuldatud. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist (tl 69-70), ei ole kaebaja esitanud kohtuniku suhtes taandamisavaldust Samuti oli kaebajal võimalus esitada küsimusi vastustaja esindajale. Kohus on ringkonnakohtu arvates õigesti jätnud rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, kuna asjas puudus vaidlus kaebuses toodud asjaolude üle ja tunnistajate ülekuulamine ei oleks juurde toonud täiendavat informatsiooni. Samuti ei ole kaebajat kõrvaldatud kohtuistungilt, vaid kaebaja on ise otsustanud loobuda kohtuistungist. Seega puudub võimalus rääkida kohtuniku erapoolikusest.
20. Kaebaja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et tema suhtes puudus alus täiendavate julgeolekumeetmete kasutamiseks, kuna ta täitis kõiki korraldusi ja ei takistanud ametnikke nende tööülesannete täitmisel. 26.04.2010 muudeti Tartu Vanglas suitsetamise korda ja keelati kinnipeetaval hoida enda juures tubakatooteid ja suitsetamistarbeid. Seoses sellega oli vajalik läbi viia läbiotsimine eluosakondades ja arvestades selle mahtu kasutati selleks Tartu Vangla relvastatud üksust. Vaidlust ei ole selle üle, et relvastatud üksuse kasutamine toimus kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Käeraudu kasutati kõikide E-2 elusektsiooni kinnipeetavate suhtes nende konvoeerimisel jalutusboksi ja sealt tagasi kambrisse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käeraudade kasutamine oli vajalik tulenevalt kaebaja isikust, seda kasutati lühiajaliselt kaebajale ülemääraseid ebamugavusi ja kannatusi põhjustamata. Samuti ei kasutatud seda kaebaja suhtes seoses tema mitteallumisega, vaid käeraudade kasutamine toimus ennetava meetmena ning oli seotud julgeoleku tagamisega. VangS § 70 lg 1 sätestab, et ohjeldusmeetmeid võib kasutada ka kinnipeetava saatmisel. Kuna tegemist oli suuremahulise läbiotsimisega ja isikute konvoeerimisega ühest kohast teise, oli õigustatud käeraudade kasutamine vangla julgeoleku tagamiseks ja puudub alus selle toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. Samuti märgib ringkonnakohus, et ka kaebaja 20.04.2010 koostatud 3 individuaalses täimiskavas on kirjas, et kaebaja on kõrgohtlik ametnike suhtes, mis kinnitab, et kaebaja suhtes kasutati käeraudu õiguspäraselt.
21. Kaebaja on apellatsioonkaebuses korranud kaebuse väidet, et temale kuuluv sai ei saanud põrandale kukkuda, vaid see oli sinna visatud vanglatöötajate poolt. Vastustaja ei ole välistanud asjaolu, et pärast läbiotsimist võis kaebajale kuuluv sai tõesti olla põrandal, kuid vastustaja leiab, et seda ei ole sinna kindlasti visanud ametnikud, vaid see võis maha kukkuda ka läbiotsimise käigus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asjas puuduvad tõendid, mis annaksid alust väita, et vanglaametnikud on tahtlikult kaebajale kuuluva saia kambri põrandale visanud. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebajale kuuluva saia põrandale kukkumine ei saanud kuidagi alandada kaebaja inimväärikust sellisel viisil, mis tingiks selle eest mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmist. Seega puudub alus ka selles osas toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi