) § 17 lg 4 ei keela kohalikul omavalitsusel põhjendatud juhtudel arvestada ettepanekutes või vastuväidetes esitatuga. Jättes arvestamata Kaitseministeeriumi seisukohad ja kehtestades planeeringu
lg 4 täies mahus, oleks selline lahendus viinud olukorrani, kus planeeringu eesmärgid ei ole teostatavad ning haldusakt oleks õigusvastane. Riigikaitselised eesmärgid on põhjendatud vajadus õigustamaks ettepaneku tegemist planeeringu osaliseks kehtestamiseks. Seda enam, et järelevalve teostaja (maavanema) kirjast siduvat keeldu ülejäänud osa kehtestamiseks tulevikus ei nähtu. Teemaplaneeringu täies mahus kehtestamine oleks olnud õigusvastane juba selle tõttu, et maavanema järelevalvemenetluses antava heakskiiduta ei ole võimalik omavalitsusorganil üldplaneeringut õiguspäraselt kehtestada, samas oleks see olnud ka vastuolus avalike huvidega. Paljasõnalised ja oletuslikud on kaebaja väited teatud arendaja koostöö osas Kaitseministeeriumiga, mis tingis osalise kooskõlastuse (nn 13 tuuliku eelistamise ja väljasõelumise). Avaliku arutelu ja väljapaneku tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused ei muutnud planeeringu põhilahendusi, vaid korrigeerisid tuulikute asukohti, mistõttu puudus ka vajadus uuesti korrata planeeringu kooskõlastamist jne. Teemaplaneering kehtestati pärast maavanema järelevalvemenetluse lõppemist. Osaline kehtestamine on valitseva kohtupraktika kohaselt õiguspärane, kui planeering on kehtestatud osas realiseeritav ehk elluviidav ka kehtestamata osata. Lüganuse valla osas on planeering kehtestatud nelja tuulikupositsiooni osas koos nende ehitamiseks ning kasutamiseks vajaliku infrastruktuuriga. Käesolevas asjas ei ole millegagi tõendatud, et planeerimismenetluses ei oleks teemaplaneeringut käsitletud terviklikult. 4. Alikonte OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaitseministeeriumil ei ole õigust anda planeeringule osalist kooskõlastust. Kohtuotsusest ei nähtu, millistest konkreetsetest riigikaitselistest eesmärkidest on jutt ja millega on need tõendatud. Kohus on sellega rikkunud HKMS § 25 lõikes 2 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse, põhjendatuse ja üksnes asjas esitatud ning kogutud tõenditele rajatuse nõuet. Kaebuses ei olnud esitatud argumenti, et teemaplaneering oleks tulnud osalise kehtestamise asemel kehtestada täies ulatuses. Kehtestatud teemaplaneering on ebaseaduslik seonduvalt teemaplaneeringu seaduses sätestatud ülesannete täitmata jätmisega. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta arvab, et kehtestatud osa ei sega tulevikus ülejäänud tuulikute asukohtadega planeeringu kehtestamist.
lg 7 kohaselt võib järelevalve teostaja põhjendatud vajaduse korral teha ettepaneku järelevalveks esitatud planeeringu osaliseks kehtestamiseks. Planeeringu osalise kehtestamisega seotud planeeritava maa-ala suuruse muutmist ei loeta planeeringu põhilahenduse muudatuseks käesoleva seaduse tähenduses. Kehtestatud planeering arvestab Keskkonnaministeeriumi ebaseaduslikku kooskõlastust. Kaebaja isiklikke õigusi riivab planeeringutingimus samuti, sest kaebajal nagu igal teisel isikul on õigus osaleda avalikes pakkumistes, mida riik teeb, et kehtestatud planeeringus näidatud tuulikute asukohtades tuulikute hoonestusõigused (või vastavad maa-alad) müüa avaliku enampakkumise teel. 2 5. Lüganuse Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kohus asus põhjendatult seisukohale, et
lg 4 ei keela kohalikul omavalitsusel põhjendatud juhtudel arvestada ettepanekutes või vastuväidetes esitatuga. Osas, milles planeering on kehtestatud, on kooskõlastused olemas. Kehtestamata on osa, millel need kooskõlastused esialgu puuduvad (Kaitseministeerium, maavanem). Nähtuvalt planeeringu materjalidest, sh seletuskirjast, ei erine tuulikute positsioonid kuigivõrd olulisel määral endistest, kuna nihked on ebaolulised, vaid ligikaudu 60-100 meetrit. Planeeringu seletuskirjas on märgitud, et juba planeeringu algfaasis oldi teadlikud asjaolust, et tuulikute asukohad võivad menetluse käigus muutuda. Kuna osade tuulikute asukohad takistavad või võivad takistada radarite tööd, mis omakorda võib ohtu seada riigikaitseliste ülesannete järgimise, siis ei ole mõeldav täismahus vastava planeeringu kehtestamine ilma täiendavate uuringuteta. Seega, kui Kaitseministeerium on esitanud tuulikute asukohad, mis ei takista radarite tööd, siis puudub alus vastavas osas planeeringu mittekehtestamiseks, kui planeeringu osaline kehtestamine on mõistlik ja põhjendatud. Teemaplaneering on kehtestatud osaliselt üksnes objektiivsetel põhjustel – lähtutud ei ole mitte arendajatest ega nende tuulikupositsioonidest, vaid Kaitseministeeriumi poolt kooskõlastatud asukohtadest, mis omakorda on välja selgitatud vastavalt radarite tööd mõjutavatest aspektidest. Vastustaja soovib rõhutada asjaolu, et planeeringu menetlemisel ei ole lähtutud potentsiaalsetest arendajatest ega nende poolt soovitud asukohtadest, vaid on kaalutud erinevate huvigruppide huve ning planeeringu lahenduse realiseerimist võimaldavaid asjaolusid. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kehtestatud p laneeringu ebaseaduslikkus seondub seaduses sätestatud ülesannete täitmata jätmisega. Vastustaja ei nõustu väitega, et kehtestatud planeering arvestab Keskkonnaministeeriumi ebaseaduslikku kooskõlastust. Vastustaja nõustub vaidlustatud otsuses toodud seisukohaga, et kuivõrd kehtestatud osas ei hõlma planeering kaebaja tuulikute asukohti (hoonestusõigusi), siis ei rikuta tema õigusi. Välja antud osahaldusakt on õiguspärane, kooskõlas kehtiva seadusandlusega ning proportsionaalne. 6. Ida-Viru maavanem ja Kaitseministeerium paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vaidlustatud haldusaktiga ei rikuta kaebaja subjektiivseid õigusi. Samuti ei ole võimalik kaebaja poolt esitatud kaebust lahendada populaarkaebusena. Käesoleval juhul on vaidlustatud haldusakt just avalikes huvides, kuna selle eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu Eesti energeetikas ja teemaplaneering kehtestati osaliselt riigikaitseliste eesmärkide täitmise tagamise kaalutlusel. Kolmandad isikud nõustuvad täielikult vaidlustatud kohtuotsuse punktis 11.1.4 väljendatud seisukohaga, et
lg 4 regulatsioon ei tähenda, et antud juhul ei oleks tohtinud vastustaja teemaplaneeringu osalise kehtestamise otsustamisel arvesse võtta riigikaitselist argumenti. Antud asjas oleks olnud üheselt õigusvastane Kaitseministeeriumi poolt vastustajale teatavaks tehtud oluliste riigikaitseliste (st radaripilti puutuvate) aspektide teemaplaneeringu osalise kehtestamise otsustamisel tähelepanuta jätmine. Halduskohus on kohaldanud õigesti
lg 7 teist lauset ehk kehtestatud teemaplaneeringu osa on maavanema poolt iseseisvalt heakskiidetav ja kehtestatav. Samuti on halduskohus kohaldanud õigesti maapõuseaduse (edaspidi MaaPS) § 62 lg 1 punkte 1-3, asudes seisukohale, et teemaplaneeringuga kehtestatud ja keskkonnaministeeriumi poolt MaaPS alusel esitatud fosforiidi kaevandamisväärsena säilimise tingimused on õiguspärased. Halduskohus on õigesti kohaldanud kaebaja poolt välja toodud võrdse kohtlemise põhimõtet. Halduskohus ei ole rikkunud halduskohtumenetluse norme – kohus on õigesti hinnanud tõendeid ja vastanud kõikidele peamistele kaebaja poolt kaebuses esitatud väidetele ning oma järeldusi piisavalt põhjendanud. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 30.05.2011. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et Kaitseministeeriumi poolt planeeringu kooskõlastamata jätmine ja ettepaneku tegemine teistsuguseks planeeringuks on ebaseaduslik.
lg 2 p 5 sätestab, et enne planeeringu käesoleva seaduse § 18 kohast vastuvõtmist kooskõlastab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus selle Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga, kui planeeringuga kavandatav võib kaasa tuua riigikatselise objekti planeeritud töövõime vähenemise või kui planeeritavale maaalale kavandatakse tuulegeneraatoreid. Seega tulenes seadusest vastustaja kohustus kooskõlastada teemaplaneering Kaitseministeeriumiga.
lg 4 kohaselt kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele. Ringkonnakohtu arvates ei tulene sellest sättest, et haldusorgan ei või toetuda kaalutlusõiguse alusel vastuvõetava otsuse puhul esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele, kui ta leiab, et antud vastuväited on põhjendatud. Antud juhul on vastustaja leidnud, et riigikaitseliste eesmärkide tagamiseks on vajalik arvestada Kaitseministeeriumi ettepanekutega. Kuna tuulikute positsioonid nihkusid ligikaudu 60-100 meetrit võrreldes eelnevas planeeringus esitatuga, siis ei ole tegemist nii olulise muutusega, mis oleks nõudnud uue planeeringu kehtestamist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et
lg 5 alusel tuleks lugeda Kaitseministeeriumi kooskõlastus antuks kõikide tuulikute suhtes, kuna kooskõlastaja ei ole taotlusele vastanud ühe kuu jooksul. Teemaplaneeringuga on heaks kiidetud 20 tuuliku rajamine, millest Kaitseministeerium on kooskõlastanud Lüganuse vallas asuva 4 tuuliku asukohad ja Sonda vallas 9 tuuliku asukohad. Seega ei ole Kaitseministeerium kooskõlastanud kõikide taotletud tuulikute asukohti ning selles osas läbirääkimised jätkuvad. Samuti ei tulene seadusest asjaolu, et kooskõlastaja peab andma kooskõlastuse kõikide tuulikute osas ühekorraga. 9. Kaebaja on apellatsioonkaebuses viidanud ka sellele, et planeeringut ei oleks selliselt saanud osaliselt kehtestada ja see oleks tulnud kehtestamata jätta.
lg 7 sätestab, et järelevalve teostaja võib põhjendatud vajaduse korral teha ettepaneku järelevalveks esitatud planeeringu osaliseks kehtestamiseks. Ida-Viru maavanem on 29.07.
lg 2 p 2 sätestab, et üldplaneeringu võib koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesannetele. Praegusel momendil on tuulikupargi teemaplaneeringu ülesanne täiendada üldplaneeringut tuulikupargi rajamise eesmärgil. Antud teemaplaneeringu menetlemisel on maa-ala lahendust käsitletud terviklikult. Asjaolu, et teemaplaneering kiideti heaks ja kehtestati osaliselt, ei tähenda seda, et planeerimismenetluses ei käsitletud maa-ala terviklikult. Teemaplaneeringu osaline kehtestamine ei saa ringkonnakohtu arvates rikkuda ka kaebaja õigusi. Kaebaja on ise kinnitanud, et tal on õigus osaleda avalikes pakkumistes, mida riik teeb, et kehtestatud planeeringus näidatud tuulikute asukohtades tuulikute hoonestusõigused (või vastavad maa-alad) müüa avaliku enampakkumise teel. Kuna kõik kehtestatud planeeringus Lüganuse vallas olevat 4 tuulikut asuvad riigi maadel, siis on kaebajal teistega võrdsed õigused avalikel enampakkumistel osalemiseks ja kuidagi ei saa väita, et kaebajale oleks eelistatud mõnda muud arendajat. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et vastustaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et kaebaja ei oma Lüganuse valla maadel ühtki kinnistust. Seega ei saa vaidlustatud haldusakt rikkuda kaebaja õigusi. 12. Apellatsioonkaebuses on kaebaja leidnud seda, et vaidlustatud haldusakt on ebaseaduslik seetõttu, et arvestab Keskkonnaministeeriumi ebaseaduslikku kooskõlastust. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu. Purtse tuulikupargi planeeringuala paikneb osaliselt riikliku tähtsusega Aseri fosforiidimaardla maa-alal.
lg 2 p 3 alusel tuleb planeering koostada asjaomase riigiasutusega, kui planeeritaval maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa. Seega oli seadusest tulenev kohustus kooskõlastada planeering Keskkonnaministeeriumiga. Maapõueseaduse § 62 kohaselt tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tagada arvelevõetud maavara ja maavaravaru kaevandamisväärsena säilimine, juurdepääs maavaravarule ning maavaravaru tuleb kasutada optimaalselt. Keskkonnaministeerium võib lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, kui kavandatav tegevus ei ole püsiva iseloomuga ning maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat püsiva iseloomuga tegevust, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Seega on maavara kaitsmise puhul tegemist ülekaaluka avaliku huviga Kuidagi ei saa nõustuda kaebajaga, et tegemist on Põhiseaduse § 32 rikkumisega, kuna tegemist on seadusest tuleneva piiranguga. Pealegi on kaebaja ise kinnitanud, et antud planeeritaval maa-alal ei ole tema omanduses olevat maad ning seega ei saa selline kooskõlastus rikkuda kaebaja õigusi. 5 Pealegi ei oma Keskkonnaministeeriumi mingit mõju tuulegeneraatorite asukohavaliku suhtes, kuna kooskõlastusest tulenevad nõuded on seotud hilisema tuulikute paigaldamisega. 13. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Alikonte OÜ kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, mistõttu jäävad kohtumenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Ida-Viru maavanema ja Kaitseministeeriumi väliste õigusabikulude väljamõistmine ei ole HKMS § 93 lg 5 alusel põhjendatud ja need jäävad nende enda kanda. Riigikohtu halduskolleegium on varasemas praktikas korduvalt rõhutanud, et õigustamaks halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peavad kohtuasjas vaieldavad küsimused olema reeglina väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 26. aprilli 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-9-10, p 15). Planeeringutele kooskõlastuse andmine ei välju maavanema igapäevase põhitegevuse raamidest, kuna selline kooskõlastuse andmise kohustus on talle pandud
-ga. Samuti ei ole kooskõlastuse andmine tuulikute rajamiseks selline toiming, mis väljuks Kaitseministeeriumi igapäevase tegevuse raamidest, kuna tema ülesanne ongi riigi julgeoleku tagamine. Samuti on Kaitseministeeriumil olemas õigusosakond, kelle töötajaid oleks tal võimalik kohtuvaidlustes kasutada. Seega puudub alus välise õigusabi kasutamiseks ja kantud õigusabikulud jäävad nende enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 6 Agu Timmi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.