3-11-101/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011, Tartu Haldusasja number 3-11-101 Haldusasi Torma Vallavalitsuse kaebus PRIA peadirektori 25.10.
2. a käskkirja nr 13-6/1888 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15.04.
3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Torma Vallavalitsus Vastustaja Põllumajanduse Informatsiooni Amet (PRIA) Registrite ja RESOLUTSIOON
4. Rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 15.04.
5. a otsus.
6. Teha asjas uus otsus, millega jätta Torma Vallavalitsuse kaebus PRIA peadirektori 25.10.
7. a käskkirja nr 13-6/1888 tühistamiseks rahuldamata.
8. Mõista Torma vallalt PRIA kasuks välja viimase poolt apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks 15,97 eurot.
9. Torma Vallavalituse poolt esimese astme kohtus kantud kulud jätta kaebaja enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. PRIA peadirektori 25.10.
11. a käskkirjaga nr 13-6/1888 jäeti rahuldamata Torma Vallavalitsuse Leader meetme raames antava projektitoetuse taotlus nr
12. Käskkirja kohaselt saab kohalik omavalitsus Leader programmist projektitoetusi taotleda tegevusele, mis pole otseselt tema kohustus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) järgi. Vallale kuuluva hoone kommunikatsioonide rekonstrueerimine ja korrashoid on aga otseselt valla enda ülesanne. Seega on tegemist kohaliku omavalitsuse ülesande asendamiseks tehtava kuluga, mistõttu ei ole investeering toetatav.
13. Torma Vallavalitsus esitas 10.11.2010 vaide PRIA peadirektori 25.10.
14. a käskkirja nr 13-6/1888 kehtetuks tunnistamiseks. PRIA 15.12.
15. a vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata.
16. Torma Vallavalitsus esitas 13.01.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PRIA peadirektori 25.10.
17. a käskkiri nr 13-6/
18. Kaebuse põhjenduste kohaselt on käskkirjas valesti tõlgendatud KOKS § 6 lg-s 2 sätestatut. Ülalpidamise korraldamine tähendab, et kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada üksnes Torma Rahvamaja igapäevaste halduskulude katmine. Mõiste ülalpidamine ei hõlma investeeringut selleks, et rekonstrueerida rahvamaja küttesüsteem. Kuna Torma Rahvamaja küttesüsteemi ehitamine on investeering, siis on projekt toetatav Leader programmi raames. Olemasoleva ahiküttega on Torma Rahvamaja kasutamine minimaalne ning kulukas. Uue küttesüsteemi paigaldamine muudaks Torma Rahvamaja kasutamise ca 75% tõhusamaks, aitaks kokku hoida tööjõukulusid ning ühtlasi ei oleks tarvis kasutuskõlbmatuid ahjusid remontida.
19. Tartu Halduskohtu 15.04.
20. a otsusega kaebus rahuldati. Otsuse põhjenduste kohaselt on haldusorgan lähtunud vaidlustatud käskkirja andmisel sobimatutest ning ebaõigetest kaalutlustest ning nimetatud diskretsiooniviga toob kaasa käskkirja tühistamise. Torma Vallavalitsus ei taotlenud Leader-meetme raames toetust tema omanduses oleva rahvamaja pidevaks ülalpidamiseks, vaid uue küttesüsteemi ehitamiseks. Vaidlustatud käskkirjas väljendatud seisukoht, et vallale kuuluva hoone rekonstrueerimine on kohaliku omavalitsuse otsene kohustus KOKS järgi, ei tulene KOKS §-st
21. Samuti on senises halduspraktikas Leader-meetme raames rahuldatud mitmeid kohalike omavalitsuste rahataotlusi nende omanduses olevate hoonete rekonstrueerimiseks, renoveerimiseks ja remondiks. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et rahvamaja ülalpidamise kohustus ei hõlma investeerimistegevust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
22. PRIA apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta Torma Vallavalitsuse kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei saa ülalpidamise korraldamist KOKS-i mõttes mõista kitsalt igapäevaste halduskulude katmisena. Ülalpidamise mõiste hõlmab ka hoone korrashoidu sel määral, et see saaks üldse funktsioneerida. Küttesüsteemi uuendamine on küll investeering, kuid samas on see ka hoone ülalpidamise korraldamine. Vallale kuuluvate hoonete korrashoid, sh soojustamine on KOKS-i järgi otseselt kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne, sest hoone omanikuna on ta vastutav nende seisukorra eest. Leader projektiga määratud tegevus peab looma täiendavat lisandväärtust, st kohalike omavalitsuste poolt tehtavad investeeringud peavad looma uuenduslikku lisaväärtust või lisama innovaatilise elemendi. Nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005, Eesti maaelu arengukavas 2007-2012, Põllumajandusministeeriumi 06.01.
23. a kirjas nr 6.1-11.19/16 kohalikele tegevusgruppidele ning Põllumajandusministri 27.09.
24. a määruses nr 92 rõhutatakse innovatsiooni olulist kohta Leader-lähenemises. Sellised projektid eeldavad väga põhjalikku ja selget projekti lisandväärtuse põhjendust innovatsiooni aspektist ning kaalutlusõigus selliste projektide osas on PRIA-l, kes konsulteerib selles osas ka Põllumajandusministeeriumiga. Rahvamaja senise keskküttesüsteemi rekonstrueerimine ei loo tegelikult juurde uusi võimalusi ja tegevusi piirkonna arendamisel. Nimetatud projekt ei loo lisandväärtusi innovaatilisuse aspektist ja ei vasta meetme eesmärgile ning ei ole seetõttu toetatav. Toetuse määramine kohalikele omavalitsusüksustele nendele kuuluvate hoonete lihtviisiliseks rekonstrueerimiseks oleks vastuolus Leader-meetme põhimõttega uuendusliku lisaväärtuse 2 kohta. Leader-meetme eesmärki silmas pidades ei ole PRIA toetanud kohalike omavalitsusüksuste taotlusi neile kuuluvate hoonete kordategemise saavutamiseks. Selgituseks varasema halduspraktika kohta märgib vastustaja, et PRIA on teinud kaalutlusotsuseid toetuste määramise kohta erinevate taotlustoimikute ja asjaolude pinnalt. Ruumide renoveerimise puhul on sellega alati kaasnenud mingi innovaatiline element – nt ümberehitus mingiks uueks piirkonda arendavaks tegevuseks vms. Projekti nimetuse alusel, projekti endaga tutvumata, ei saa teha järeldusi ning väita, et toetused on määratud samasisulistele projektidele nagu kaebaja taotluse puhul.
25. Torma Vallavalitsus vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt jääb kaebaja varem esitatud seisukohtade juurde ning nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
26. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 15.04.
27. a otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab Torma Vallavalitsuse kaebuse PRIA peadirektori 25.10.
28. a käskkirja nr 13-6/1888 tühistamiseks rahuldamata. Tulenevalt HKMS §-st 93 lg 4 muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust.
29. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu põhjendustega, mille kohaselt on PRIA lähtunud vaidlustatud käskkirja andmisel sobimatutest ning ebaõigetest kaalutlustest ja tõlgendanud valesti KOKS § 6 lg-t
31. PRIA jättis vaidlustatud käskkirja alusel (tl 12-13) rahuldamata Torma Vallavalitsuse taotluse projektitoetuse saamiseks Torma Rahvamaja keskküttesüsteemi ehitamiseks, kuna nimetatud tegevus ei ole toetatav Põllumajandusministri
32. juuni
33. a määruse nr 59 "Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" (edaspidi Määrus nr 59) § 31 lg 4 p 15 alusel (abikõlblikud ei ole kohaliku omavalitsusüksuse ülesande asendamiseks tehtud kulud). Käskkirja põhjenduste kohaselt ei ole Leader-meetme raames abikõlbulikud kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete asendamiseks tehtavad kulud. KOKS § 6 lg 2 järgi on aga kohalikule omavalitsusüksusele seadusega pandud ülesandeks korraldada kohalike asutuste, sh rahvamajade ülalpidamist juhul, kui need on kohaliku omavalitsuse omandis. Torma Rahvamaja on valla omandis ning KOKS § 6 lg 2 järgi on valla rahvamaja kommunikatsioonide rekonstrueerimine ja korrashoid valla enda ülesanne ning sellise ülesande asendamiseks Määruse nr 59 § 31 lg 4 p 15 alusel projektitoetust anda ei saa. KOKS § 6 lg 2 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. Määruse nr 59 § 31 lg 4 p 15 kohaselt ei ole projektitoetuse taotlemisel abikõlbulikuks kuluks kohaliku omavalitsusüksuse ülesande asendamiseks tehtud kulud. Ringkonnakohus nõustub sellega, et KOKS §-st 6 lg 2 tulenevat kohaliku omavalitsusüksuse ülesannet korraldada konkreetses vallas või linnas omavalitsusüksuse omandis olevate asutuste, sh rahvamajade ülalpidamist, ei saa tõlgendada kitsendavalt ja mõista selle all üksnes kohustust katta selliste kohalike asutuste halduskulud. Kohalike asutuste 3 ülalpidamise mõiste hõlmab ringkonnakohtu hinnangul siiski ka valla asutuste korrashoidu sel määral, et need saaks üldse funktsioneerida. Rahvamaja küttesüsteemi uuendamine eesmärgiga tagada selle asutuse toimimine vallas on samuti valla omanduses oleva asutuse ülalpidamise korraldamine KOKS § 6 lg 2 mõistes. Vallale kuuluvate hoonete korrashoid on seega KOKS § 6 lg 2 mõttes otseselt kohaliku omavalitsusüksuse enda kui hoone omaniku kohustus. Seetõttu on valla asutuse küttesüsteemi rekonstrueerimiseks tehtav kulutus kohaliku omavalitsusüksuse ülesande asendamiseks tehtava kulutus, mis ei ole Määruse nr 59 § 31 lg 4 p 15 kohaselt toetatav. Nõukogu 20.09.2005 määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta art 61 p e kohaselt sisaldab Leader-lähenemine e. Leader-meede ühe elemendina ka nõuet uudsete lähenemiste rakendamise kohta toetuse saamisel. Sama määruse art 63 järgi on Leader-meetme alusel antav toetus ette nähtud kohaliku arengu strateegiate rakendamiseks, pidades silmas määruse 1-3 jaos määratletud eesmärkide (põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine, keskkonna ja paikkonna parandamine, maapiirkondade elu kvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine) saavutamist, neid eesmärke hõlmavate koostööprojektide rakendamiseks, kohalike tegevusrühmade juhtimiseks, oskuste omandamiseks ja piirkonna elavdamiseks. Eesti maaelu arengukava 2007-2013 järgi on Leader-meetme üheks eesmärgiks innovatiivsete ja lisandväärtust loovate lähenemiste julgustamine ning seeläbi kohalike teenuste ja elukvaliteedi parandamine. Eelnimetatud põhimõttele on viidatud ka uue Leader-meetme määruse (Põllumajandusministri 27.09.
34. a määrus nr 92) seletuskirjas, mille kohaselt ei ole abikõlblikud kohalike omavalitsusüksuste ülesannete asendamiseks tehtavad kulutused juhul, kui soovitakse toetust KOKS § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud valdkondade pidevate ülalpidamiskulude katteks või tegevuseks, mis antud valdkonda uuenduslikku lisaväärtust või innovaatilist elementi ei lisa. Kohalike omavalitsuste eesmärk Leader-lähenemises osalemiseks ja sellest meetmest toetuse saamiseks peab seega eelkõige seisnema piirkonna arengu mõttes olemasoleva olukorra täiendamises ning lisandväärtuse loomises. Projektiga määratud tegevus ise peaks seega looma täiendavat lisandväärtust, so uusi võimalusi ja tegevusi piirkonna edasisel arendamisel. Nõukogu 20.09.2005 määruse (EÜ) nr 1698/2005 art 61 p e kohaselt on Leader-lähenemises oluline koht ka innovatsioonil, mis tähendab tavaliselt arengut läbi uute protsesside, toodete, organisatsioonivormide või teenuste, et leida lahendusi konkreetsele piirkonnale omastele probleemidele. Valla omandis olevate hoonete ülalpidamine (korrashoid), eesmärgiga tagada nende kasutamise võimalus, sh ka valla hoonete soojustamine või senise soojavarustuse rekonstrueerimine, on kohaliku omavalitsuse seadusest tulenev ülesanne. Lihtsalt valla asutuse hoone rekonstrueerimine või parendamine kui selline ei loo ülalmainitud lisandväärtusi (innovaatilisus, uued arengustrateegiad jne) ja ei vasta Leader-meetme eesmärgile, mistõttu ei ole selline projekt ka toetatav. Seega on PRIA asunud õigesti seisukohale, et toetuse määramine kohalikele omavalitsusüksustele nendele kuuluvate hoonete lihtviisiliseks rekonstrueerimiseks (remondiks ja parendamiseks, sisustuse ostmiseks vms) on vastuolus Leader-meetme põhimõtetega (puudub uuenduslik lisaväärtus) ja meetme eesmärgist lähtuvalt on Määruse nr 59 § 31 l g 4 p l 5 kohaldamine antud juhul õige ja eesmärgipärane.
35. Halduskohtu seisukoht, et tutvudes Leader-meetme raames rahuldatud taotluste nimekirjaga PRIA kodulehel, saab sellest teha järelduse, et
36. a ja
37. a on tegelikult rahuldatud kohalike omavalitsuste rahataotlusi ka nende omanduses olevate hoonete rekonstrueerimiseks ja remondiks, ei anna samuti alust vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks. Eeltoodud osas nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et üksnes taotluste rahuldamise nimekirja põhjal ei ole alust selliseid järeldusi teha, kuna iga taotlustoimik on oma sisult 4 erinev ja ka asjaolud toetuse määramisel on erinevad. PRIA kodulehekülg, mille põhjal halduskohus järeldused on teinud, ei asenda konkreetset taotlustoimikut ja investeeringu nimetus taotluses ei asenda projekti tegelikku sisu. Seega ei saa väidetava võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kohta järeldusi teha üksnes rahuldatud taotluste nimekirja kantud projektide nimetuse põhjal toetuse saanud projektiga sisuliselt tutvumata ja väita, et tegelikult on PRIA toetusi määratud ka Torma Vallavalituse taotluses kirjeldatuga samasisulistele tegevustele ja projektidele.
38. Kuna PRIA apellatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb HKMS § 92 lg 1 alusel vastustaja poolt apellatsioonimenetluses tasutud riigilõiv 15,97 eurot kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista. Kaebaja enda poolt esimese astme kohtus kantud kulud (riigilõiv) jäävad samal alusel kaebaja enda kanda. Agu Timmi Einar Vene 5 Maili Lokk