3-10-1127/21

KO H T U OTS US EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011, Tartu 3-10-1127 Haldusasja number Haldusasi MTÜ Sillamäe Poksiliit kaebus Sillamäe Linnavalitsuse
2. märtsi
3. a korralduse nr 110-k õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
4. oktoobri
5. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Sillamäe Linnavalitsuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja MTÜ Sillamäe Poksiliit, esindaja Valeriy Gimaev Vastustaja Sillamäe Linnavalitsus RESOLUTSIOON
6. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
7. oktoobri
8. a otsus muutmata.
9. Mõista Sillamäe Linnavalitsuselt MTÜ Sillamäe Poksiliit kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu 350 eurot. Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. MTÜ Sillamäe Poksiliit taotles Sillamäe Linnavalitsuselt endale toetuse määramist. Sillamäe Linnavalitsuse
11. märtsi
12. a korraldusega nr 110-k „Sillamäe linna spordiklubidele toetuse eraldamine“ määrati toetused erinevatele spordiklubidele. Kaebajat nende hulgas ei olnud. 3-10-480
13. MTÜ Sillamäe Poksiliit esitas selle korralduse peale õigusvastasuse tuvastamise kaebuse. Põhjendatud huvina märgiti kaebuses ära soov esitada haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemisel kahju hüvitamise nõue.
14. Tartu Halduskohtu
15. oktoobri
16. a otsusega rahuldati kaebus ja tunnistati vaidlustatud korraldus õigusvastaseks. Kohtuotsuse kohaselt: 1) Kaebajat ei teavitatud vaidlustatud haldusaktist, see avaldati üksnes vastustaja kodulehel. 2) Haldusaktis ei ole esitatud mingisuguseid motiive. Alles kohtumenetluses esitatud motiivid ei saa muuta vaidlustatud haldusakti õiguspäraseks. Motiveerimiskohustuse ja kaalutluste näitamise kohustuse täitmata jätmine on käesolevas asjas oluline vormiviga, mis võis viia otsustuse sisulise õigusvastasuseni. 3) Korralduse andmisel on tuginetud MTÜ Sillamäe Spordiliit Kalev juhatuse protokollile ja Sillamäe Linnavolikogu noorsoo- ja spordikomisjoni protokollile. Linnavolikogu komisjoni esimees ja volikogu liige J. Terentjev on samal ajal ka Kergejõustikuklubi Kalev-Sillamäe juhatuse liige. Sellele MTÜ-le linnavalitsuse korraldusega toetus määrati. J. Terentjev oli sealjuures ka MTÜ Sillamäe Spordiliit Kalev juhatuse liige. Selle MTÜ juhatuse protokoll oli üheks korralduse andmise aluseks. Seega esines asjas huvide konflikt ning J. Terentjev ei võinud asja otsustamisest osa võtta. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
17. Sillamäe Linnavalitsus esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) Kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi, kuna kahju hüvitamise nõue on perspektiivitu. Kaebaja peab silmas mittevaralist kahju ja on viidanud oma liidu prestiiži alandamisele. Kaevatav haldusakt ei saanud kuidagi kabeajale kahju tekitada. 2) Haldusakt on motiveeritud. Haldusakti põhjendused on esitatud haldusaktis ja haldusaktis viidatud dokumentides.
18. MTÜ Sillamäe Poksiliit vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt kavatseb kaebaja esitatavas hüvitamiskaebuses nõuda varalise kahju hüvitamist, mis seisneb muuhulgas saamata jäänud tulus. Käesolevas vaidluses ei ole võimalik pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
20. Ringkonnakohus ei saa nõustuda apellandiga, nagu saaks käesoleva asja lahendamisel pidada võimalikku kahju hüvitamise nõuet ilmselgelt perspektiivituks. Kaebusest ei saa teha järeldust, et kaebaja kavatses esitada just mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Kaebuses räägiti üksnes kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsusest, mitte konkreetselt mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsusest (tl 2). Ka halduskohtu istungil kinnitati, et tegemist ei ole mittevaralise kahjuga (tl 65). Varalise kahju hüvitamise võimalust ei saa ringkonnakohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel ilmselgelt välistada. On võimalik, et kahju tekkimist õnnestub kaebajal kahju hüvitamise menetluses tõendada. Ka tühistamiskaebuse esitamata jätmist ei saa käesolevas asjas pidada ilmselgelt kahju hüvitamist välistavaks asjaoluks. Vaidlustatud haldusakti kaebajale ei saadetud, vaid see avaldati linnavalitsuse kodulehel. Haldusakti teatavaks 2 3-10-480 tegemata jätmine võib olla mõjuv põhjus, miks ei olnud tühistamiskaebuse esitamine võimalik.
21. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et halduskohtu istungi protokollist ei nähtu, et halduskohus oleks selgitanud kaebajale võimalust esitada asjas tühistamiskaebus, mis võinuks olla kaebaja jaoks efektiivsem võimalus oma õiguste kaitseks. Ehkki vaidlustatud haldusakt anti
22. märtsil 2010 ning kaebus esitati
23. aprillil 2010 ehk rohkem kui 30 päeva pärast haldusakti andmist, nähtub halduskohtu istungi protokollist, et kaebajale ei tehtud haldusakti teatavaks, vaid see avaldati üksnes Sillamäe Linnavalitsuse kodulehel. Nende asjaolude pinnalt ei ole välistatud, et tegelikult ei olnud
24. aprillil 2010 veel tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg möödunud või siis kuulunuks see ennistamisele. Täiendavaid andmeid selle kahtluse kinnitamiseks siiski ei ole. Lisaks on käesolevas asjas apellatsioonkaebuse esitajaks vastustaja, mistõttu oleks olukord, kus ringkonnakohus tühistaks halduskohtu otsuse, kontrollimaks täiendavalt tühistamiskaebuse esitamise võimalikkust, vastuolus reformatio in peius’e ehk edasikaebaja olukorda halvendava kohtulahendi keeluga. Neil põhjustel ei pea ringkonnakohus võimalikuks täiendavalt kontrollida seda, kas tühistamiskaebus oleks olnud tähtaegne. Ka on kaebaja selgelt soovinud esitada just tuvastamiskaebust.
25. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et haldusakt on põhjendamata. Selles on viited küll õiguslikele alustele, kuid praktiliselt täielikult puudub faktiline motiveering (tl 16). Faktilise motiveeringuna on käsitatav üksnes abstraktne viide „arvestades konkreetsete spordialadega tegelemise tulemuslikkust ja alade hetkeolukorda“. Selline abstraktne viide ei ole piisav, kuna millestki ei nähtu, mille poolest olid toetust saanud spordiklubid tulemuslikumad kui kaebaja. Viide linnavolikogu noorsoo- ja spordikomisjoni protokollile ja Sillamäe Spordiliidu Kalev juhatuse koosoleku protokollile ei tähenda samuti haldusakti motiveerimist. MTÜ Sillamäe Spordiliit Kalev koosoleku protokollist ei nähtu mingeid täiendavaid põhjendusi selle küsimusega seoses (tl 55). Sillamäe Linnavolikogu noorsoo ja spordikomisjoni koosoleku protokollist nähtub üksnes, et seal soovitati linnavalitsusel mitte eraldada toetust klubidele, kus ei ole litsentseeritud treenereid treeningute läbiviimiseks ja kes ei tegele aktiivselt, näiteks ei vii läbi linna spordiüritusi. Nende argumentide taha sulgudesse oli märgitud „MTÜ Sillamäe Poksiliit“ (tl 58). Vaidlustatud haldusaktist ega mujalt ei nähtu, et need viidatud asjaolud oleksid tuvastatud, et need asjaolud puuduksid teiste toetust saavate spordiklubide puhul ja et esineks õiguslik alus lugeda neid asjaolusid määravaks toetusest ilmajätmisel. Enamgi veel – litsentseeritud treenerite puudumist ei ole vastustaja tõendanud, ehkki kaebaja kinnitusel on treenerid litsentseeritud (tl 78p).
26. Samuti esineb kahtlus, kas linnavolikogu komisjoni protokollis väljatoodud alused olid tegelikeks alusteks kaebaja toetusest ilmajätmisel. Nähtuvalt halduskohtu istungi protokollist on vastustaja esindaja märkinud, et „Sillamäe linnal ei ole lihtsalt raha, sellepärast ei saanud MTÜ Sillamäe Poksiliitu toetada“ (tl 65). Hoopis muule kaalutlusele viitab ka ajakirjanduses ilmunud J. Terentjevi väide, milles öeldakse, et „mina noorsoo- ja spordikomisjoni esimehena ei taha, et linnas tekiks spordialadel teineteist dubleerivaid spordiklubisid.“ (tl 80).
27. Kuna haldusakt on põhjendamata, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, et vastustaja oleks otsuse langetamisel kaalutlusõigust korrektselt teostanud. Eelnevalt viidatud asjaolud tekitavad ka kahtluse, et vastustaja võib olla arvestanud asjassepuutumatuid või olematuid argumente või kohelnud kaebajat ebavõrdselt teiste spordiklubidega. Vaidlustatud korraldus on õigusvastane juba seetõttu. 3 3-10-480
28. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et haldusmenetluses on rikutud haldusorgani erapooletuse nõuet (haldusmenetluse seaduse § 10) ning seetõttu on otsustus õigusvastane. Ehkki apellatsioonkaebuses märgitakse, et vaidlustatud korralduse andmisel ei tuginenud linnavalitsus J. Terentjevi arvamusele, ei kõrvalda see kahtlust erapooletuse nõude rikkumises. Vaidlust ei ole selles, et J. Terentjev oli samaaegselt nii linnavalitsusele toetuste jagamise osas ettepaneku teinud linnavolikogu komisjonis koosoleku esimeheks (tl 58) kui ka samal ajal teise arvamuse andnud isiku – MTÜ Sillamäe Spordiliit Kalev – koosolekust osavõtjaks (tl 55), samuti ühe toetuse saanud MTÜ liikmeks. Haldusmenetluse seaduse § 10 lg 1 p-s 4 sätestatud erapooletuse nõude rikkumine on ringkonnakohtu arvates sellises olukorras ilmne ning ka see on haldusakti õigusvastasuse aluseks.
29. Kuna kaebaja ei ole apellatsioonkaebust esitanud, ei võta ringkonnakohus seisukohta ülejäänud kaebuses toodud argumentide osas, millega põhjendatakse täiendavalt vaidlustatud haldusakti õigusvastasust.
30. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja soovib apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Menetluskulude nimekirjas on välja toodud riigilõiv 15,98 eurot ning õigusabikulu 350 eurot (tl 110). Õigusabikulu tasumist kinnitab kassa sissetuleku order (tl 112) ning see tuleb kaebaja kasuks välja mõista. Kuid riigilõivu väljamõistmiseks ei ole alust. Kuna MTÜ Sillamäe Poksiliit ei olnud asjas apellandiks, vaid apellatsioonimenetluse vastaspooleks, siis ei ole ta pidanud tasuma apellatsioonimenetluses ka riigilõivu. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu on kaebaja kasuks koos muude menetluskuludega halduskohus juba vastustajalt välja mõistnud. Seetõttu mõistab ringkonnakohus HKMS § 92 lg 1 alusel Sillamäe Linnavalitsuselt kaebaja kasuks välja apellatsioonimenetluses taotletud õigusabikulud 350 eurot. Apellandi menetluskulud jäävad tema enda kanda. Agu Timmi Maili Lokk 4 Einar Vene