KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1261 Haldusasi Harry Kuusiku kaebus Jõgeva Vallavolikogu
- aprilli
- a otsuste nr 34 ja 36 tühistamiseks ning Jõgeva Vallavolikogule ettekirjutuse tegemiseks ja Lembit Lillemetsa kaebus Jõgeva Vallavolikogu
- aprilli
- a otsuste nr 30, 31, 32 ja 33 tühistamiseks ning Jõgeva Vallavolikogule ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- oktoobri
- a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Jõgeva Vallavolikogu apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebajad Harry Kuusik, Lembit Lillemets Vastustaja Jõgeva Vallavolikogu Kolmas isik Maa-amet RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- oktoobri
- a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Välja mõista Jõgeva vallalt 95.87 (üheksakümmend viis eurot ja 87 senti) eurot Lembit Lillemetsa kasuks menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Jõgeva Vallavolikogu 29.04.
- a otsustega nr 30, 31, 32, 33, 34 ja 36 otsustati mitte kinnitada ühtegi isikut kasutusvalduse saamise õigust omavaks isikuks vaba põllumajandusmaa maatükkide nr 129, 130, 131, 132, 134 ja 240 osas.
- H. Kuusik esitas 18.05.
- a Tartu Halduskohtule kaebuse Jõgeva Vallavolikogu 29.04.
- a otsuste nr 34 ja 36 „Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamata jätmine“ tühistamiseks. L. Lillemets esitas 27.05.
- a Tartu Halduskohtule kaebuse Jõgeva Vallavolikogu 29.04.
- a otsuste nr 30, 31, 32 ja 33 „Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamata jätmine“ tühistamiseks. Samuti taotlesid nad Jõgeva Vallavolikogu kohustamist eelistuse tegemiseks maa kasutusvaldusse saamisel ning ettepaneku esitamiseks Jõgeva maavanemale. Tartu Halduskohtu 30.07.
- a määrusega liideti H. Kuusiku ja L. Lillemetsa kaebused ühte menetlusse. Vaidlustatud otsustes leidis vallavolikogu üheselt, et maatükkide nr 129, 130, 131 ja 132 kasutusvaldusesse saamisel tuleb eelistada L. Lillemetsa. Keeldudes aga kaebajat vaba põllumajandusmaa maatükkide 129 ja 130 osas kasutusvaldusse saajate nimekirja kandmast, eelistas vastustaja varjatult teist taotlejat AS-i Perevara, kelle kasutusse maa jätkuvalt jäi. Maatükkide 131 ja 132 osas ei ole aga vastustaja toonud välja ühtegi põhjendust, miks ta on jätnud vastava eelistuse tegemata. Kaebajad on seisukohal, et vaidlustatud aktid on vastuolus kehtiva õigusega. Vallavolikogul puudus käesolevas asjas pädevus jätta vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusse saajate nimekiri kinnitamata. Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks maatükile nr 134 esitasid taotluse Perevara AS ja H. Kuusik. Kõik taotlejad vastasid maareformi seadusega sätestatud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamist taotlevale isikule kehtestatud nõuetele. Otsuses nr 36 on Jõgeva Vallavolikogu tõdenud, et nii Perevara AS, U.T. kui kaebaja vastavad maareformi seadusega sätestatud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamist taotlevale isikule kehtestatud nõuetele ja tegelevad Jõgeva vallas põllumajandustootmisega. Samuti on vallavolikogu otsustes tõdenud, et volikogul on õigus eelistada FIE H. Kuusikut ja kinnitada ta kasutusvalduse saamise õigust omavaks isikuks vaba põllumajandusmaa maatüki nr 134 ja 240 osas. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus rahuldas kaebused 29.10.
- a otsusega. Vaidluses faktiliste ja õiguslike asjaolude osas nõustub halduskohus põhimõtteliselt kaebajate ja kaasatud isikuga. Vaidlustatud kohaliku omavalitsuse volikogu haldusaktid on motiveeritud asjasse mittepuutuvate väidetega, haldusaktide andmise faktilised asjaolud ei ole seotud kohaldatud õigusnormide koosseisuga ning ei vasta tuvastatud asjaoludele, mille tõttu on vaidlusaluste otsuste puhul tegemist kaalutlusvigadega ja sisuliselt motiveerimata haldusaktidega. Haldusasjas on vaidlusaluseks küsimuseks asjaolu, kuidas tuleb vallavolikogul kohaldada maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 23 3 lõiget 6 olukorras, kus ühte põllumajandusmaad soovivad kasutusvaldusesse saada mitu isikut. Osundatud sätte kohaselt tuleb vallavolikogul sellisel juhul nende isikute vahel valida ja saata ettepanek maavanemale, kes peab tegema lõpliku otsuse. Vaidlustatud otsustes nr 34 ja 36 on märgitud, et vaba põllumaatükk nr 134 piirneb kaebaja FIE H. Kuusiku omandis olevate XXX ja XXX kinnistutega ning vaba põllumaatükk nr 240 piirneb H. Kuusiku omandis olevate XXX ja XXX kinnistutega. Seetõttu on H. Kuusiku puhul tegemist taotlejaga, kelle maaomandiga kasutusvaldusesse taotletavad vaba põllumaatükid nr 134 ja 240 piirnevad ning kelle suhtes oleks vastustaja pidanud langetama kehtiva õigusega kooskõlas oleva otsustuse. Vaidlustatud otsustest nr 30, 31, 32 ja 33 nähtub, et kuna kasutusvaldusesse taotletavad maatükid nr 129, 130, 131 ja 132 ei piirne ühegi taotleja maaomandiga ning ükski 2 taotlejatest ei kasuta nimetatud maid õiguslikul alusel, siis saab vallavolikogu otsustamisel eelistada füüsilisest isikust ettevõtjat. Vastustajal on õigus eelistada kaebaja FIE L. Lillemetsa ja kinnitada ta kasutusvalduse saamise õigust omavaks isikuks vabade põllumaatükkide nr 129, nr 130, nr 131 ja nr 132 osas, rakendades tema suhtes kehtivast õigusest tulenevat eelistust. Seega rikuvad vaidlustatud otsused kaebajate subjektiivseid õigusi. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Jõgeva Vallavolikogu esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 29.10.
- a otsuse ja teha uue otsuse, millega apellatsioonkaebuskaebus rahuldada. Olukorras, kus ühe maatüki kasutusvalduse taotlejad on võrdses staatuses, oleks ühe taotleja eelistamine ebaõige ning vastustaja otsustas valikut mitte teha. Ka taotlejate nimekirja kinnitamata jätmine on otsustus ning vallavolikogu leidis diskretsiooniõigust kasutades, et antud olukorras on see kõige õigem lahendus. Situatsioonis, kus maatüki kasutusvalduse taotlejatena on samas seisus kaks taotlejat ning üks neist on maa tegelik kasutaja, tooks tema suhtes negatiivse otsuse tegemine kaasa reaalse maakasutusõiguse lõppemise. Antud otsustus tooks kohaliku elu korraldamisel kaasa hulgaliselt negatiivseid tagajärgi ning mõjuks pärssivalt valla territooriumil toimivale põllumajandustootmisele. Nimekirja kinnitamata jätmine oli õige ja otsuse tegemine kuulub Jõgeva Vallavolikogu ainupädevusse. Vastustaja ei saa nõustuda kohtuotsuse kohustamisnõuetega ja eelistada kasutusvalduse saamise õigust omava isikuna füüsilisest isikust ettevõtjat pelgalt tema staatusest tulenevalt.
- Maa-amet palub jätta Jõgeva Vallavolikogu apellatsioonkaebuse rahuldamata. Käesoleval juhul ei ole kasutusvaldusesse taotletavad maatükid ühegi taotleja tegelikus kasutuses õiguslikul alusel ja kasutusvaldusesse taotletavad maatükid piirnevad vaid taotleja H. Kuusiku maaomandiga. AS Perevara ei vasta ühelegi MaaRSi § 23³ lõike 6 viiendas lauses sätestatud eelistamise kriteeriumile. Järelikult on H. Kuusiku puhul tegemist ainsa taotlejaga, kelle maaomandiga kasutusvaldusesse taotletavad vaba põllumaatükid nr 134 ja 240 piirnevad. H. Kuusiku suhtes oleks Jõgeva Vallavolikogu pidanud vabade põllumaatükkide nr 134 ja 240 osas rakendama MaaRSi § 23³ lõike 6 viiendas lauses sätestatud eelistamist ning kinnitama tema nimekirja vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajana, kelle maaomandiga taotletavad maatükid piirnevad. Käesoleval juhul ei ole kasutusvaldusesse taotletavad maatükid nr 129, 130, 131 ja 132 ühegi taotleja tegelikus kasutuses õiguslikul alusel ega piirne ühegi taotleja maaomandiga. Perevara AS ei vasta ühelegi MaaRSi § 23³ lõike 6 viiendas lauses sätestatud eelistamise kriteeriumile. Järelikult on vabade põllumaatükkide nr 129, 130, 131 ja 132 kasutusvaldusesse taotleja L. Lillemetsa puhul tegemist ainsa taotlejaga, kes on FIE ning kelle suhtes oleks Jõgeva Vallavolikogu pidanud rakendama MaaRSi § 23³ lõike 6 viiendas lauses sätestatud eelistamist ning kinnitama tema kui füüsilisest isikust ettevõtja nimekirja vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajana. Halduskohus on asjas kogutud tõendeid hinnanud nende kogumis ja õigesti ning on asja lahendamisel õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega ole rikkunud kohtumenetluse norme. Maa-amet ei pea apellatsioonkaebust õigeks ega põhjendatuks ning on seisukohal, et Jõgeva Vallavolikogu apellatsioonkaebus on alusetu ja see tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata.
- L. Lillemets palub jätta Jõgeva Vallavolikogu apellatsioonkaebuse rahuldamata. Juhul, kui toimub kaebuse punkti 4 järgi taotletav toiming ehk samade põllumajandusmaade müük avalikul enampakkumisel, saabuks kahjulik tagajärg kohaliku elu korraldamisel. Vastustaja ei arvestanud vaidlustatud toiminguid tehes ilmselgelt vajadusega säilitada antud põldudel põllumajandustootmine. Seega ei oleks vastustaja poolt välja toodud seisukoht, nagu pärsiks kaebaja kasuks seatav maa kasutusvalduse leping valla territooriumil toimivat 3 põllumajandustootmist, relevantne, sest maa jääks jätkuvalt kasutatavaks efektiivses põllumajanduslikus tootmises. Kaebaja nõustub halduskohtu otsuse punktis 13 väljatooduga, kuivõrd kohus on oma otsuses aluseks võtnud nii kaebaja poolt antud käsitluse kui ka kaasatud isiku, Maa-ameti väga põhjaliku ning kaebaja hinnangul asjakohase tõlgenduse. Käesolevas asjas aga ei ole vaidlust asjaolu üle, et kaebaja oli ainuke MaaRS § 233 lõike 6 kohane eelistatud isik, kelle kasuks oleks pidanud maa kasutusvaldusse saamise ettepaneku esitama. Seetõttu esitas kaebaja ka oma kaebuses taotluse kohustada vastustajat esitama ettepanek maa kasutusvalduse seadmiseks maavanemale, eelistades kaebajat.
- H. Kuusik palub jätta Jõgeva Vallavolikogu apellatsioonkaebuse rahuldamata. H. Kuusik soovis vaidlusaluseid maatükke 134 (XXX ) ja 240 (XXX ) erastada juba aastal 2000, kuna nimetatud maatükid on kaebaja talu jätk ja nende maatükkide lõunapiir on tema talu piir. Vallavalitsus ei vastanud kaebaja küsimusele, kui kaebaja soovis teada, mille alusel kasutab maad Perevara AS. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas tooks halduskohtu otsus kaasa negatiivseid tagajärgi kohaliku elu korraldamisel ja mõjuks pärssivalt valla territooriumil toimuvale põllumajandustootmisele. Jõgeva vallas oli kasutusvaldusesse antavaid maatükke
- aasta veebruari seisuga 81 pindalaga kokku 1107 ha. Avalikkusele esitati ainult 18 maatükki ning kohtusse jõudis ainult kaebaja kaks maatükki, L. Lillemetsa neli maatükki ja veel K.S. paar maatükki ning ülejäänud maatükid on salapärasel viisil kadunud. Jõgeva Vallavolikogu endise koosseisu maakomisjoni esimees ja praegune volikogu aseesimees on Perevara AS omanik ja tegevjuht. Seega on loomulik, et kasutatakse oma võimupositsioonil olemist. Põhjendatud ei ole see, et maa vähenemine mõnekümne ha võrra ohustaks Perevara AS tootmist. Perevara AS kasutab kümneid ha maid lihtsalt riiklike toetuste saamiseks, mitte saagi jaoks. Aastas korra purustatakse rohi ja jäetakse see põllule mädanema, et saada pindalatoetust.. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 29.10.
- a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- MaaRS § 233 lg 6 sätestab, et kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, otsustab kasutusvaldusesse andmise maavanem kohaliku omavalitsuse ettepanekul. Vallavolikogul on õigus eelistada taotlejat, kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb, või füüsilisest isikust ettevõtjat. Ringkonnakohtu arvates ei tule sellest sättest kohalikule omavalitsusele õigust jätta vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekiri kinnitamata, vaid ta on kohustatud mitme isiku puhul tegema eelistuse ja esitama selle maavanemale kasutusvaldusesse andmise otsustamiseks.
- Vastustaja on oma vaidlustatud otsustes nr 34 ja 36 ise kinnitanud, et taotletavad maatükid nr 134 ja 240 piirnevad H. Kuusikule kuuluvate kinnistutega ja ei ole kellegi kasutuses õiguslikul alusel. Samuti on vastustaja kinnitanud, et tal on õigus eelistada FIE H. Kuusikut ja kinnitada ta kasutusvaldusesse saamise õigus omavaks isikuks. Sellisele seisukohale on asutud ka volikogule esitatud eelnõus (tl 23, 24). Vaidlustatud otsustes puuduvad põhjendused, miks on vastustaja leidnud, et Perevara AS vastab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamist taotlevale isikule kehtestatud nõuetele. Kuna vastustaja on ise kinnitanud, et ükski taotlejatest ei kasuta maatükke õiguslikul alusel ning need piirnevad H. Kuusiku kinnistutega, siis ei vasta Perevara AS taotlevale isikule esitatud nõuetele. 4 Seega on asjakohatu vastustaja vaidlustatud otsuses toodud põhjendus, et nimekirja kinnitamata jätmise aluseks on asjaolu, et praeguse maakasutaja Perevara AS põllumajandusmaa väheneb ja mõjutab negatiivselt tema majandustegevust. Halduskohus on õigesti leidnud, et tegemist on kaalutlusvigadega ja sisuliselt motiveerimata haldusaktidega, mis kuuluvad sellel alusel tühistamisele.
- Vastustaja on vaidlustatud otsustes nr 30, 31, 32 ja 33 ise kinnitanud, et maatükke nr 129, 130, 131, 132 ei kasuta ükski taotlejatest õiguslikul alusel ja samuti ei piirne need ühegi taotleja maaomandiga ning volikogu saab otsustamisel eelistada ainult FIE L. Lillmetsa. Samas on otsustes nr 30 ja 31 nimekirja kinnitamata jätmise põhjendusena toodud asjaolu, et FIE L. Lillemetsa eelistamine tooks kaasa Perevara AS põllumajandusmaa vähenemise ja mõjutaks negatiivselt tema majandustegevust. Kuna Perevara AS ei kasuta neid maatükke õiguslikul alusel, siis ei vasta ta MaaRS § 233 lg 6 tunnustele ja seega on tegemist seaduse sätetele mittevastava põhjendusega. Otsustes nr 32 ja 33 on nimekirja kinnitamata jätmist põhjendatud üksnes sellega, et vallavolikogu ei pea vajalikuks ühte põllumajandustootjat eelistada võrreldes teistega. Samas on eelistuse tegemine vastustajale seadusega pandud kohustus. Seega on halduskohus ka nende otsuste puhul õigustatult leidnud, et tegemist on sisuliselt motiveerimatute haldusaktidega, mis kuuluvad tühistamisele.
- Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja apellatsioonkaebuse seisukohaga, mille kohaselt tooks kaebajate eelistamine kaasa reaalse maakasutusõiguse lõppemise ning mõjuks pärssivalt valla territooriumil toimivale põllumajandustootmisele. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et H. Kuusiku ja L. Lillemetsa puhul oleks tegemist isikutega, kes reaalselt põllumajandustootmisega ei tegele ja maa nende kasutusvaldusesse andmisel ei toimuks nendel maadel edasist põllumajanduslikku tootmist. Sisuliselt on vaidlustatud otsustega loodud olukord, kus Perevara AS saab ilma õiguslikku aluseta jätkata nendel maatükkidel põllumajandusliku tootmisega tegelemist. Millegagi ei ole ümber lükatud H. Kuusiku apellatsioonkaebuses esitatud väide, et tegelikult Perevara AS nendel maatükkidel reaalselt põllumajandusliku tootmisega ei tegele, vaid purustab kord aastas seal kasvava heina ja saab selle eest pindalatoetust.
- Kuna halduskohus on leidnud, et vastustajal on kohustus vastu võtta haldusakt kasutusvaldusesse antava vaba põllumajandusmaa taotlejate nimekirja kinnitamise osas, siis oli õigustatud halduskohtu otsus, millega kohustati vastustajat uute haldusaktide vastuvõtmiseks.
- Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad vastustaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. L. Lillemets on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt 1500 krooni apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude katteks. Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub vastustajalt väljamõistmisele 95.87 eurot L. Lillemetsa kasuks. Einar Vene Maili Lokk 5 Agu Timmi