3-10-3314/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-3314 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 30.07.
2. a otsuse nr 6-10/8695-3 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
3. aprilli
4. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. oktoober 2011 Menetlusosalised Kaebaja – Romeo Kalda Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
6. aprilli
7. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
8. detsembrini
9. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
10. R. Kalda esitas 07.07.
11. a taotluse kambri valgustamiseks pärast öörahu kuni kella 24.00-ni. Viru Vangla jättis 30.07.2010 kaebaja taotluse rahuldamata ja viitas samasisulisele taotlusele, mille kaebaja tegi 03.03.2010 ning millele ta sai vastuse 19.03.
12. R. Kalda esitas 13.08.
13. a vanglale vaide Viru Vangla 30.07.
14. a haldusakti nr 6-10/8695-3 peale ja taotles asja uut otsustamist. Viru Vangla jättis 01.12.
15. a vaideotsusega nr 6-12/597-1 vaide rahuldamata. R. Kalda esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Viru Vangla 30.07.
16. a otsuse tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks. Kaebuse kohaselt tuleks tulenevalt hea halduse tavast kaebaja palvel võimaldada kambri valgustamist, et kaebaja saaks teha oma tähtaegseid kirjatöid. Kaebaja pole esitanud varasemalt taotlust võimaldada kambri valgustamist ka peale öörahu kuni kella 24.00-ni. Tegemist oli erinevate taotlustega, mille esitamise põhjused olid erinevad.
17. Tartu Halduskohtu 29.04.
18. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Vangla sisekorraeeskirja § 10 lg 2 kohaselt on kinnipeetavatele ette nähtud kaheksatunnine pidev uneaeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Seega on vastustaja ühelt poolt kohustatud tagama kinnipeetavatele nõutava uneaja. Uneaeg on kehtestatud kinnipeetavate tervise kaitse jm taolistel eesmärkidel. Seega ei nõustu kohus kaebajaga, et tema suhtes antud koormav haldusakt ei ole eesmärgipärane. Viru Vangla kodukorra punkti 6.17 kohaselt lülitatakse elekter kambrites välja kell 22.
19. Kuna kodukorra kohaselt on vangla kambrites öörahu kella 20.30-st, siis on elektri väljalülitamine laelambist sel ajal ka proportsionaalne, kuna kinnipeetavatele on tagatud normaalne valgus ka öörahu alguses. Kaebaja suhtes pole võrdsusõigust eiratud, kuna tegemist on kinnipeetavaga, kellelt on sooritatud kuritegude tõttu võetud vabadus. Seega ei ole tal kinnipidamisasutuse eripärast tingituna võimalik menetlustoiminguid kohtumenetluses sooritada tähtaja viimase päeva kella 24.00-ni. Kaebajal on võimalus kohtumenetluse menetlustoimingute sooritamiseks ööpäevas 16 tundi kasutades elektrivalgust või loomulikku valgust.
20. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei tule kaebajal nagunii und kella 24.00-ni ning oma kirjatöid on ta teinud samuti edasi öötule valguses, mis aga pikas perspektiivis rikub kaebaja silmanägemist. Kaebaja on täiskasvanud inimene ja ta puhkab välja ka kuuetunnise uneajaga. Seega on kohtupoolsed viited väljamagamatusele, stressile ja psüühilist laadi probleemidele ebaasjakohased ning meelevaldsed. Kaebaja on esitanud taotluse lülitada kambris tuli sisse, et ta jõuaks tähtaegselt koostada kaebused ja vastused kohtule nii, et ta ei peaks pimedas oma silmi rikkuma. Laetule sisselülitamisega ei häirita teiste kinnipeetavate õigusi, kuna igas kambris saab koridoris ukse kõrval asuvast lülitist lülitada laetule sisse ja välja. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 93 lg 3 kohaselt võib analoogia alusel ka süüdimõistetu kambrit valgustada viimase palvel ning puudub mõistlik põhjendus või vajadus kohelda kinnipeetavate gruppe selles osas erinevalt. Seadus näeb ette, et menetlustoimingut võib teha tähtaja viimase päeva kella 24.00-ni, seega on kaebajal vaja valgustust, et näha kirjutada ja mitte rikkuda oma silmi. Kaebaja saab tegeleda kirjutamisega ainult ajal, mil kambriuks on suletud, sest siis saab ta keskenduda kirjutamisele, aga sellest ajast alati ei piisa.
21. Viru Vangla palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et pikaajaline väljamagamatus mõjub tervisele negatiivselt ning pikaajaline vähene magamine võib kaebajale tekitada hiljem terviseprobleeme. Vangla ei saa sundida kinnipeetavaid uneajal magama, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et võimaldada kinnipeetavatel uneaega kasutada sihtotstarbeliselt. VangS § 90 näeb ette vahistatutele vangistusseaduse esimese, teise ja seitsmenda peatüki sätete kohaldamise, arvestades vahistatutele sätestatud erisusi. Kinnipeetavatele vahistatute sätete kohaldamist vangistusseadus ette ei näe. Kodukorra punktis 6.17 on sätestatud, et elekter lülitatakse kell 22.00 kambrites välja, ning see hõlmab mitte ainult pistikutes elektri kasutamise võimaluse puudumist, vaid ka võimaluse puudumist lülitada sisse päevavalgustus. Kodukorra punkt 6.1 ei ole vastuolus VangS § 93 lg-ga 3, sest VangS § 93 lg 3 on ette näinud erandi tegemise võimaluse vahistatutele ning kodukord ei pea sätestama täiendavalt juba VangS-s ettenähtud erandit. Kohus on õigesti asunud 2 seisukohale, et kuna kaebaja on kinnipeetav, siis ei ole tal sellelt tulenevalt võimalik teha menetlustoiminguid kella 24.00-ni. Kinnipeetavatel puudub võimalus edastada kohtule dokumente elektrooniliselt ning Viru Vangla kodukord ei näe ette kohtule esitatavate dokumentide vastuvõtmist kuni kella 24.00-ni. Kaebajal on võimalus teatud kohtudokumente edastada kuni kella 20.30-ni, kuid hiljem vanglateenistujatel nende vastuvõtmise kohustust ei ole. Sellega ei ole kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele rikutud, sest ka vabaduses peab isik dokumentide kohtule esitamisel arvestama postiasutuse lahtiolekuaegadega. Kaebajale ei ole tulenevalt oma staatusest sisuliselt jäetud menetlusdokumentide vormistamiseks vähem aega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 29.04.
23. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
24. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal puudub õigus nõuda vastustajalt, et viimane lubaks tal kambris kasutada valgustust kella 24.00-ni. Vastavalt Viru Vangla kodukorra p-le 6.17 lülitatakse kaabeltelevisioon, kambritesse sisseehitatud raadio ja elekter sisse kell 6.00 ja välja kell 22.
25. Seega on vastustaja kaebaja kambrist kell 22.00 elektri väljalülitamisel toimunud õiguspäraselt. Samuti tuleneb vangla sisekorraeeskirja § 10 lg-st 2, et kinnipeetavatele on ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg. Pideva uneaja tagamiseks ongi vajalik selleks ajaks elektri väljalülitamine. Kaebaja on apellatsioonkaebuses leidnud ka seda, et teda koheldakse ebavõrdselt võrreldes vahistatutega. VangS § 93 lg 3 viimase lause kohaselt võib vangla direktor lubada vahistatu kambri valgustamist väljaspool ettenähtud aega. Vahistatu kambri valgustuse lubamine ei anna kaebajale alust nõuda, et ka tema kambri valgustamist lubataks väljaspool selleks ettenähtud tähtaega. Kaebaja puhul on tegemist kinnipeetavaga, mitte vahistatuga ja sellest tulenevalt on neil ka erinevad õigused. Pealegi on kinnipidamiskohtade praktika kohaselt vahistatute kambrite valgustamist väljaspool ettenähtud aega kasutatud eelkõige selleks, et oleks tagatud vahistatute parem järelvalve.
26. Ringkonnakohus leiab, et kaebajale peale kodukorras ettenähtud aega kambrisse valguse lubamisel oleks rikutud ka võrdse kohtlemise printsiipi. Võrdses olukorras olevaid isikuid tuleb kohelda võrdselt ning ebavõrdses olukorras isikuid ebavõrdselt (vt Riigikohtu üldkogu 10.12.
27. a lahend nr 3-3-1-47-03 p 24). Antud juhul oleks valgustuse lubamisega kaebajale kambrisse väljaspool ettenähtud aega seatud tema paremasse olukorda võrreldes teiste kinnipeetavatega, kuna tal oleks sellisel võimalusel rohkem aega kohtule esitatavate dokumentide koostamiseks. Seega oleks kaebaja paremas olukorras kui teised kinnipeetavad. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal on võimalik oma aega planeerida selliselt, et tal oleks võimalik koostada vajalikud dokumendid ka ajal, millal kambris on kodukorra kohaselt lubatud elektrivalgustus või loomulik valgustus. Pealegi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida ka seda, et kaebajal on võimalik dokumente kambrist edastada kuni 20.30-ni. Seega peab kaebaja arvestama sellega, et tema poolt koostatud dokument peab olema valmis tähtaja selleks kellaajaks. Kaebajal puudub seaduslik alus nõuda, et tema poolt koostatud dokument oleks vastustaja poolt vastu võetud tähtaja viimasel päeval pärast 20.
28. Seega on ebaõige 3 kaebaja väide, et ka temal on võimalik menetlustoiminguid sooritada tähtaja viimase päeva kella 24.00-ni.
29. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv, koopiate tegemise eest tasutud riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi