KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-3165 Haldusasi R

) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 sätestatud nõuete rikkumise eest karistuseks kartserisse paigutamine kaheks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt keeldus kaebaja 18.05.2010 graafikujärgselt S10 osakonnas koristamast. R. Elenurm esitas 30.11.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 18.06.

1. a käskkirja tühistamiseks. Kaebaja leidis, et ta pole tööle määramisest keeldunud, kuid ta tervislik seisund ei lubanud sel päeval töötada. Seda põhjendas ta väitega, et tal on juba ammu hooti alaseljas valud ning päev enne töölemääramist käis ta arsti juures, kus talle määrati ravi ja täiendav arstlik kontroll.
2. Tartu Halduskohtu 14.04.
3. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

§ 37

lg 1 kohaselt on kinnipeetav üldjuhul kohustatud töötama.

§ 37

lg 2 p 3 kohaselt ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole võimeline seda tegema tervislikel põhjustel. Kaebaja tööle vormistamine on kooskõlastatud meditsiiniosakonna juhataja ülesandeid täitnud ametiisikuga ning sama ametikoha täitja on hiljem allkirjastanud ka meditsiiniosakonna õiendi, mille kohaselt pole kaebaja tervisekaardi andmetel tööst vabastatud. Asjaolu, et kaebaja käis tööle määramise käskkirja vormistamise päeval arstile seljavalu kurtmas, võib kinnitada vaid seda, et ta arvas end olevat ajutiselt töövõimetu. Käesoleval juhul ei ole arst kaebajat alaliselt ega ajutiselt töövõimetuks tunnistanud. Kaebaja hilisemast arstil käigust ei nähtu ka tema võimatust töötada. Mitte iga valuaisting või ebamugavustunne ei pruugi veel töövõimetust tähendada. Koristamist ei peeta füüsiliselt raskeks ja sellega seonduvaid töid saab teha ka valutava seljaga, kui valida selleks sobiv asend. Kaebajale on võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta, karistus on määratud ettenähtud tähtaja ja pädevuse piires ning seda on käskkirjas süüteo asjaoludest ja karistatu seletustest lähtuvalt üksikasjalikult ka põhjendatud. 3. R. Elenurm esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja keeldunud töö tegemisest, aga sel päeval ei olnud tal võimalik valutava selja tõttu töötada. 17.05.2010 andis arst hinnangu kaebaja tervisliku seisundi kohta tervisekaardi põhjal ilma kaebajat nägemata ja temaga vestlemata. Kaebaja ei teadnud 17.05.2010 arsti juures käies, et talle järgmisel päeval pakutakse tööd, seega tal ei olnud vajadust küsida meditsiinilise osakonna tõendit. Vangla sisekorraeeskirja § 9 lg 3 p 1 kohaselt korraldatakse vanglas kinnipeetavate kliinilisi uuringuid ravi vajaduse ja töövõime selgitamiseks. Kaebaja põhjendas 18.05.2010, et tal ei ole võimalik töötada valutava selja tõttu. Ükski arst ega õde ei tulnud välja selgitama, kas kaebaja on võimeline töötama või mitte. Seega ei olnud vanglal õigust vaideotsuses tagantjärgi väita, et kaebaja seljavalu ei vastanud tõele. Kaebaja valu oli tööle minemise päeval tugev ja ei võimaldanud tal teha sellist tööd.

§ 37

lg 3 kohaselt peab kinnipeetava töövõimetust tuvastama üldjuhul vastav meditsiiniline komisjon või arst, mida aga kaebaja puhul ei tehtud.

1. Viru Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja tervislik seisund võimaldas koristajana töötamist. Seda seisukohta toetab 17.05.2010 meditsiiniosakonna juhataja poolt antud kooskõlastus tööle määramise käskkirjal ja 27.01.2011 koostatud E. Tiinase õiend, millest tuleneb, et tervisekaardi andmetel ei ole kaebaja tööst vabastatud ning tema töölt vabastamine ei ole näidustatud. Kaebajale ei ole määratud enne korralduse andmist või pärast seda täielikku või osalist töövõimetust seoses seljavaludega. Kaebaja käis 30.08.2010 neuroloogi vastuvõtul, kus kurtis tinnitust (kohin kõrvus), mitte seljavalude probleemi. Kaebajale anti 18.05.2010 korraldus asuda tööle, kuid ta ei pöördunud samal päeval tugevate seljavalude tõttu arsti poole. Seega ei saanud olla tegemist nii tugevate seljavaludega, mis oleksid koristamist seganud. Kaebaja meditsiinikaardis ei olnud märget tõsise terviserikke kohta, seega puudus meditsiinitöötajatel igasugune kahtlus kaebaja töövõimelisuse kohta. Tööle määramise käskkirjale annab kooskõlastuse meditsiiniosakonna juhataja ja enne kooskõlastuse andmist konsulteerib ta arstiga, kes edastab talle enda seisukoha kinnipeetava töövõimelisuse kohta. Meditsiiniosakonna juhataja on ise reeglina kursis tõsisemalt haigete kinnipeetavate tervisliku seisundiga ja omab ülevaadet, kas isik on võimeline töötama või mitte. Selline nö topeltkontrolliv süsteem töövõimelisuse kindlakstegemisel viib miinimumini meditsiiniosakonna poolse eksimisvõimaluse käskkirjade kooskõlastamisel. Seega ei ole kaebajat tööle määrates rikutud õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Kaebajal puudus tervislikust seisundist tulenev õigustus töötamisest 2 keeldumiseks ja korraldusele mitteallumiseks, mistõttu tema distsiplinaarkorras karistamine on olnud õigustatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 14.
4. a otsus tuleb tühistada ja apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega tühistab Viru Vangla 18.06.2010.a käskkirja nr 6-3/1279-D. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. 6.

§ 63

lg 1 alusel võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristust käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. Seega tuleb kindlaks teha järgmised asjaolud – õigusakt ja selle säte, mida kinnipeetava tegevus või tegevusetus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kinnipeetava tahtlus või ettevaatamatus rikkumise toimepanemisel. Samuti tuleb välja selgitada muud tähtsust omavad asjaolud. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja oli 17.05.2010. a käskkirjaga nr 6-2/413-T määratud majandustööle abitööliseks. 18.05.2010 keeldus ta täitmast korraldust asuda tööle, millega ta rikkus

§-de 67 p 1 ja 37 lg 1 sätteid. Seega on vajalik lisaks välja selgitada asjaolu, kas kaebaja on sellise rikkumise pannud toime tahtlikult või ettevaatamatult.

1. Vaidlustatud käskkirja alusel on leitud, et kaebaja keeldus tööle asumisest tahtlikult ning temapoolsed selgitused tööst keeldumise kohta on ennastõigustavad ja esitatud sooviga vabaneda vastutusest. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu. Kaebaja on kogu aeg kinnitanud, et ta ei keeldunud tööst mõjuva põhjuseta, kuna tööle asumise päeval valutas tal selg ja selle tõttu ei olnud ta võimeline töötama. Seda, et kaebajal võis 18.05.2010 tõepoolest selg valutada, kinnitab ringkonnakohtu arvates asjaolu, et 17.05.2010 viibis ta seoses valutava seljaga arsti vastuvõtul. Vastavalt väljavõttele kaebaja meditsiinikaardist (tl 12) määrati kaebajale seoses seljavaluga erinevaid ravimeid ja otsustati teha röntgenipilt nimmepiirkonnast.
2. Vastustaja on kogu aeg leidnud, et kaebajal puudus alus tööst keeldumiseks, kuna tema tööle määramise käskkiri oli kooskõlastatud meditsiiniosakonna juhatajaga (tl 38 pöördel). Samas ei välista selline kooskõlastamine asjaolu, et see kooskõlastus võis olla antud enne kaebaja pöördumist arsti poole samal päeval.

§ 37

lg 2 p 3 kohaselt ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama Käesoleval juhul ei ole distsiplinaarmenetluse käigus kontrollitud asjaolu, kas kaebaja oli seoses tema tervisliku seisundiga võimeline töötama või mitte. Kuna kaebaja ei olnud 17.05.2010 arsti vastuvõtul viibides teadlik asjaolust, et teda on käskkirjaga määratud tööle, siis ei saa kaebajalt nõuda seda, et ta oleks pidanud arsti käest küsima õiendi oma töökõlbulikkuse kohta. Kaebaja hilisemad arsti poole pöördumised, mille kohta on esitatud meditsiiniline õiend (tl 37), ei saa kinnitada, et kaebajal ei võinud 18.05.2010 esineda selline tervislik seisund, mis tegi tal töötamise võimatuks. Asjaolu, et kaebaja ei pöördunud samal päeval arsti poole, ei saa samuti kinnitada seda, et kaebajal ei võinud esineda seljavalusid, mis takistasid töötamist. Kaebaja oli eelmisel päeval saanud ravimid seljavalu leevendamiseks ja seoses sellega puudus tal vajadus uuesti arsti poole pöörduda. 3 9. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole millegagi ümber lükatud kaebaja väited, et ta ei olnud 18.05.2010 võimeline töötama oma tervisliku seisundi tõttu. Seega on tõendamata kaebaja süü distsipliinirikkumise toimepanemises ja vaidlustatud käskkiri kuulub tühistamisele. 10. Kuna kaebaja oli nii halduskohtu- kui apellatsioonimenetluses vabastatud riigilõivu tasumisest, siis puudub ka alus vastustajalt kaebuse rahuldamisel menetluskulude väljamõistmiseks. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi