3-10-1145/23

KO H T U OTS U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1145 Haldusasi OÜ Rainbird Projects kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori
2. jaanuari
3. a käskkirja nr 13-6/108 tühistamiseks ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
4. oktoobri
5. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Rainbird Projects apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ Rainbird Projects Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) RESOLUTSIOON
6. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
7. oktoobri
8. a otsus muutmata.
9. Jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda.
10. Võtta apellatsioonkaebuse lisad asja materjalide juurde. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. PRIA peadirektori
12. jaanuari
13. a käskkirjaga nr 13-6/108 otsustati jätta rahuldamata OÜ Rainbird Projects maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotlus. Käskkirja põhjenduste kohaselt ei vasta investeeringuobjekt, millele toetust taotletakse, majandusja kommunikatsiooniministri
14. oktoobri
15. a määruses nr 128 „Nõuded majutusettevõttele“ (määrus nr 128) sätestatud puhkemajale esitatud nõuetele. OÜ Rainbird Projects esitas käskkirjale vaide, kuid PRIA jättis vaide rahuldamata. 3-10-1145
16. OÜ Rainbird Projects esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA eelnimetatud käskkirja tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks võtma arvesse kaebuses toodud selgitusi taotluse edasisel menetlemisel ning võimaldama taotlejal esitada seisukoht taotluse muutmise osas vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 457 lg-le
17. Kaebuse kohaselt puuduvad vaidlustatud käskkirjas põhjendused, millisele puhkemajale esitatud nõudele investeeringuobjekt ei vasta. OÜ Rainbird Projects taotlus ja investeeringuobjekt vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning puudub alus taotluse rahuldamata jätmiseks. Lisaks ei andnud PRIA OÜ-le Rainbird Projects ELÜPS § 457 lg-s 6 sätestatud võimalust taotletud investeeringutoetuse summa vähendamiseks.
18. Tartu Halduskohtu
19. oktoobri
20. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on investeeringuobjekti puhul, millele OÜ Rainbird Projects toetust taotleb, tegemist küll majutusettevõttega, kuid antud juhul ei ole tegemist puhkemajaga, mida üüritakse välja täies ulatuses. Et OÜ Rainbird Projects on majutushoones soovinud pakkuda külalistele viljajahvatusteenust ning korraldanud samas puhkemajas suveniiride müügipunkti, ei ole kogu hoonet võimalik üürida välja majutuseks, mistõttu ei ole täidetud määruse nr 128 §-st 47 tulenev nõue. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
21. OÜ Rainbird Projects apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus asunud ebaõigele seisukohale, et investeeringuobjekt, millele OÜ Rainbird Projects toetust taotleb, ei ole puhkemaja, kuna kogu hoonet peab olema võimalik välja üürida üksnes majutuseks ning puhkemaja ei või pakkuda muid teenuseid peale ööbimise. Selline käsitlus kitsendab alusetult määruses nr 128 toodud põhimõtteid ning puhkemaja olemust. Puhkemaja täies ulatuses väljaüürimisel ei ole takistuseks puhkemaja poolt osutatavad muud teenused ning ükski pakutavatest lisateenustest ei ole vastuolus määrusega nr
23. PRIA vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuses leitakse, et kuna OÜ Rainbird Projects hoones paiknevad veel vilja jahvatusruum, väikepood jms, ei vasta investeeringuobjekt turismiseaduses sätestatud puhkemaja, hotelli, motelli jms kirjeldusele. Tegemist on muu määratluse alla kuuluva majutusettevõttega, mille rajamiseks põllumajandusministri
24. märtsi
25. a määruse nr 20 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“(määrus nr 20) § 3 lg 3 p-i 5 kohaselt toetust taotleda ei saa. Halduskohus ei ole määrust nr 128 valesti tõlgendanud. Jahvatamisvõimalust ja suveniiride ostu võimalust ei saa lugeda ööbimisvõimalusega kaasneva kauba või teenuse müügiks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
26. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
27. Kaebaja on toetustaotluse esitanud vesiveski rekonstrueerimiseks puhkemajaks. Tulenevalt põllumajandusministri
28. märtsi
29. a määruse nr 20 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 3 lg 1 p-dest 2-3 ja turismiseaduse § 19 lg-st 1 ja 4 tuli majutusteenust osutada majutusettevõtte kaudu ning nõuded majutusettevõttele tulenesid omakorda majandus- ja kommunikatsiooniministri
30. oktoobri
31. a määrusest nr 128 „Nõuded majutusettevõttele“. Vaidlus asjas käib selle üle, kas kaebaja poolt kirjeldatud vesiveski rekonstrueerimise tulemusena valmiks puhkemaja määruse nr 128 § 47 tähenduses või mitte. 2 3-10-1145
32. Määruse nr 128 § 47 kohaselt on puhkemaja puhkuseks mõeldud majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutushoone üüritakse välja täies ulatuses. Sama definitsioon on sätestatud turismiseaduse § 18 lg-s
33. Investeeringutoetuse äriplaanis on kaebaja kirjeldanud kavandatava vesiveski rekonstrueerimist puhkemajaks järgmiselt: „Ettevõte ehitab Pärlijõe äärsele maatükile 20 voodikohaga puhkemaja. Keldrikorrusel asub vilja jahvatusruum, kus vee-energiat kasutades jahvatatakse mahetoodangu vilja. Esimesel korrusel toimub toitlustus ja pisikaubandus ning kolmandal ehk katusekorrusel, kus asub 2 majutustuba koos kööginurga ja WC-ga.“ (tl 14). Seega nähtub sellest taotlusest, et keldrikorrusega kolmekorruselisest hoonest omab majutusfunktsiooni üksnes kolmas ehk katusekorrus. Ainult sinna oli planeeritud puhtalt eeskätt majutusfunktsioone kandvad ruumid – majutustoad koos kööginurga ja WC-ga. Nimelt sätestab määruse nr 128 § 48, et puhkemajas peavad olema majutusruum, puhkeruum, köök või kööginišš, pesemis- ja tualettruumid. Vilja jahvatusruum ja pisikaubanduse läbiviimiseks mõeldud ruum ei kuulu määruse nr 128 §-dest 48-50 nähtuvalt iseenesest puhkemaja koosseisu. Lisaks tuleb nõustuda seisukohaga, et määruse nr 128 §-s 47 sätestatud nõue „majutushoone üüritakse välja täies ulatuses“ tähendab seda, et hoone oleks täies ulatuses suunatud ainult seal majutatavatele isikutele - et selles ei oleks teisi, kolmandatele isikutele suunatud funktsioone ning et puhkemaja oleks selle kasutajatel võimalik kasutada privaatselt. Ei ole usutav, et pisikaubandusega tegelev ruum ja vilja jahvatusruum oleks suunatud ainult isikutele, kes majas ööbivad. On tõenäoline, et rekonstrueeritud kujul ei kasutataks endist vesiveskit ainult maja kolmandale korrusele majutatud isikutele suunatuna, vaid et vilja jahvatamine ning kaubandusega tegelemine leiaks kasutamist ka muul ajal ning muudele isikutele suunatuna või muude isikute poolt. Seega ei ole sellisel kujul rekonstrueeritud vesiveski näol tervikuna tegemist mitte puhkemajaga, vaid muu majutusettevõttega, millele eelnevalt viidatud määruse nr 20 § 3 lg 3 p 5 järgi toetust taotleda ei saa.
34. Asjaolu, et kaebaja on toetustaotluses kirjutanud ise, et „puhkemaja saab täies ulatuses välja üürida“, ei ole määrav. Oluline on see, et kavandatud kujul on hoonet võimalik kasutada iseseisvalt hoopis muul eesmärgil kui puhkemajana – vilja jahvatamiseks ning kaubandusega tegelemiseks. Toetuse eesmärgiks on siiski üksnes majutusettevõtte – praegusel juhul puhkemaja – rekonstrueerimise toetamine, mitte isikute muude ärihuvide toetamine.
35. Suveniiride müügipunkti ja vilja jahvatamise teenuse pakkumiseks mõeldud ruumide võrdlemine tehniliste otstarbega ruumidega (kütteruum vms) ei ole asjakohane. On ilmne, et esimesel juhul on võimalik neid ruume kasutada kolmandatele, majja mittemajutatud isikutele suunatuna, ning et sellisel juhul ei kanna maja tervikuna enam majutusfunktsiooni. Tehnilise otstarbega ruume ei ole aga võimalik kasutada avalikkusele suunatuna ning nende eesmärk on üksnes tagada ehitise funktsioneerimine vajalikul viisil.
36. Asjakohaseks ei saa pidada ka kaebaja viidet määruse nr 128 § 2 lg-le 4, mille kohaselt on majutusteenus ööbimisvõimaluse ja sellega kaasneva kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük. Ehkki möönda võib, et vilja jahvatamise võimalust võidakse tõepoolest pakkuda ööbijatele ja anda neile ka võimalus jahu „kotikese sees meenena kaasa võtta või tainast leiba küpsetada“ (vt tl 14p), ei saa seda kuidagi näha ööbimisvõimalusega olemuslikult kaasneva teenusena. Lisaks on, nagu eelnevalt märgitud, vesiveskisse loodavat vilja jahvatamise võimalust võimalik kasutada ka iseseisvalt, ilma, et vesiveskis keegi ööbiks. Suveniiride müügivõimalust on ööbimisvõimalusega kaasneva kauba või teenusena näha veelgi raskem ning selle võimaluse iseseisev kasutamine on samuti täiesti võimalik. 3 3-10-1145
37. Asjaolule, et rekonstrueeritud vesiveskit võidakse kasutada ka muul otstarbel kui majutamiseks, viitab ka see, et toetustaotluses on kaebaja ise nentinud, et „Lisaks majutamisele ja toitlustamisele on puhkemajas ka head võimalused korraldada erinevaid koolitusi.“ (tl 14p). Seega on peale majutamise kaebaja ise toonud välja võimaluse kasutada seda maja toitlustamiseks ja koolituste korraldamiseks. Sellele võimalusele viitab ka see, et kaebaja pakub avalikkusele ka muid teenuseid (koolitused, rabamatkad, kanuu- ja paadisõidud, vt tl 14p), mida kasutavad isikud ei pruugi kaebaja ettevõttes ööbida, küll aga kasutada võimalust toitlustamiseks, vilja jahvatamiseks või suveniiride ostmiseks. Samuti on kaebaja selgesõnaliselt toetustaotluses nimetanud, et vilja jahvatamise ja suveniiride kaasaostmise võimalust pakutakse ka möödasõitjale (tl 15). Seegi kinnitab, et kavandatav ehitis ei kannaks ainult puhkemaja funktsiooni.
38. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus seisukohaga, et kaebaja poolt kavandatud ehitise puhul ei oleks tegemist puhkemajaga ning jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata. Halduskohus ei ole majutusettevõttele esitatavaid nõudeid kitsendanud, vaid on mõistnud neid kooskõlas õigusaktidest tulenevate nõuetega. Menetluskulud jäävad HKMS § 92 lg-st 1 tulenevalt kaebaja enda kanda. Maili Lokk Agu Timmi 4 Einar Vene