KO H T U OTS US EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2011, Tartu 3-10-480 Haldusasja number Haldu

) § 40 lg 31 p-st 2 puudus OÜ-l Elurex seaduslik alus tulumaksu kinnipidamiseks Eestis ja tal tekkis nimetatud tulumaksu osas enammakse. Seaduslik ei ole LMTK käsitlus, mille kohaselt enammakstud Eesti tulumaks tagastatakse OÜ Elurex töötajatele nende FIDEK-i alusel, sest see viib selleni, et töötajad rikastuvad alusetult kinnipeetud tulumaksu võrra. Kinnipidamiskohustuse nõuetekohase täitmisega Norra maksuhalduri ees muutus OÜ Elurex Eestis kinni peetud tulumaksu osas maksukohustuslaseks, mistõttu tuleb enammakse tagastada just talle. Parandusdeklaratsioonide esitamisega esitas OÜ Elurex maksuhaldurile sisuliselt enammakse tagastusnõude. Parandusdeklaratsioonide vastuvõtmisest keeldumisega, keeldus maksuhaldur põhjendamatult ja ilma motiveerimata OÜ Elurex tagastusnõude täitmisest, rikkudes sellega OÜ Elurex varalisi õigusi. Maksuhaldur on OÜ Elurex tagastusnõude täitmisest keeldumisel ebaõigesti tuginenud TSD põhivormi märkuste p 18 viimases lauses märgitule. Maksukorralduse seaduse kohaselt on maksukohustuslasel õigus esitada tagastusnõue kolme aasta jooksul. TSD põhivorm ei ole õigusakt, millega maksukohustuslast saab millekski kohustada või anda maksukohustuslasele õigusi. Kaebuses esitas OÜ Elurex taotluse tunnistada rahandusministri 8. jaanuari 2009. a määruse nr 1 lisa 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see sätestab varjatud piirangu tagastusnõude esitamiseks deklaratsiooni parandamise teel (TSD vormi märkuste p 18). 4. Tartu Halduskohtu 30. juuli 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused:

1. a)LMTK on parandusdeklaratsioonid 26. jaanuari 2010. a kirjaga tagastanud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 4 p-i 2 alusel, kuna on võtnud kirjas seisukoha, et OÜ-l Elurex puudub selleks ettenähtud tähtaja möödumise tõttu õigus nimetatud deklaratsioone esitada. Seega ei ole LMTK jätnud kaebaja poolt toimingu sooritamiseks esitatud taotlust läbi vaatamata, vaid on otsustanud jätta taotletud toimingu sooritamata. LMTK 26. jaanuari 2010. a kiri vastab seega formaalselt haldusakti tunnustele vaatamata sellele, et hiljem on LMTK asunud seisukohale, et OÜ-l Elurex puudus üldse õigus antud parandusdeklaratsioonide esitamiseks ja esines alus parandusdeklaratsioonide läbivaatamatult tagastamiseks.
2. b)OÜ Elurex pöördumised LMTK poole vastavad tagastusnõude tunnustele, kuid täidetud ei ole tagastusnõude põhjendatuse eeldus. OÜ Elurex ei ole maksukohustuslasena tasunud maksuseaduses ettenähtust suuremat maksusummat. LMTK ei ole käesoleval juhul eiranud OÜ Elurex varalisi õigusi. OÜ Elurex poolt osundatud varaliste õiguste riive ei tulene LMTK õigusvastasest käitumisest, vaid saab tuleneda sellest, et OÜ-l Elurex ei olnud maksu kinnipidajana 2008. a-l esitada välisriigi maksuhalduri tõendit selle kohta, et OÜ Elurex töötajad on selle tulu osas välisriigis maksukohustuslased. OÜ Elurex ei ole tõendanud, et ta oleks Norra maksuhalduri 2007. a maksukohustuse kohta väljastatud kirja esitanud LMTK-le enne 2010. a-t, mille tõttu on OÜ Elurex ise tekitanud olukorra, kus ta oli siseriikliku õiguse kohaselt kohustatud deklareerima ja üle kandma tulumaksu töötajatele 2008. a-l tehtud väljamaksetelt (palgatulult). Seega saab OÜ Elurex poolt osundatud varaliste õiguste riive põhjuseks olla ainult tema enda tegevusetus, mitte aga LMTK õigusvastane käitumine. LMTK ei ole selles osas eiranud uurimisprintsiipi.

§ 40lg 31 p-st 2 ei tulene kaebajale õigust tõendi hilisemaks esitamiseks.

Samas on Norra maksuhalduri 2007. a kiri sedavõrd üldise sisuga ja ei käsitle vaidlusalust perioodi, mille tõttu ei ole ainult selle tõendi alusel võimalik tuvastada, kas väljamakse saaja on selle tulu osas välisriigis maksukohustuslane või mitte.

1. c)LMTK ei ole tagastusnõude rahuldamata jätmisega rikkunud maksulepingut. Nimetatud leping ei sätesta topeltmaksustamise vältimise viisi. Siseriikliku õigusega on tagatud topeltmaksustamise vältimine FIDEK-ite kaudu. LMTK poolt esitatud tabeli ja teiste asjas 3 3-10-480 kogutud kirjalike tõenditega on tõendatud, et töötajatele on teatud osa tulumaksust tagastatud 2009. a-l, s.o enne OÜ Elurex poolt parandusdeklaratsioonide esitamist. Samuti on tõendatud, et osa tagastamisest on toimunud 2010. a-l. Pole mingit alust kahelda LMTK väites, et ülejäänud töötajatele tagastatakse tulumaks pärast maksumenetluste lõppemist.
2. d)OÜ Elurex on

§ 40lg 1 kohaselt tulumaksu kinnipidajaks.

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 33 lg-te 1 ja 2 koosmõjust tuleneb, et OÜ Elurex ei saa seega apelleerida tagastusnõude põhjendatusele, kuna ta ei ole käesoleval juhul maksumaksjaks. Seega on vaidlustatud haldusaktid kooskõlas kehtiva materiaalõigusega.

1. e)Kuna OÜ Elurex tagastusnõue on LMTK poolt lõppkokkuvõttes rahuldamata jäetud tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse asjakohaste sätete, mitte aga rahandusministri 8. jaanuari 2009. a määruse nr 1 alusel, siis ei ole selle määruse puhul tegemist asjassepuutuva õigustloova aktiga, vaatamata sellele, et LMTK 26. jaanuari 2010. a kirjas on sellele määrusele viidatud.
2. f)Haldusakti formaalne õigusvastasus ei saa olla aluseks haldusakti tühistamisele, kui see ei ole mõjutanud asja lõplikku otsustamist. Halduskohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et LMTK oleks asja lõplikul otsustamisel kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti vormivigade tõttu. Seoses tühistamiskaebuse põhjendamatusega puudub alus ka kohustamiskaebuse rahuldamiseks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. OÜ Elurex esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
3. a)Halduskohus jõudis ebaõigele järeldusele, et LMTK ei olnud 2007. a-l teadlik asjaolust, et OÜ Elurex töötajad on maksukohustuslased Norras. Samuti ei põhjendanud halduskohus, miks ta leidis, et Norra maksuhalduri 2007. a kirja edastamise fakt ei ole kaebaja poolt tõendatud. Vaidlustatud otsuses puudub antud küsimuses tõendite analüüs. LMTK 6. märtsi 2007. a kirja nr 9-2/4165-1 põhjal pidi maksuhaldur juba 2007. a-l olema teadlik, et OÜ Elurex töötajad on maksukohustuslased Norras.
4. b)Halduskohus aktsepteeris tõenditena tõendusväärtust mitteomavaid dokumente, kui leidis, et LMTK poolt esitatud tabeli ja teiste asjas kogutud kirjalike tõenditega on tõendatud, et OÜ Elurex töötajatele on teatud osa tulumaksust tagastatud 2009. a-l, s.o enne parandusdeklaratsioonide esitamist. Samuti on halduskohus lugenud ebaõigesti tõendatuks, et osa tagastamistest on toimunud 2010. a-l.
5. c)Halduskohus jättis hindamata OÜ Elurex poolt 10. mail 2010 esitatud täiendavad tõendid. Kuna halduskohus ei ole vaidlustatud otsuses neid tõendeid hinnanud, ei ole kohtuotsuse põhjal võimalik jälgida halduskohtu seisukohti selle kohta, millised faktilised asjaolud on halduskohtu poolt tuvastatud ja millised mitte.
6. d)Maksuhalduri praktika OÜ Elurex suhtes erineb maksuhalduri üldisest praktikast samas küsimuses. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et OÜ Elurex ja maksuhalduri vahel käib maksuvaidlus, mis algatati enne parandusdeklaratsioonide esitamist.
7. e)Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud maksulepingut ja siseriiklikku regulatsiooni maksukohustuslase kohustusi sätestavas osas, kui asus seisukohale, et OÜ Elurex on

§ 40

lg 1 kohaselt tulumaksu kinnipidajaks ning on ise tekitanud olukorra, kus ta oli siseriikliku õiguse kohaselt kohustatud 2008. a-l deklareerima ja üle kandma tulumaksu töötajatele tehtud väljamaksetelt. OÜ Elurex töötajate maksukohustusele rakenduvad maksulepingu vastavad sätted, milliste kohaselt tekib tema töötajatel maksukohustus palgatulu osas Norras. OÜ Elurex poolt 2008. a-l Eesti maksuhaldurile üle kantud summad on 4 3-10-480 seega ekslikult tasutud summad, mitte kinnipidamiskohustuse täitmise raames üle kantud maksusummad.

1. f)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et käesolevas vaidluses on aktuaalne topeltmaksustamise vältimise küsimus töötajate tasandil. Käesolevas asjas ei tekkinud töötajate tasandil topeltmaksustamise ohtu ega topeltmaksustamise faktilist olukorda. Seega on asjakohatud halduskohtu põhjendused selle kohta, et topeltmaksustamise vältimine toimub töötajate FIDEK-ite kaudu. Halduskohus ei tuvastanud, et antud juhul oleks tegemist OÜ Elurex töötajate topeltmaksustamisega. Käesoleval juhul on sisuliselt tekkinud topeltmaksustamise olukord OÜ Elurex tasandil, mille vältimiseks peab maksuhaldur õigesti kohaldama maksulepingu protokolli ja tagastama OÜ-le Elurex viimase poolt ekslikult tasutud summad. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et OÜ-l Elurex tuleb enammakstud raha tagasi saamiseks pöörduda oma töötajate poole. Halduskohus jättis täitmata selgituskohustuse, kui ei selgitanud otsuses, missugusel õiguslikul alusel oleks OÜ-l Elurex võimalik sisse nõuda enammakstud summad oma töötajatelt. Maksuhaldur peab ise tagasi saama väidetavalt tagastatud enammakse summad OÜ Elurex töötajatelt, kuna viimastel puudus õiguslik alus saadud summadele ja rahuldama OÜ Elurex tagastusnõude.
2. g)Arusaamatu on halduskohtu seisukoht, et OÜ Elurex varaliste õiguste riive põhjuseks saab olla ainult tema enda tegevusetus, mitte aga LMTK õigusvastane käitumine. Tagastusnõude põhjendatuse kontrollimisel ei ole oluline tuvastada maksuhalduri tegevuses õigusvastasust, vaid kontrollida tuleb alusetu rikastumise koosseisu esinemist lähtuvalt maksuõiguse eriregulatsioonist (MKS § 33). Olukorras, kus halduskohus asus ebaõigele seisukohale, et OÜ Elurex ei ole käesoleval juhul maksumaksjaks ja seega ei ole tal õigust saada tagasi vaidlusalust summat MKS § 33 regulatsiooni alusel, oleks halduskohus pidanud analüüsima kaebuse rahuldamise võimalusi alusetu rikastumise üldise regulatsiooni alusel, kuna kaebuse eesmärgiks on saada maksuhaldurilt tagasi alusetult üle kantud summad. Halduskohus jättis põhjendamatult kohaldamata riigivastutuse seaduse alusetu rikastumise regulatsiooni.
3. h)Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 40

lg 3¹ p-i 2, leides, et nimetatud sättest ei tulene OÜ-le Elurex õigust tõendi hilisemaks esitamiseks. Halduskohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta asus seisukohale, et tõend tuleb maksuhaldurile esitada vahetult tulumaksu kinnipidamata jätmise üle otsustamisel.

1. i)Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaebuse rahuldamata jätmisel materiaalõiguse norme vääralt kohaldanud ja asub analüüsima rahandusministri 8. jaanuari 2009. a määruse kohaldamise küsimust, palub OÜ Elurex võtta ringkonnakohtul arvesse halduskohtule esitatud seisukohad viidatud määruse võimalikust vastuolust põhiseadusega. 6. LMTK vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
2. a)OÜ Elurex ei ole töötajate palgast 2008. a-l kinnipeetud tulumaksu osas mitte maksumaksja, vaid maksu kinnipidaja. Samuti ei ole OÜ Elurex tasunud seaduses ettenähtust suuremat maksusummat. Sellest tulenevalt ei saa OÜ Elurex omal äranägemisel muuta maksudeklaratsioone kinnipeetud tulumaksu osas ja tulumaksu tagasi nõuda. Kui pärast tuludeklaratsioonide esitamist selgus, et OÜ Elurex töötajad olid 2008. a-l Norra tulumaksukohustuslased, tekkis neil õigus saada tagasi Eestis kinnipeetud tulumaks. Töötaja tulumaksukohustus selgub FIDEK-i esitamisega, pärast mida pole alust tööandja TSD-de muutmiseks kinnipeetud tulumaksu osas. TSD-de muutmise keeld ei ole vastuolus maksulepinguga. LMTK poolt esitatud tõenditega on tõendatud, et töötajatele on teatud osa tulumaksust tagastatud ja puudub alus kahelda maksumenetluse jätkumises.
3. b)Halduskohus leidis õigesti, et LMTK ei ole OÜ Elurex varalisi õigusi eiranud. OÜ Elurex tekitas ise olukorra, kus ta oli siseriikliku õiguse kohaselt kohustatud deklareerima ja üle kandma tulumaksu töötajatele 2008. a-l tehtud väljamaksetelt. Asjaolu, et väidetavalt maksis OÜ Elurex töötajate 2008. a tulumaksu ära Norra maksuhaldurile, ei anna talle alust töötajate 5 3-10-480 palgast kinnipeetud ja Eesti maksuhaldurile üle kantud tulumaksusumma tagasinõudmiseks 2008. a TSD-de muutmise kaudu. Ei ole õige, et pärast seda, kui Eesti maksuhaldur on kinnipeetud summad tagastanud töötajatele, peaks ta hüvitama ka OÜ Elurex kahjud.
4. c)Ebaõige on OÜ Elurex väide, et Eesti maksuhaldurile oli Norra maksuhalduri kirja põhjal juba 2007. a-l teada, et OÜ Elurex töötajad on Norra maksukohustuslased.
5. d)OÜ Elurex poolt esitatud täiendavad tõendid võttis halduskohus küll vastu, kuid veendus kohtumenetluse käigus ilmselt, et need ei sisalda asja otsustamise seisukohalt vajalikku teavet. OÜ Elurex ei ole seletanud, milline asja õige lahendamise seisukohast oluline teave on halduskohtul jäänud täiendavate tõendite analüüsimata jätmisega kindlaks tegemata.
6. e)Asjassepuutumatu ja tõele mittevastav on OÜ Elurex viide teisele maksuvaidlusele kui temasse erilise suhtumise põhjusesse.
7. f)Halduskohus ei ole selgituskohustust rikkunud.
8. g)OÜ Elurex on alusetult viidanud alusetu rikastumise üldregulatsioonile, kuna Eesti riik ei ole töötajate tulumaksu arvel alusetult rikastunud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja on põhjustanud tekkinud olukorra ise enda käitumisega. Kaebaja on korduvalt kinnitanud, et tal oli juba 30. jaanuaril 2007 olemas Norra maksuhalduri kinnitus (tl 12-13), mille kohaselt tekkis tulumaksukohustus käesoleval juhul Norras (nt tl 5p, 14p). Seega pidi kaebaja olema teadlik, et tulenevalt

§ 40

lg 31 p-st 2 (palgalt ei peeta kinni tulumaksu, kui väljamakse saaja täidab oma tööülesannet välisriigis ning maksu kinnipidajal on välisriigi maksuhalduri tõend, et väljamakse saaja on selle tulu osas välisriigis maksukohustuslane) ei pea ta oma töötajate palkadelt tulumaksu kinni pidama ja seda Eesti maksuhaldurile maksma. Ebaoluline on selle asjaolu valguses küsimus, kas LMTK oli 2007. aastal sellest kirjast teadlik või mitte, kuna tulenevalt

§§ 40

lg 31 p-st 2 pidi tõend olema maksu kinnipidajal ehk käesolevas asjas OÜ-l Elurex (vt

§ 40

lg 1) ning seega võis OÜ Elurex

§ 31p 2 alusel maksu kinni pidamata jätta.

Ringkonnakohus märgib, et kui apellant tahab väita seda, et maksuhaldur pidi tulenevalt kaebajaga peetud kirjavahetusest olema

1. aastal teadlik sellest, et kaebaja ei pea Eesti maksuhalduri jaoks tulumaksu kinni pidama, siis ringkonnakohtu arvates ei muuda see vaidlustatud haldusakte õigusvastaseks. Ei ole võimalik eeldada, et kaebajaga kirjavahetust pidanud maksuametnikud pidid teada saama sellest, et OÜ Elurex oli Norra maksuhalduri kinnitusest hoolimata pidanud
2. aasta eest tulumaksu kinni ja tasunud selle Eesti maksuhaldurile. Tekkinud olukorra põhjustas eeskätt OÜ Elurex ise oma käitumisega. Samuti märgib ringkonnakohus, et ehkki Norra
3. jaanuari
4. a kiri käsitas formaalselt kaebaja
5. a maksukohustust Norrale, pole kaebaja põhjendanud, miks pidanuks olukord
6. aastal olema teistsugune ning kaebajal maksu kinnipidamise kohustus Eesti maksuhalduri ees.

§ 40

lg 31 p-s 2 sätestatud välisriigi maksuhalduri tõendile ei ole sätestatud kindlaid vorminõudeid. Seega pole alust mitte pidada seda kirja välisriigi maksuhalduri tõendiks

§ 40lg 31 p 2 mõttes.

Küsimus, kas Eesti maksuhaldur oleks seda tõendit piisavana aktsepteerinud, ei ole siinkohal oluline. Oluline on, et sellest kirjast pidi kaebaja saama selge informatsiooni, et töötajad on palgatulu osas maksukohustuslased Norras. Et kaebaja pidi selle informatsiooni saama, kinnitab ka see, et kaebusest (tl 5p) 6 3-10-480 nähtuvalt on kaebaja seda kirja mõistnud üheselt tõendina, et tema töötajate puhul tekib käesoleval juhul tulumakskohustus alati Norras. 9. Nõustuda ei saa apellandi kahtlusega küsimuses, kas OÜ Elurex töötajatele on ikka Eesti maksuhalduri poolt osa tulumaksust tagastatud 2009. aastal, enne kaebaja poolt parandusdeklaratsioonide esitamist.

§ 46

lg 6 ja 3 kohaselt tagastatakse füüsilise isiku poolt enammakstud maksusumma maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta

1. juuliks. Seega oli maksuhalduril juba seadusest tulenev kohustus tagastada need summad töötajatele enne kaebaja poolt parandusdeklaratsioonide esitamist, mis toimus
2. jaanuaril
3. Tagastamise toimumist kinnitab ringkonnakohtu hinnangul piisavalt ka toimikus olev tabel (tl 256). Tabelist nähtub ka tagastatud tulumaks. Töötajatele tulumaksu tagastamist on maksuhalduri esindaja kinnitanud ka halduskohtu ja ringkonnakohtu istungil ning ringkonnakohus ei näe mingit alust selles kahtlemiseks.
4. Kaebaja poolt
5. mail 2010 esitatud tõendite halduskohtu otsuses käsitamata jätmine ei saanud viia asjas vale lahendini. Kohtul on kohustus viidata otsuses üksnes asjas tähtsust omavatele tõenditele ning seda on halduskohus teinud. Kaebaja tõenditele viitamata jätmine näitab üksnes nende asjassepuutumatust asjas tähtsust omavate küsimuste lahendamisel.
6. Kaebaja viited sellele, et teistel juhtudel on maksuhaldur väidetavalt käitunud teistmoodi ja parandusdeklaratsioone aktsepteerinud, ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Võrdse kohtlemise ega õiguspärase ootuse põhimõttest ei tulene ebaõige halduspraktika jätkamise kohustust (RKHKo 3-3-1-59-06, p 12).
7. Arusaamatu on kaebaja etteheide materiaalõigusnormi vale kohaldamise kohta seoses asjaoluga, et kaebaja töötajate maksukohustus tekkis Norras. Halduskohus ei ole seda eitanud ning on pidanud kaebaja ekslikuks käitumiseks just seda, et ta pidas maksusummad kinni ning kandis Eesti maksuhaldurile üle. Ka apellatsioonkaebuses nendib apellant ise hiljem, et halduskohus möönis maksukohustuse tekkimist Norras.
8. Erinevalt kaebajast saab ringkonnakohus halduskohtu otsusest aru selliselt, et halduskohus ei ole pidanud kaebajat maksu kinnipidajaks ja seega maksusumma ülekandmiseks kohustatud isikuks Eesti maksuhalduri ees, vaid on üksnes nentinud, et
9. aastal käitus OÜ Elurex maksu kinnipidajana.
10. Nõustuda ei saa kaebaja arutlusega topeltmaksustamise teemal. Vaidlust ei ole selles, et kaebajat ei ole kohustanud keegi sama tulu osas korduvalt maksu maksma. Kaebaja maksis ise ekslikult töötajate palgalt kinnipeetud maksusumma Eesti maksuhaldurile ning seejärel väidetavalt Norra maksuhaldurile. Selline olukord ei ole kaebaja topeltmaksustamine.
11. Samuti ei saa nõustuda etteheitega halduskohtule, et viimane oleks pidanud kaebajale selgitama, millisel õiguslikul alusel saab kaebaja esitada nõude töötajatele, kellele on maksuhaldur OÜ Elurex poolt alusetult kinnipeetud tulumaksusumma tagastanud. Halduskohtu selgitamiskohustus piirdub eeskätt konkreetse haldusasja raames selgituste jagamisega, tagamaks isiku tulemuslik osalemine käimasolevas halduskohtumenetluses. Halduskohtu kohustus ei ole ning ei saagi olla selgituste jagamine küsimuses, kuidas peaks isik toimima oma edaspidises õigussuhetes. Seda enam, kui isiku esindajaks on vandeadvokaat. 7 3-10-480
12. Nõustuda tuleb halduskohtu ja vastustaja seisukohtadega, et käesolevas asjas ei ole kaebajal võimalik esitada tagastusnõuet MKS § 33 lg 1 alusel, kuna see säte annab tagastusnõude esitamise õiguse üksnes maksumaksjale. Praegu ei ole kaebaja olnud maksumaksjaks, vaid maksu kinnipidajaks. Ehkki nii maksumaksja kui maksu kinnipidaja on maksukohustuslased, on tegemist erinevate isikutega (vt MKS § 6).
13. Alusetu on etteheide, et halduskohus oleks pidanud kontrollima nõude rahuldamise eeldusi alusetu rikastumise üldregulatsiooni – riigivastutuse seaduse § 22 – alusel. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on esitanud vastustajale üksnes TSD-de parandusdeklaratsioonid ja tagastusnõude maksukorralduse seaduse alusel, ning ei ole esitanud alusetust rikastumisest tulenevat nõuet riigivastutuse seaduse alusel. Halduskohtumenetluses ei saa esitada nõuet, mida ei ole esitatud haldusmenetluses. Halduskohus ei saa haldusmenetluses esitamata nõuet lahendada, kuna sellisel juhul võtaks halduskohus seisukoha küsimuses, mida haldusorgan pole lahendanud ning asuks sisuliselt haldusorgani asemele. Sellega rikuks halduskohus võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet (vrdl nt RKHKo 3-3-1-59-06, p 13). Kui kaebaja peab asjakohaseks alusetust rikastumisest tulenevat nõuet maksuhalduri vastu, on tal võimalik see esitada.
14. Otsitud on etteheide, et halduskohus leidis valesti, et

§ 40

lg 31 p-s 2 sätestatud välisriigi maksuhalduri tõendit ei saa esitada tagantjärgi. Asjas ei ole määravaks küsimuseks see, millal võib või peab maksu kinnipidaja selle tõendi Eesti maksuhaldurile esitama. Asjas on määrav see, et OÜ Elurex käitus

1. a palga osas maksu kinnipidajana ja kandis maksusumma Eesti maksuhaldurile enda initsiatiivil üle. Nagu ülal märgitud, oleks ta võinud selle tegemata jätta ning Eesti maksuhalduri pöördumise korral viitama Norra maksuhalduri poolt esitatud
2. jaanuari
3. a tõendile. Vaidluse tekkimisel selle tõendi piisavuse üle oleks olnud võimalik hankida ka täpsemaid tõendeid Norra maksuhaldurilt.
4. Apellant ei vaidlusta halduskohtu seisukohta, et lõppkokkuvõttes oli tegemist tagastusnõude rahuldamata jätmisega, ja et seega ei ole rahandusministri
5. jaanuari
6. a määrusega nr 1 kinnitatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni osa IV punkt 18, mille kohaselt vormi TSD lisa 1 veerus 6 näidatud kalendriaasta jooksul kinnipeetud tulumaksusummat ei vähendata pärast kalendriaastale järgneva aasta
7. veebruari, asjakohane ning puudub võimalus selle põhiseaduspärasuse kontrolliks. Kuna ringkonnakohus nõustus eelnevalt halduskohtu seisukohtadega, ei näe ka ringkonnakohus vajadust selle sätte põhiseaduspärasust kontrollida.
8. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellandi menetluskulud jäävad HKMS § 92 lg-st 1 tulenevalt tema enda kanda. Agu Timmi Maili Lokk 8 Einar Vene