← Eesti

3-10-1994/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1994 Haldusasi AS Toftan kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 01.07.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/5807-63 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  4. oktoober 2011 Menetlusosalised Kaebaja – AS Toftan, esindaja Toomas Pikamäe Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus, esindajad Lilia Püvi ja Kristel Uibo RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
  5. jaanuari
  6. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Välja mõista Maksu- ja Tolliametilt 966.28 eurot AS Toftan kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
  7. novembrini
  8. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1.Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus kontrollis AS Toftan käibe- ja tulumaksu arvestamise ning deklareerimise õigsust tulenevalt tehingutest OÜ-ga Builtek perioodil 01.12.2007 kuni 31.05.
  9. 01.07.2010 väljastas maksuhaldur maksuotsuse nr 12.2-3/5807-63, millega kohustas AS Toftani tasuma täiendavalt käibemaksu summas 287 630 krooni, sest maksuotsuses käsitletud müügitehinguid AS Toftan ja OU Builtek vahel pole tegelikult toimunud.
  10. 02.08.2010 esitas AS Toftan Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 01.07.
  11. a maksuotsuse tühistamiseks. Kaebaja on täitnud metsaseaduse (edaspidi MS) § 37 lg-st 3 ja 8 tulenevad metsamaterjali valdamise/omandamise seaduslikkuse kontrollimise nõuded. Kaebajal puudus kohustus kontrollida seda, kas talle metsamaterjali müüdaval isikul on olemas metsakinnistud, samuti seda, kas talle müüdav puit pärineb müüja poolt väidetavalt metsakinnistult. Kaebajal puudus ka kohustus kontrollida veoselehe andmeid, kuna tegemist on dokumentidega, mis MS § 37 lg 10 kohaselt peab olema metsamaterjali vedajal ning andmete õigsust ei pea metsamaterjali ostja kontrollima. Kuna kaebaja ei ostnud mitte raieõigust, vaid metsamaterjali, siis ei pidanud ta kontrollima seda, kas OÜ-l Builtek on kinnisasja asukohajärgse Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatis. HALDUSKOHTU LAHEND
  12. Tartu Halduskohtu
  13. jaanuari
  14. a otsusega rahuldati kaebus. Kohus nõustub kaebajaga, et MS § 37 lg-s 3 toodud loetelus tuleb eristada dokumente, millega tuvastatakse raieõiguse valdamise seaduslikkus ja dokumente, millega tuvastatakse metsamaterjali valdamise seaduslikkus. AS Toftan oleks pidanud vastavalt MS § 37 lg-le 1 kontrollima, kas OÜ Builtek valdab tema poolt müüdavat metsamaterjali seaduslikult. AS Builtek esitas kaebajale metsamaterjali valdamise seaduslikkuse tõendamiseks aktid, mis olid vormistatud MS § 37 lg-s 8 sätestatud nõuete kohaselt ning mis tõendasid tema poolt metsamaterjali eelnevat omandamist. Metsaseadusest ei tulene nõuet, et sellisel juhul tulnuks nõuda ja kontrollida ka § 37 lg-s 3 nimetatud kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse raiet lubava märkega metsateatist. Ka maksuhaldur möönab, et metsaseadusest ei tulene sellist nõuet, et ostja peaks hakkama metsamaterjali müüja valdusesse saamise seaduslikkust kontrollima metsamaterjali eelneva mitmekordse edasimüügi korral, sest selline nõue ületaks oluliselt mõistlikku hoolsuskohustust. Käesolevas maksuasjas kontrollitud perioodil (01.12.2007-31.05.2008) kehtinud MS § 37 lg 10 kohaselt peab metsamaterjali veol metsamaterjali vedajal kaasas olema metsaomaniku antud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht. Veoseleht pole kohustuslik, kui vedu teostab metsamaterjali omanik ise ja tal on kaasas metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavad dokumendid. Kaebaja maksustamise seisukohalt ei oma tähtsust asjaolu, et kaebaja ei esitanud OÜ-lt Builtek soetatud metsamaterjali kohta MS §-s 38 sätestatud metsamaterjali müügi-ja ostutehingute teatist. Õige on kaebaja seisukoht, et nimetatud asjaolu ei anna alust väita, et metsamaterjali ostutehinguid OÜ-ga Builtek tegelikult ei toimunud. Kaebaja täitis OÜ-lt Builtek metsamaterjali ostmisel talle metsaseadusega pandud kohustused. Samuti puudus kaebajal kohustus kontrollida veoselehe andmeid. Kuna kaebaja ei ostnud mitte raieõigust, vaid metsamaterjali, siis ei pidanud kaebaja kontrollima seda, kas OÜ-l Builtek on kinnisasja asukohajärgse keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatis. Maksuhaldur ei ole vaidlusaluses maksuotsuses tuvastanud faktilisi asjaolusid, millest lähtudes saab teha järelduse, et kaebaja pidi teadma, et OÜ Builtek on esitanud valeandmetega dokumendid ning et kaebaja ei ole OÜlt Builtek metsamaterjali tegelikult ostnud. Maksuotsuses välja toodud väidetav hoolsuskohutuse eiramine, võimalikud puudused müüja dokumentides ja ka majandustegevuse väidetav puudumine müüjal ei põhjenda järeldust, et kaebaja OÜ-lt Builtek metsamaterjali ei saanud, sest pooled kinnitavad tehingu toimumist, kaup on saadud ja müüjale selle eest tasutud. Seega on käibemaksu juurdemääramine kaebajale õigusvastane. 2 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  15. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
  16. jaanuari
  17. a otsuse ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kohus on jätnud 28.01.
  18. a otsuses arvesse võtmata asjaolu, et maksustamine ei toimu mitte metsaseaduse, vaid maksuseaduste alusel. Kohus on jätnud otsuses tähelepanuta ja hindamata just maksustamise seisukohast tähendust omavad asjaolud ja tõendid. Metsaseadusest tuleneva kohustuse mittetäitmine ei ole ainukeseks aluseks täiendava käibemaksu määramiseks, vaid on üheks asjaoluks, mis kinnitavad maksuhalduri kahtlusi vaidlusaluste tehingute mittetoimumise osas. Täiendava käibemaksu määramine on käesoleval juhul toimunud käibemaksuseaduse alusel, maksumenetluse käigus kogutud tõendite hindamisel kogumis. Sisendkäibemaksu eeldustest lähtuvalt on formaalsete nõuete kõrval oluline ka see, et tehingud on reaalselt toimunud. KMS § 31 lg 1 kohaselt tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus teiselt maksukohustuslaselt kaupade ja teenuste soetamisel, mitte ainuüksi arve esitamisest. Kaebaja poolt kauba saamine OÜ-lt Builtek ei ole leidnud tõendamist ning seetõttu ei vasta OÜ Builtek poolt esitatud arved käibemaksuseaduses §-s 37 sätestatud nõuetele, kuna ei kajasta tehingu tegelikku sisu. Kaebaja pole esitanud selliseid tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuhalduri järelduse tehingute mittetoimumisest. Kaebaja pole OÜ Builteks nimelt väljastatud arvetel näidatud kaupu OÜ-lt Builteks saanud, millest tulenevalt ei kajasta arved tegelikult toimunud majandustehinguid ning seega puudub ka õiguslik alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks nimetatud äriühingu nimel väljastatud arvete alusel. MS § 37 lg-s 3 toodud loetelu ei saa tõlgendada selliselt, et metsamaterjali valdamise seaduslikkuse tõendamiseks piisab valikuliselt üheainsa või kahe loetelus toodud dokumendi esitamisest, sest oluline on see, et tõendamiseks kasutatavad dokumendid peavad kogumis veenvalt tõendama, et müüja on metsamaterjali oma valdusesse saanud seaduslikult. Ilmsed vastuolud kättesaadavates dokumentides oleksid pidanud tekitama ostjas kahtlusi metsamaterjali valdamise seaduslikkuses. Aktidel märgitud katastritunnuse numbrite ja tähtede kombinatsioonist ei ole võimalik välja lugeda kindla kinnistu katastritunnust, sest numbri 0 asemel on trükitud täht O. Kui kaebaja oleks täitnud hoolsuskohustust, siis oleks juba tehingute tegemise momendil selgunud, et kinnistult katastritunnusega 61605:002:0883 ei ole raieid tehtud ega metsateatisi registreeritud. Kui kaebaja jätab tehingu teiselt poolelt nõudmata kõik metsamaterjali seaduslikkust tõendavad dokumendid ja ei oma enda valduses olevatest dokumentidest ning nende sisust ülevaadet, kinnitab see maksuhalduri hinnangul seda, et kaebaja pidi teadma, et OÜ Builtek poolt esitatud dokumendid on valeandmetega.
  19. AS Toftan palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja ostis puitu OÜ-lt Builtek. Samuti on maksumenetluses küsitletud inimesed andnud ütlusi, et AS Toftan soetas kõnealustel arvetel (maksuotsuse lk 42 olevas tabelis näidatud arved) näidatud metsamaterjali OÜ-lt Builtek. Maksuhaldur ei ole viidanud maksuotsuses ega ka apellatsioonkaebuses ühelegi normile, millest tuleks kaebaja kohustus kontrollida metsamaterjali ostmisel, kas talle müüdav metsamaterjal on pärit müüja poolt väidetud kinnistult või kas nimetatud kinnistu suhtes on registreeritud metsateatisi. Kuna kaebaja ei ostnud mitte raieõigust, vaid metsamaterjali, siis ei pidanud ta kontrollima seda, kas OÜ Builtek poolt viidatud kinnistul on raiet teostatud või kas selle suhtes on metsateatisi registreeritud. Kuna metsamaterjali transpordi korraldas müüja, s.o. OÜ Builtek, siis ei pidanud kaebaja kontrollima transpordi kilometraaži. Kaebaja ei ole rikkunud hoolsuskohustust. Kaebajal puudus kohustus kontrollida seda, kas talle metsamaterjali müüval isikul on olemas metsakinnistud või mitte, samuti seda, kas talle müüdav puit pärineb müüja poolt näidatud metsakinnistult. 3 Seetõttu ei oma mingit tähtsust asjaolu, et kinnistu omanikud eitavad raieõiguse ja metsamaterjali müügi toimumist. Kaebaja suhtles metsamaterjali soetamisel üksnes OÜ-ga Builtek ning täitis viimaselt metsamaterjali ostmisel talle metsaseadusega pandud kohustused. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  20. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 28.01.
  21. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  22. Maksuhaldur on omaks võtnud asjaolu, et kaebaja on küll soetanud tehingutes märgitud puidu, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et see metsamaterjal oleks soetatud OÜ-lt Builtek. Sealjuures on maksuhaldur viidanud M.A. seletusele, mis annab alust kahelda tehingute toimumises. M.A. on 26.08.2009 antud seletuses (tl 55) kinnitanud, et AS Toftan ostis metsamaterjali OÜ-lt Builtek, keda esindas A.D. ja kelle isikusamasust kontrolliti juhiloa alusel. Veoselehel antud veo lähtekohta ei kontrollitud. Kui metsamaterjal pärineb kinnistult, siis teevad nad pistelist kontrolli veendumaks metsakinnistu olemasolus. OÜ Builteki puhul oli tegemist laoplatsilt pärineva kaubaga ja kontrolli ei teostatud. Maksuhalduri arvates ei ole antud väide tõsiseltvõetav, kuna vahemaa konkreetsest laoplatsist kaebaja asukohani ei saa olla muutuv. Veoselehtede andmete kohaselt on see olnud erinev ning see oleks pidanud kaebajas tekitama kahtluse, et metsamaterjali müüja ei ole tegelikult selle metsamaterjali omanik. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsusega, kus on viitega Riigikohtu halduskolleegiumi 05.05.
  23. a lahendi nr 3-3-1-18-10 p-le 20 leitud, et veoselehtedega seonduv hoolsuskohustus ei tulene seadusest. Seega ei tulene kusagilt kaebaja kohustust kontrollida veoselehtedel märgitud kilometraaži. Pealegi ei nähtu asja materjalidest, et tegemist on tingimata ühe vahelaoplatsiga ja kogu OÜ-lt Builtek ostetud metsamaterjal pärineb just ühelt Põlva vahelaoplatsilt. Seega ei saa M.A. seletuse pinnalt teha järeldust, et maksuotsuses käsitletud metsamaterjal ei ole kindlasti ostetud OÜ-lt Builtek. Ringkonnakohus möönab, et veoselehtedel märgitud kilometraaži kontrollimine võib ostja kohustus olla juhul, kui ostja on kohustatud tasuma transporditeenuse eest. Sellisel juhul võib tekkida vaidlus selles osas, kas ostja poolt veoteenuse eest tasutud hind on põhjendatud. Antud juhul ei olnud kaebajal kohustust tasuda transporditeenuse eest. Kaebaja puhul on tegemist firmaga, kes ostab metsamaterjali paljudelt müüjatelt. Põhjendamatu on panna kaebajale kohustust, et ta iga kord kontrolliks veoselehel näidatud kilometraaži õigsust.
  24. Järgnevalt on maksuhaldur tehingute toimumise kahtluse alla seadnud seoses sellega, et dokumentidel (veoselehtedel märgitud ostu-müügilepingud, OÜ Builtek poolt esitatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid, AS Toftan poolt vormistatud üleandmise-vastuvõtmise aktid) kajastatud andmete osas esineb erinevusi. Erinevus on ainult 11.12.
  25. a aktis nr 279 ja 18.01.
  26. a aktis nr 372 ning nende alusel üle antud puidu koorma mõõtmise aruannete osas. Muid erinevusi ei ole maksuotsuses välja toodud. Ringkonnakohtu arvates ei anna erinevused kahes tehingus alust teha järeldust üldse tehingute puudumisest kaebaja ja OÜ Builtek vahel. 4
  27. Apellatsioonkaebuses on leitud ka seda, et kaebaja on eiranud metsaseadusest tulenevat kohustust, jättes OÜ-lt Builtek nõudmata keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatise. Ringkonnakohus nõustub seejuures halduskohtuga, et metsaseaduse § 37 lg 1 alusel peab müüja metsamaterjali võõrandamisel tõendama ostjale raieõiguse olemasolu või metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja ostja peab seda kontrollima. Seega on olemas kaks alternatiivset võimalust, kas müüja esitab raieõiguse olemasolu tõendava raieteatise või siis metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendava dokumendi. Kuna OÜ Builtek esitas tõendid, mis kinnitasid tema poolt metsamaterjali eelnevat omandamist, siis puudus kaebajal õigus nõuda OÜ-lt Builtek raieteatise olemasolu. Raieteatise olemasolu oleks ringkonnakohtu arvates kaebaja pidanud OÜ-lt Builtek nõudma ainult sellisel juhul, kui viimane oleks müünud endale kuulunud kinnistult ülestöötatud metsamaterjali.
  28. Maksuhaldur on kaebajale ette heitnud ka seda, et viimane ei ole esitanud maksuotsuses käsitletud tehingute osas ostutehingu teatisi. Siinjuures on kaebaja õigesti viidanud sellele, et alates novembrist
  29. a kuni aprillini
  30. a ei ole ta esitanud ostutehingute teatisi kõikidelt metsamaterjali müüjatelt ostetud metsamaterjali kohta. Tegemist on kaebaja poolt oma kohustuste täitmata jätmisega. Samas ei anna see alust asuda väitma, et kaebaja ja OÜ Builtek vahel pole tehinguid toimunud.
  31. Järgnevalt on maksuhaldur maksuotsuse põhjendamiseks leidnud, et kuna kinnistult katastritunnusega 61605:002:0883 ei ole raiet teostatud ja OÜ Airwood ja OÜ Pluscapital ei ole majandustegevusega äriühingud, siis oleks kaebaja pidanud aru saama, et OÜ Builtek ei ole nendelt äriühingutelt metsamaterjali ostnud. Ringkonnakohus maksuhalduri taolise seisukohaga ei nõustu. Kaebaja valduses olevate dokumentide kohaselt oli OÜ Builtek temale müüdud metsamaterjali ostnud OÜ-telt Airwood ja Pluscapital. Seega oli kaebajale teada, et OÜ Builtek oli temale müüdud metsamaterjali omandanud seaduslikul teel ja kaebajal puudus vajadus ja kohustus kontrollida seda, kas OÜ-d Airwood ja Pluscapital on omandanud selle metsamaterjali seaduslikult ja kas nad omasid ka reaalset majandustegevust. Antud juhul võib OÜ-le Builtek ette heita hoolsuskohustuse rikkumist, kuid see ei ole seotud kaebaja suhtes tehtud maksuotsusega.
  32. Maksuotsuses on leitud ka seda, et kuna OÜ Airwood ja OÜ Builtek juhatuse liige A.D. ei ole maksuhaldurile kättesaadav, siis ka selline asjaolu kinnitab maksuhalduri seisukohta, et kaebaja ja OÜ Builtek vahel ei ole toimunud dokumentides näidatud tehingud. Ringkonnakohtu arvates ei saa selline fakt iseenesest kuidagi kinnitada asjaolu, et kaebaja ei ole OÜ-lt Builtek reaalselt metsamaterjali ostnud. Kaebaja on kogu aeg kinnitanud, et tehingud tema ja OÜ Builtek vahel on reaalselt aset leidnud.
  33. Ringkonnakohtu arvates on maksuhaldur maksuotsuses jätnud põhjendamata, miks ta ei arvesta maksumenetluses kogutud tõenditega, mis kinnitavad seda, et OÜ Builtek müüs kaebajale metsamaterjali. Tunnistajad A.L. , R.L. , V.T. , T.S. , U.R. ja A.K. on oma maksuhaldurile antud seletuses kinnitanud, et nad on osutanud OÜ-le Builtek veoteenust ja vedanud OÜ metsamaterjali AS-i Toftan. Sellised ütlused on kooskõlas ka kaebaja töötajate L.V. ja A. Kurikoffi seletustega. 5
  34. Kuna maksuhaldur ei ole oma maksuotsuses toonud piisavalt tõendeid tehingute mittetoimumise osas kaebaja ja OÜ Builtek vahel, siis on halduskohus õigustatult viidetega Riigikohtu lahenditele vaidlustatud maksuotsuse tühistanud. Apellatsioonkaebuses ei ole vastustaja esitanud selliseid asjaolusid, mis tooksid kaasa vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamise ja apellatsioonikaebus tuleb jätta rahuldamata.
  35. Ringkonnakohtus taotles kaebaja esindaja õigusabikulude väljamõistmist summas 1380.40 eurot. HKMS § 93 lg 5 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Taotluse kohaselt on halduskohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsile kulunud 2,5 tundi, vastuse koostamisele apellatsioonkaebusele 3 tundi, valmistumisele ringkonnakohtu istungiks 3 tundi ja esindamiseks ringkonnakohtu istungil 1,5 tundi. Ringkonnakohtu istung kestis 20 minutit, seega kulub taotlus selles osas rahuldamisele 0,5 tunni ulatuses. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks taotlust ka selles osas, et esindajal kulus ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamiseks 3 tundi. Sisuliselt oli vajalik ainult meelde tuletada haldusasja asjaolud ja nende peale võis esindajal kuluda kõige rohkem 1 tund. Seega peab ringkonnakohus põhjendatud õigusabikuluks õigusabikulusid 7 töötunni ulatuses summas 966.28 eurot, mis kuulub vastustajalt väljamõistmisele. Einar Vene Maili Lokk 6 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.