3-10-538/46

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-538 Haldusasi Kaupo Tihvani kaebus Ida-Viru maavanema 01.02.
2. a korralduse nr 1.1-2/110 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
3. oktoobri
4. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Ida-Viru Maavalitsuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Kaupo Tihvan Vastustaja Ida-Viru Maavalitsus RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Halduskohtu
5. oktoobri 2010.a otsus ja teha uus otsus millega jätta Kaupo Tihvani kaebus rahuldamata. Kaebaja poolt halduskohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
6. 02.05.
7. a korraldustega nr 326 ja 327 andis maavanem XXX ja XXX maatükid K. Tihvani kasutusvaldusesse. 13.04.2009 esitas K. Tihvan avalduse, milles palus need maatükid talle müüa. 01.02.
8. a korraldusega nr 1.1-2/110 keeldus maavanem andmast luba kinnistute omandamiseks, lõpetas nende kasutusvaldusesse seadmise lepingud ja määras, et Siseministeeriumile tehakse ettepanek esitada Vabariigi Valitsusele taotlus maatükkide üleandmiseks Keskkonnaministeeriumile. Otsustust põhjendati asjaoluga, et K. Tihvan pole maad kasutanud ja harinud sihtotstarbeliselt ning hea põllumajandustava üldtunnustatud reeglistiku kohaselt.
9. 02.03.
10. a esitas K. Tihvan Tartu Halduskohtusse kaebuse Ida-Viru maavanema 01.02.
11. a korralduse nr 1.1-2/110 tühistamiseks ja asja uueks läbivaatamiseks kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja leidis, et on kasutanud põllumajandusmaad sihtotstarbeliselt, korrapäraselt, heaperemehelikult ja hea põllumajandustava üldtunnistatud reeglite kohaselt ning puudub alus kasutusvalduse lõpetamiseks. HALDUSKOHTU LAHEND
12. Tartu Halduskohus rahuldas kaebuse 26.10.
13. a otsusega. 02.08.2005 kaebajaga XXX ja XXX maaüksuste kohta sõlmitud lepingute punktides 7.3 on maa hea põllumajandustava kohase kasutamise kohustusele viitav selgitus olemas ning on ka märgitud, et rikkumise korral kasutusvalduse leping lõpetatakse. Kaebaja tunnistab, et ei ole arendanud kummalgi maatükil traditsioonilist põllumajandust, kuid põhjendab seda sooviga keskkonnaprojekti raames alustatud katsed lõpule viia ja väidetega, et tegemist on ohtliku maaga, mida ei saagi efektiivseks põllumajandustootmiseks kasutada. Samuti on enamik XXX maast rohumaa, mida ta hooldab vastavalt PRIA-ga sõlmitud lepingule. Õige pole vastustaja seisukoht, et maavanem ei pidanudki teadma maa seisukorda ning tal lasus ainult selle kasutusvaldusesse saaja isiku vastavuse kontrollimise kohustus. Väär on väide, et maavanem ei teadnud lepingu sõlmimisel midagi maade metsastamisest ja sai asjast teada alles aastal
14. a-l saadetud Sonda valla kirjast. Ida-Viru maavanem pidi olema ja oligi maaüksuste metsastamisest teadlik, kuid nõustus sellele vaatamata neid siiski põllumaadena kaebaja kasutusvaldusesse andma ja kinnitas vastavate lepingute punktides 3.1.3, et mingeid kasutusvalduse seadmist välistavaid või piiravaid asjaolusid pole. Kohtule esitatust ei nähtu, et poolte vahel oleks vaidlust selle üle, kas kaebajat saab üldse lugeda põllumajandusliku tootmisega tegelevaks isikuks. Kuna maa kasutusvaldusesse andmise leping reguleerib riigi ja isiku vahelisi haldusõigussuhteid, on võimalik seda käsitleda halduslepinguna. Lepingu ühepoolne lõpetamine on teist lepingupoolt äärmise rangusega koormav mõjutusvahend ning eeldab seetõttu kohast menetlust ja põhjalikku huvide kaalumist. Vaidlusalusest korraldusest aga ei nähtu, et maavanem oleks üldse tuvastanud midagi avaliku huvi kahjustamisega seonduvat ning mistahes huvisid kaalunud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
15. Ida-Viru Maavalitsus esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 26.
17. a otsuse. Kaebaja on andnud 28.07.2005 kirjalikud nõusolekud korralduste nr 326 ja nr 327 tingimustega nõustumise kohta. Seega on ta nõustunud muuhulgas kasutusvaldusesse saadavaid maatükke kasutama põllumajanduslikuks tootmiseks. Kaebajal tekkis kasutusvaldusesse antavate XXX ja XXX maaüksuste kasutamise õigus pärast kasutusvalduse tekkimist, st alates
18. 09.
19. Kaebaja asus nimetatud maatükke kasutama aga juba kasutusvalduse seadmise menetluse ajal. Halduskohtumenetluse käigus ei ole olnud vaidlust selle üle, et maavanem ei oleks olnud teadlik keskkonnaprojektist. Vaidlus käis selle üle, kas maavanem oli või pidi olema teadlik asjaolust, et keskkonnaprojekti raames metsastati lisaks eramaadele ka reformimata riigimaa. Kohtumenetluse käigus ei ole esitatud dokumente, millest saaks välja lugeda, et maavanemale oli kasutusvalduse seadmise menetluse ajal edastatud info selle kohta, et keskkonnaprojekti raames metsastatakse samad maatükid, mille osas on pooleli kasutusvalduse seadmise menetlus. Seega ei ole käesoleva kohtumenetluse raames leidnud kinnitust vaidluse all olnud fakt, et maavanem oli kursis reformimata riigimaa metsastamisega keskkonnaprojekti raames. Kuna kaebaja kuulus keskkonnaprojekti läbiviimise töögruppi, siis pidid töögrupi käsutuses olema kõik dokumendid, mis selle projektiga seotud olid, muuhulgas ka maaomanike nõusolekud maade metsastamiseks projekti raames. Kaebaja nimetatud dokumente ise esitanud ei ole ja maavanemal ei ole neid dokumente võimalik ka kusagilt saada, kui vald pädevuse puudumise 2 tõttu selliseid dokumente välja andnud ei ole. Maavanemal puudus kasutusvalduse seadmise lepingute sõlmimise ajal alus kahtlustada, et kohaliku omavalitsuse poolt eelnevalt väljaselgitatud vabad põllumajandusmaad on kasutusvalduse lepingu sõlmimise hetkeks hoopis teistsuguses seisukorras. Kaebaja tunnistas, et ei ole kummalgi maatükil arendanud traditsioonilist põllumajandust, vaid soovis maatükke kasutada keskkonnaprojekti raames alustatud katsete lõpuleviimiseks. Apellatsioonkaebuse täienduses lisas Ida-Viru Maavalitsus, et põllumajandusmaa kasutusvaldusesse võtmisega võttis kaebaja endale seadusest tuleneva kohustuse kasutada saadud maad põllumajanduslikuks tootmiseks. Kaebaja ei ole tema kasutusvalduses olevatel XXX ja XXX maaüksustel põllumajandusliku tootmisega tegelenud, mistõttu ei vasta ta maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse § 4 lõikes 1 märgitud kasutusvaldusesse antud maa omandamiseks õigustatud isikule sätestatud tunnustele.
20. K. Tihvan palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja eesmärgiks oli nimetatud põllumaid parendada, et tulevikus saaks nendel tegeleda ka teraviljakasvatusega. Põllumajandussaaduse kasvatamisest ei pea kasu saabuma kohe kasutusvalduse esimestel aastatel, vaid kaebajal on õigus ka piiratud omandiõiguse alusel kasutatavat maatükki eelnevalt parendada. Kohtus leidis tuvastamist, et maavanem oli kursis maatükkide metsastamisega nii kasutusvalduse seadmise menetluse ajal kui ka hiljem. Alusetu on maavanema väide, et kuivõrd vabade põllumajandusmaade väljaselgitamine oli kohaliku omavalitsuse ülesanne, ei pidanud ta teadma, millises seisus maa kasutusvaldusesse andmise ajal oli. Kaebaja valduses puuduvad dokumendid, mis kinnitavad, et maatükkide metsastamine toimus kohaliku omavalitsuse heakskiidul. Kaebaja viitas juba esialgses kaebuses asjaolule, et Sonda vald on keeldunud talle vastavate dokumentide väljastamisest. Nõustuda ei saa maavanema seisukohaga, et seoses kõlvikute istutamisega ei saa vaidlusaluseid maatükke enam põllumajandusmaana kasutada. Tegemist on istandus-katsepõlluga, mille eesmärgiks on põllumajandusliku maa parendamine. Kuivõrd kasutusvaldus oli seatud pikaks ajaks, oli võimalik ka maa eelnev parendamine. Apellatsioonkaebuse täiendus tuleb jätta tähelepanuta, sest see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja lõppu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 26.10.
22. a otsus tuleb tühistada ja apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab K. Tihvani kaebuse Ida-Viru maavanema 01.02.
23. a korralduse nr 1.1-2/110 tühistamiseks rahuldamata. Seoses sellega jääb rahuldamata ka taotlus kohustada vastustajat asja uueks lahendamiseks.
24. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et Ida-Viru maavanem pidi olema juba maaüksuste kasutusvaldusesse andmisel teadlik asjaolust, et need on sellel momendil juba metsastatud. Seejuures on halduskohus toetunud kaebaja ja tunnistajate I.T. , K.-J.K. ja T.P. ütlustele. Nimetatud isikud on kinnitanud, et maavalitsuse esindajad olid rahvusvahelise projektiga hästi kursis ja olid ka isiklikult käinud kohapeal projekti käiguga tutvumas. Ringkonnakohus taolise halduskohtu käsitlusega ei nõustu. Tunnistajate ütlustest tuleneb vaid asjaolu, et maavalitsuse töötajad olid kursis keskkonnaalase projektiga, kuid see ei anna alust väita, et maavalitsuse töötajad olid kindlasti kursis ka sellega, et kaebaja poolt on metsastatud XXX ja XXX maaüksused. Halduskohtule ei ole esitatud selliseid tõendeid, mis annaksid alust tõsikindlalt väita, et maavalitsuse töötajad olid enne maa kasutusvaldusesse andmise otsustamist teadlikud asjaolust, et kasutusvaldusesse antavad maatükid on metsastatud ja seega ei vasta kasutusvaldusesse antava maa nõuetele. 3
25. Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 määrusega nr 24 kehtestatud riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise korra (edaspidi Kord) § 3 lg 1 sätestab, et vallavalitsus selgitab välja vaba põllumajandusmaa pindala, arvestades maa efektiivse kasutamise, planeeringu ja maakorralduse nõudeid. Kui vaba põllumajandusmaana on välja selgitatud maatükk, millest moodustatava katastriüksuse koosseisu kuulub maakorralduse nõuetest tulenevalt ka metsamaad, siis ei või selle metsamaa suurus ületada maareformi seaduse § 233 lg-s 6 sätestatud piirmäära. Sonda Vallavalitsuse 01.03.
26. a korraldusega nr 19/6 tehti Ida-Viru maavanemale ettepanek vaba põllumajandusmaa maatükkide XXX ja XXX kasutusvaldusesse andmiseks kaebajale (tl 37). Korra § 14 lg 1 sätestab, et kasutusse andmise korraldaja kontrollib veelkord vallavolikogu poolt kinnitatud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kantud isikute vastavust § 7 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimustele ning teistele talle maa kasutusvaldusesse saamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Kuna puudub vaidlus selle üle, et tegemist oli vaba põllumajandusmaaga, siis ei saa väita, et vastustaja oleks oma kontrollikohustuse täitmata jätnud. Korrast ei tulene vastustaja kohustust kontrollida kasutusvaldusesse antava põllumaa seisukorda kohapeal. Vastustajal puudus alus kahelda kohaliku omavalitsuse poolt esitatud dokumentide õigsuses. Seega puudub alus väita, et vastustaja oli juba enne nimetatud maatükkide kasutusvaldusesse andmist teadlik asjaolust, et nendele maadele on istutatud mets.
27. Kaebaja on esitanud väite, et kõnesolevate maatükkide metsastamiseks oli tal olemas kohaliku omavalitsuse nõusolek. Kaebajal ei ole võimalik neid dokumente esitada, kuna kohalik omavalitsus ei väljasta neid talle. Sonda Vallavalitsus on 05.05.
28. a kirjas nr 21-3-11/271-2 kinnitanud, et omavalitsus ei ole vastu võtnud ühtegi õigusakti või andnud korraldust või luba riigile kuuluvate maatükkide metsastamiseks. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda kohaliku omavalitsuse väidete tõelevastavuses. Pealegi on vastustaja õigesti väitnud, et kohalikul omavalitsusel puudus ka seaduslik alus selliste dokumentide andmiseks. Seega ei ole kaebaja selletaoline väide tõendatud.
29. Ida-Viru maavanema 15.04.
30. a korraldusega nr 426 (tl 110) on XXX ja XXX maatükid antud kaebaja kasutusvaldusesse vaba põllumajandusmaana. Kasutusvalduse seadmise lepingute (tl 94-97, 115-118) p 3.2 alusel kinnitas kasutusvaldaja esindaja, et on teadlik maaüksuste seisukorrast ning soovib maaüksusele seada kasutusvalduse sellises seisus nagu on maaüksus lepingu sõlmimise päeval. Punkt 4.3.2 kohaselt on kasutusvaldaja kohustatud harima ja kasutama maad hea põllumajandustava üldtunnustatud reeglistiku kohaselt vastavalt kehtivatele seadustele ja õigusaktidele ning säilitama mullaviljakuse tasemel, mis vastab maa üleandmiseni jätkatud korrapärasele majandamisele. Samuti on ta kohustatud pidama põlluraamatut. Punkti 7.3 alusel lõpetab maavanem kasutusvalduse lepingu, kui isik kasutab maad head põllumajandustava eirates.
31. Asjas on vaidlus selles, kas kaebaja on kasutanud talle kasutusvaldusesse antud maad hea põllumajandustava üldtunnustatud reeglistiku kohaselt. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et seda, milline on hea põllumajandustava kohane maa kasutamine, ei ole reguleeritud üheski õigusaktis. Samas tuleneb maareformi seaduse §-st 2, et maareformi eesmärgiks on luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Ringkonnakohtu arvates on vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise eesmärgiks see, et põllumajandustootja, kellel puudub põllumajandustootmise laiendamiseks vajalik maa, saab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamisel laiendada ja efektiivsemalt arendada oma põllumajanduslikku tootmist. 4 Kaebaja on ise kinnitanud, et ta ei kasuta vaidlustatud maatükke põllumajanduslikuks tootmiseks ja kuna tegemist on väheväärtusliku maaga, siis ei ole seal isegi võimalik efektiivne põllumajanduslik tootmine. Sisuliselt tegeleb kaebaja antud maatükkidel ainult rohu purustamisega ja istikute ümbruse trimmerdamisega. Kuigi kaebaja on väitnud, et istandus-katsepõllu eesmärgiks on põllumajandusliku maa parendamine, ei ole tema taoline väide tõsiseltvõetav, kuna selline projekt kuulutati läbikukkunuks. Millegagi ei ole tõendatud, et maal puude kasvatamine parendab selle olukorda. Seega nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et üheks kasutusvalduse seadmise lepingute lõpetamise aluseks on asjaolu, et kaebaja ei ole täitnud talle lepingute punktiga 4.3.2 pandud kohustust harida ja kasutada kasutusvaldusesse antud põllumajandusmaad eesmärgipäraselt. Asjakohatud on halduskohtu viited Korra § 1 lg-le 2, kuna see ei reguleeri antud olukorraga sarnast olukorda.
32. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et vaidlustatud haldusakt ei ole piisavalt motiveeritud. Vastustaja on vaidlustatud haldusaktis välja toonud vajalikud põhjendused ja andnud oma hinnangu kaebaja vastuväidetele. Seoses sellega vastab haldusakt viimasele esitatud nõuetele.
33. Halduskohus on leidnud, et kuna maa kasutusvaldusesse andmise leping reguleerib riigi ja isiku vahelisi haldusõigussuhteid, siis on seda võimalik käsitleda halduslepinguna. HMS § 102 lg 2 kohaselt võib haldusorgan halduslepingut ühepoolselt muuta või lõpetada, kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist. Vastustaja sellist ülekaalukat avalikku huvi vaidlustatud haldusaktid välja toonud ei ole. Ringkonnakohus märgib, et kasutusvalduse seadmise leping on asjaõiguslik leping ja seoses sellega ei laiene sellele halduslepingu sätted. Seega on halduskohtu viide HMS § 102 lg-le 2 alusetu. Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse § 10 lg 1 alusel otsustab maa võõrandamise korraldaja maa võõrandamise või sellest keeldumise kahe kuu jooksul kasutusvaldusesse antud maa omandamise taotluse esitamisest arvates. Seega on vastustajale antud õigus otsustada, kas ta võõrandab maa või mitte. Asjaõigusseaduse § 213 sätestab, et kasutusvaldusest tulenevad õigused ja kohustused määratakse kindlaks kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga. Antud juhul on poolte õigused ja kohustused kindlaks määratud kasutusvalduse seadmise lepingutega. Lepingu p 7.3 alusel lõpetab maavanem kasutusvalduse lepingu, kui kasutusvaldaja on kasutanud maad hea põllumajandustava eirates. Kuna vastustaja on leidnud, et kaebaja ei ole kasutanud maatükke sihtotstarbeliselt, siis oli tal õigus selle alusel lõpetada kinnistute kasutusvalduse lepingud.
34. Kohtuotsuse tühistamise ja kaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad kaebaja poolt halduskohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 5 Agu Timmi